Pikaajalise kohtupraktika kohaselt ei ole haldusorgani jaoks keelatud kasutada halduskohtumenetluses väliseid õigusabiteenuseid, kuid selliste teenuste kulusid võib kaebajalt välja mõista üksnes siis, kui kohtuasi väljub haldusorgani põhitegevuse raamidest.
Kuivõrd RMK põhitegevuste hulka kuulub metsatööde kavandamine ja raielubade taotlemine ning RMK täidab talle õigusaktidega pandud avalikke ülesandeid, mille vastu on üldine huvi, leidis kohus, et vaidlus raielubade üle ei välju RMK põhitegevusest ning põhjendatud ei ole jätta tema õigusabikulusid kaebaja kanda.
Kohtu hinnangul peab RMK oma põhitegevust puudutavates vaidlustes olema võimeline end ise esindama ning põhjendama raieloa taotlemise kooskõla kehtiva õigusega. See ei sõltu sellest, milline on RMK staatus menetluses, olgu ta kolmandaks isikuks või vastustajaks.
Kohus rõhutas otsuses, et RMK peab ülesannete täitmisel lähtuma seadusest ning tal peab olema ülevaade taotletud ja antud raielubadest ning nende realiseerimisest. Olukorras, kus kaebaja on vaidlustanud korraga palju raielubasid, sest tema hinnangul ei võetud raiete lubamisel piisavalt arvesse raiete võimalikku kumulatiivset mõju ohustatud liikidele või Natura aladele, ei ole käsitletav pahatahtlikkusena ning vaidluse spetsiifilisus ega mahukus ei muuda haldusorganile õigusaktidega pandud ülesannete täitmisest tekkinud vaidlusi põhitegevuse raamidest väljuvaks.
Riigikohus RMK-le edasikaebamiseks menetlusõigust ei andnud. Võib järeldada, et edaspidi ei tohiks RMK kohtukulud olla takistuseks kohtusse pöördumisel, võttes arvesse, et praegugi on Riigikohtus käimas mitmeid menetlusi keskkonnaorganisatsioonide algatatud kaebustest, milles on vaidlustatud rohevõrgustiku aladele antud raielubasid.
Viidatud kohtuasjades esindasid klienti Keskkonnaõiguse Keskuse juristid.
Ringkonnakohtu määrus asjas nr 3-22-124
Ringkonnakohtu määrus asjas nr 3-22-395
Uudis pärineb värskest keskkonnaõiguse uudiskirjast.