Tuulegeneraatorid. Foto: Katre Liiv

Tutvu kirjaga ja selle lisaks oleva põhjaliku hinnanguga

Ühenduste hinnangul on Eesti seisukohtades väljendatud toetus tasuta kvootide jagamise jätkamiseks teatud sektorites tegutsevatele ettevõtetele ning raiemahu vähendamise eiramine kergelt käestlastavad võimalused. Eesti peaks Euroopa Komisjoni kliimapaketi seisukohtades ja edasistel läbirääkimistel hoiduma positsioonist, millega kaitstakse kitsalt põlevkivi- ja metsatööstust. Selle asemel tuleb keskenduda rohepöördega kaasnevate võimaluste suurendamisele Eestis.

“Eesti valitsuse toetus tasuta kvootide jagamise jätkumisele osas sektorites kuni aastani 2035 on vastuolus Euroopa Liidu “saastaja maksab” põhimõttega, aeglustab rohepööret tööstussektoris ja on ebaõiglane teiste ettevõtete ja tarbijate suhtes, kes investeerivad oma rahalisi vahendeid kliimamuutuste pidurdamisse kõigiga võrdsetel alustel. Tasuta kvoodid on traditsiooniliselt olulised põlevkivitööstusele, ent Pariisi kliimaleppe eesmärkide täitmiseks on vajalik kiirem kvootide vähendamine süsteemis ning olemasolevate kvootide müümine süsinikuturul, mis aitab riikidel teha ka investeeringuid üleminekuks madala süsinikuheitega majandusele,” selgitas ELFi kliimapoliitika ekspert Johanna Maarja Tiik.

Valitsuse kinnitatud seisukoha järgi ei toeta Eesti meile metsanduse ja maakasutuse sektoris pakutavat eesmärki siduda aastal 2030 2,5 Mt CO2 ekvivalenti. Vabariigi Valitsuse seisukohtades selgitatakse, et see ei ole saavutatav kulutõhusal viisil ja võib kahjustada oluliselt metsandussektori konkurentsivõimet. ELFi juhatuse liikme ning metsaprogrammi juhi Siim Kuresoo sõnul on selle põhjendamiseks kasutatud metsamajandussektori majandusmõju hinnangut, mis ei ole sellise põhjenduse andmiseks asjakohane. “Selge see, et puidutööstus tahaks rohkem raiet, aga taoline ühe majandussektori huvide kõrgemale tõstmine keskkonnakaalutlustest ei ole õigustatud pelgalt selleks, et pääseda hõlpsamini ligi puidule. Euroopa Komisjoni pakutud eesmärk on asjakohane ning vajalik hoob metsanduse säästlikumale rajale suunamiseks,” kinnitas Kuresoo.

Euroopa Komisjon tuli oma kliimapaketiga välja käesoleva aasta juulis. Eesti peab kujundama oma seisukohad lähinädalatel, et olla Euroopa Liidu Nõukogu läbirääkimistel võrdne ja arvestatav partner teiste riikidega. Praeguseks on Vabariigi Valitsus oma seisukoha ministeeriumite sisendi põhjal kujundanud. Lõplikud Eesti seisukohad kinnitab ja esitab Euroopa Komisjonile Riigikogu Euroopa asjade komisjon.

Ühenduste kirjaga Riigikogu komisjonidele on liitunud Eestimaa Looduse Fond, Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti Roheline Liikumine ja Rohetiiger.


Vaata lisaks:


Lisainfo:
Johanna Maarja Tiik, Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert, johanna@elfond.ee,  5193 5297
Siim Kuresoo, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige ja metsaprogrammi juht, siim@elfond.ee,  5646 9026