KÕKi hinnangul vajaksid muutmist või täiendamist planeeringute keskkonnamõju hindamise, avalikkuse kaasamise, maavarade kasutuse planeerimise ja eriplaneeringute reeglid. Eelnõule on seisukohti esitanud ka mitmed teised osapooled (asumiseltsid, Eesti Planeerijate Ühing), mistõttu tegi KÕK ettepaneku korraldada eelnõu teemal ümarlaud, mis annaks Riigikogu liikmetele otsustamiseks vajalikku infot.
KÕKi hinnangul on ruumilise planeerimise valdkonnast tervikuna ebaõigesti välja jäänud uute kaevanduste rajamine. Ka maavarade kasutust tuleks suunata planeeringutega, mis võimaldavad avalikult ja läbimõeldult tasakaalustada erinevaid huve. Planeeringutes saab määratleda, milliste maardlate kasutus on prioriteetsem ning millistest piirkondadest tuleks maavarasid kaevandada vaid n-ö „viimase abinõuna“. Eelnõus ei ole kaevanduste planeerimist ette nähtud põhjendusel, et Keskkonnaministeerium ei pea seda põhjendatuks. Samas ei ole sisulisi põhjendusi eelnõu seletuskirjas esitatud. Lisaks on eelnõu ka vastuoluline, kuna nt allmaa- ja turbakaevanduste rajamiseks oleks eelnõule lisatud Vabariigi Valitsuse korralduse kavandi kohaselt siiski nõutav kohaliku omavalitsuse eriplaneering.
Eelnõu näeb ette uute planeeringuliikide – riigi eriplaneeringu ja KOVi eriplaneeringu – koostamise reeglid. KÕKi hinnangul ei taga riigi eriplaneeringute reeglid, et selle alusel rajatavatele raudteedele, maanteedele, sadamatele jms leitakse parim võimalik asukoht. Asukohaalternatiivide valik on eelkõige planeeringu koostamise eest vastutava asutuse ülesandeks ning ülejäänud osapoolte rolliks on nimetada neile sobivaim alternatiiv. Reeglid muudaksid eriplaneeringute koostamise KÕKi hinnangul lubamatult ebademokraatlikuks ning kitsendaksid lubamatult kaasarääkimise võimalusi suurobjektide rajamisel.
Eelnõu kohaselt läheks planeeringute keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) üle järelevalve tegemine maavanematele ja kohalikele omavalitsustele (KOVdele). KÕKi hinnangul ei ole see hea lahendus. Sisuline pädevus KSH kontrollimiseks on hetkel olemas Keskkonnaametis ja -ministeeriumis, maavalitsustes ja KOVdes on see oluliselt väiksem. Seetõttu võib mõjude hindamise sisuline kvaliteet muudatuste tõttu langeda. Eelnõu seletuskirjas ei ole korralikult hinnatud ka muudatustest tulenevat halduskoormuse kasvu maavalitsustele ja KOVdele.
Avalikkuse kaasamise osas on eelnõus kõige probleemsemaks avalike arutelude tähenduse ja nõutavuse muutmine. Erinevalt kehtivast õigusest ei oleks avalikud arutelud mõeldud enam diskussiooniks planeeringulahenduse üle ning kui kirjalikke seisukohti ei esitata, ei pea arutelu üldse korraldama. KÕKi hinnangul halvendaksid muudatused oluliselt avalikkuse osalemisvõimalusi.
Eelnõu on hetkel läbinud küll esimese lugemise, ent eelnõule võivad Riigikogu liikmed, fraktsioonid ja komisjonid esitada muudatusettepanekuid kuni 25. märtsini. Seega on huvilistel võimalik veel eelnõu menetlusse sekkuda, edastades oma seisukohad Riigikogule.