Samuti on puudu huvide kaalumise kohustus: juurdepääsupiirangu korral tuleb alati kaaluda, kas teabe avaldamata jätmise huvi, nt ärisaladus, kaalub üles keskkonnateabe avaldamise huvi. Keskkonnaorganisatsioonid puutuvad ikka ja jälle kokku olukordadega, kus teavet valdav asutus keeldub teabenõuet täitmast. Sellistel puhkudel on viimasel ajal on üha enam keskkonnateabe soovijaid tee leidnud andmekaitse inspektsiooni (AKI), kust on probleemide korral sageli abi saadud. Tegemist on käepärase kohtuvälise võimalusega. Tähelepanu on pälvinud mitu AKI vaideotsust ja ettekirjutust,6 mille kohaselt pidi keskkonnaagentuur või RMK keskkonnateabe kättesaadavaks tegema. Keskkonnaagentuur ei ole aga AKI ettekirjutust täitnud, jättes osa metsaandmeid avaldamata, mispeale tegi AKI keskkonnaministeeriumile avalduse järelevalve- või distsiplinaarmenetluse algatamiseks keskkonnaagentuuri või asjassepuutuva ametniku suhtes. Seadusega ette nähtud menetluse algatamise asemel esitas keskkonnaministeerium hoopiski ettepaneku seaduse muudatuseks, mis lubaks metsainventuuri alusandmed salastada. Niisugune seadusemuudatus oleks tõenäoliselt Århusi konventsiooniga vastuolus.
Täispikkuses artiklit loe 30.04.2021 Sirbist.