Mõjuhinnang näitab, et eesmärk on realistlik ja täidetav. Koos 2030. aasta kliimaeesmärkide kava ja selle mõjuhinnanguga võttis Komisjon vastu ka hinnangu liikmesriikide 2030. aasta riiklike energia- ja kliimakavadele, millest nähtub et EL on peagi ületamas oma senist eesmärki vähendada heitkoguseid 2030. aastaks 40% võrra ning seda eelkõige tänu taastuvenergia hoogsale kasutuselevõtule kogu Euroopas. Kõige suuremad vajakajäämised on aga energiatõhususe osas: primaarenergia tarbimine on vähenenud 2,8% ja lõppenergia tarbimine 3,1%, samas kui eesmärk on vähemalt 32,5%.

2030. aasta kliimaeesmärkide kava kohaselt tuleks uue 2030. aasta kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgi täitmiseks tõsta EL ambitsioone kõigis valdkondades, mis tähendab näiteks taastuvenergia osakaalu tõstmist senise 32% asemel 38-40% peale aastaks 2030. Samuti tuleks kivisöe osakaalu vähendada 70%, naftat 30% ning gaasi 25% võrreldes 2015. aasta tasemetega.  

Uuest 2030. aasta kliimaeesmärgist lähtudes tuleks teha muudatused kavandatavasse Euroopa kliimaseadusesse, mille kehtestamise ettepaneku tegi Komisjoni 2020. aasta märtsis. Kliimaseadusega sätestataks ELi õiguses 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärk, milles ELi juhid leppisid kokku 2019. aasta detsembris, ning määratakse kindlaks kogu ELi poliitika tegevussuund. Pikemalt loe sel teemal edasi uudiskirjast.

Septembrikuu uudiskiri tervikuna on leitav siit.

Vanemad uudiskirjad

Igakuised värsked keskkonnaõiguse uudised Eestist ja mujalt saad enda postkasti tellida meie kodulehelt


Loe veel:

Eesti Keskkonnaühenduste Koja arvamus Keskkonnaministeeriumile Euroopa Komisjoni uue kliimaeesmärgi ettepaneku kohta, 24.09.2020