Riigikohus asus seisukohale, et valla otsus planeerimismenetlusega teatud osas jätkata ja pöörduda tagasi planeeringu avaliku väljapaneku etappi oli Riigikohtu otsusega vastuolus. Riigikohus selgitas, et alternatiivsete variantide kaalumine valla poolt oli õigusvastane, sest Riigikohtu otsusest sellist valikuruumi ei tulenenud. Kui vald leidis, et otstarbekam oleks mõni muu lahendus, kui see, mis sisaldus juba vastuvõetud ja avaliku väljapaneku läbinud planeeringus, oleks ta pidanud jätma planeeringu kehtestamata ja seda põhjendama.

Riigikohus sedastas, et haldusorgan ei tohi laia kaalutlusruumiga otsuste tegemist üha uute lahendusvariantide otsimise ja kaalumise ettekäändel edasi lükata. Samuti rõhutas Riigikohus, et kuigi kinnistuomanikul pole alust dikteerida kohalikule omavalitsusele planeeringulahendust, on tal õigus nõuda planeerimismenetluse toimumist mõistliku aja jooksul, isegi kui puudutatud isikud ei jõua planeeringulahenduse osas kokkuleppele.

Riigikohus otsustas määrata vallale trahvi 7000 eurot otsuse tähtajaks täitmata jätmise eest. Tegemist on olulise pretsedendiga, mis kinnitab, et haldusorganil tuleb isiku kasuks tehtud jõustunud kohtuotsust kogu ulatuses täita. Lahendil on oluline tähendus mitte ainult planeerimismenetluses, vaid kõigi tulevaste vaidluste puhul, kus haldusorganid laia kaalutlusruumiga otsuseid ka kohtuotsusest hoolimata ei langeta (keskkonnaasjades nt lubade andmise, järelevalve jm küsimustes).

Lugu ilmus märtsikuu keskkonnaõiguse uudiskirjas

Riigikohtu määrus asjas 3-17-643