Raadiosaadet ning intervjuud on võimalik järelkuulata
KUKU raadio veebilehelt (intervjuu
algab 38. minutil).
Keskkonnatasud on riigi poolt kehtestatud maksud, mida tuleb maksta tasuks loodusvarade kasutamise eest (nt kaevandamistasud, jahi- ja kalapüügiõiguse tasu, metsa raieõiguse tasu) või tegevusest tuleneva saastamise kompenseerimiseks (nt heitetasud ainete pinnasesse, õhku, vette juhtimise eest, jäätmetasud).
Keskkonnatasusid on peamiselt kohustatud maksma ettevõtted, kes on vastavaks tegevuseks saanud loa (nt jäätmekäitlusettevõte, põlevkivikaevandus). Mõningaid tasusid maksavad aga sageli ka üksikisikud (nt jahi- ja kalapüügiõigus).
Keskkonnatasude eesmärk on vältida või vähendada loodusvarade kasutamise ja saastamisega seotud võimalikku kahju. Suurem osa laekunud tasudest suunatakse Keskkonnainvesteeringute Keskusesse, millest rahastatakse keskkonnakaitse alaseid projekte ja tegevusi (nt reoveepuhastusjaamade rajamist ja uuendamist).
Hiljuti avalikustatud Säästva Eesti Instituudi (SEI) ja Tartu Ülikooli Rakendusuuringute Keskuse analüüsis uuriti keskkonnatasude mõjusid ettevõtetele ning keskkonnale alates 2000. a. Uuringu tulemused näitasid, et kuigi Eestis on keskkonnatasud võrreldes teiste EL-i riikidega suhteliselt kõrged, ei ole need ettevõtete konkurentsivõimet üheski sektoris oluliselt halvendanud. Näiteks on põlevkivi kaevandamisele ja käitlemisele seatud keskkonnatasud küll kiirelt tõusnud, kuid endiselt on huvi kaevandamise vastu suur.
Ettevõtjaid ja keskkonnakasutust mõjutavad eelkõige üldine turuolukord ja erinevad keskkonnanõuded ja –normid, mitte niivõrd keskkonnatasud. Ettevõtjad leidsid ka, et keskkonnatasude kõrval tuleks rakendada ka nn öko-toetusi keskkonnasõbralike tehnoloogiate soetamiseks.
Eksperdid soovitasid analüüsis jätkata tulevikus keskkonnatasude tõstmist, igal aastal vähemalt 5% või inflatsiooni võrra. Eelkõige peaks tasusid tõstma valdkondades, kus keskkonnakasutus kasvab ja kus kõrgem tasu motiveeriks investeerima kaasaegsematesse tehnoloogiatesse (nt kaevandamine). Samas mitmes teises valdkonnas (nt jäätmetasud, välisõhu saastetasu) soovitatakse keskkonnatasude tõusutempot vähendada. Üldiselt võiksid tasumäärad olla ette teada pikemaks perioodiks kui 5 aastat (nagu see praegu on).
Sarnase keskkonnakasutuse puhul tuleks kaotada erisused erinevatele ettevõtetele (nt CO2 saastetasu vabastus elektritootjatel).
Muuhulgas tuleks tulevikus kaaluda ka nn automaksu kehtestamist Eestis (heitepõhine registreerimis- ja aastamaks) ning tootemaksude kehtestamist põllumajanduses (nt väetise- või taimekaitsevahendimaks).
Keskkonnatasude analüüsi on võimalik lugeda SEI kodulehelt.