EL veekogude seisund on jätkuvalt kesine, Euroopa Komisjon ähvardab liikmesriike kohtuga
Juuli alguses avalikustas Euroopa Keskkonnaagentuur järjekordse ülevaate EL veekogude seisundist. Raporti sisu on murettekitav. Vaid 40% EL jõgedest, järvedest, jõedeltadest ning rannikuvetest on EL vee raamdirektiivi määratluse järgi „heas“ või „väga heas“ ökoloogilises seisundiklassis, samas kui „heas“ keemilises seisundiklassis on vaid 38% pinnaveekogudest. Seejuures leiti mitmes liikmesriigis (Rootsis, Belgias, Saksamaal ja Austrias) püsivaid, toiduahelas edasikanduvaid ja mürgised aineid pea kõigis võetud pinnaveeproovides. Võrreldes 2012. a koostatud esimese raportiga on edusammud olnud väga tagasihoidlikud.
EL riigid andsid viimase ametliku heakskiidu kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise jõupingutuste jagamise määrusele
EL liikmesriigid võtsid mai keskel vastu nn jõupingutuste jagamise määruse, mis käsitleb perioodil 2021-2030 liikmesriikide heitgaaside vähendamist sektorites, mis ei ole osa heidete kauplemissüsteemist (nn EU ETS), s.o transpordi-, ehitus-, põllumajandus- ja jäätmekäitlussektoris. Määrus peaks aitama saavutada EL eesmärki vähendada kasvuhoonegaase nendes sektorites 2030. aastaks 30% võrreldes 2005. a tasemega, samuti täita EL Pariisi kliimakokkuleppega võetud kohustusi. Regulatsioon on saanud ka kriitikat. Näiteks leidis Euroopa Parlamendi Sotsialistide ja Demokraatide Progressiivse Alliansi liige Jo Leinen, et heitgaaside vähendamise edasilükkamine aastani 2021 ja suur paindlikkus riikide kohustuste saavutamisel võib tuua kaasa täiendava 400 miljoni tonni heitgaaside õhkupaiskamise, võrreldes Euroopa Parlamendi esialgse ettepanekuga.
Vabariigi Valitsus saatis Riigikokku väärtuslikku põllumaad kaitsva eelnõu
Vabariigi Valitsus on algatanud väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva õigusliku regulatsiooni, mille eesmärk on tagada kõrge viljakusega põllumajandusmaa ja selle mullastiku õiguslik kaitse ning nende maade jätkuv kasutamine põllumajanduses. Eelnõuga muudetaks kehtivat maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadust. Lisaks tehaks vajalikke muudatusi ka planeerimisseaduses, maapõueseaduses ja looduskaitseseaduses.
Eelnõuga kavandatavad kitsendused rakenduksid aasta jooksul peale seaduse jõustumist ehk pärast seda, kui riikliku tähtsusega põllumajandusmaad on määratud. Muudatused mõjutaksid enim neid ettevõtteid ja üksikisikuid, kes on väärtusliku põllumajandusmaa omandanud eesmärgiga kasutada seda edaspidi muul otstarbel kui selle põllumajanduslik kasutus (nt ehitus või metsastamine). Ühtlasi suureneks eelkõige PMA halduskoormus, kuid tööd tuleb juurde ka näiteks omavalitsuste üksustel, Maanteeametil, Tehnilise Järelevalve Ametil.
Eelnõuga on kavandatud seaduse jõustumine 2019. aasta 1. jaanuaril.
Valitsus võttis vastu õhusaaste vähendamist käsitleva nn NEC-direktiivi rakendusmääruse
1. juulil jõustus Vabariigi Valitsuse määrus, millega reguleeritakse peamiste inimtekkeliste õhusaasteainete heitkoguste vähendamist Eesti territooriumil. Määrusega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu nn NEC-direktiiv (2001/81/EC), mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist. Direktiivi sisust kirjutasime 2016. a detsembrikuu uudiskirjas.
Määrus näeb ette lineaarse saasteainete heitkoguste vähendamise kava koostamise, millega seatud eesmärgid tuleks saavutada. Kava koostamise ja täitmise eest vastutab Keskkonnaministeerium. Lisaks on määruses esitatud ka nimekiri erandjuhtudest, mille korral ei kohaldata saasteainete heitkoguste vähendamise kohustusi. Sellesse nimekirja on lisatud näiteks põllumajandusest (sõnnikukäitlus ja mullaharimine) pärinevaid ning õhusõidukite heitkoguseid, samuti rahvusvahelisest mereliiklusest pärinevaid heitkogused.
Määrus jõustus 1. juulist 2018. a.
Lisainfo:
Keskkonnaõiguse
uudiskiri ilmub alates 2009. aastast
Saa uudiskiri iga kuu otse enda postkasti!