Ambitsioonikamate kliimaeesmärkide seadmist toetavad nii tuhandete teadlaste hoiatused, ÜRO eriraportid, globaalsed kliimastreigid, Euroopa Liidu karmistuvad kliimaeesmärgid ja koroonakriisist väljumise toetused, suurenev rahvusvahelise kliimapoliitika ja kliimaliikumiste surve kui ka kliimaneutraalse Eesti rahvaalgatus.

Riigikogu arutelul täna esimesena kõnepulti astuv rahvaalgatuse üks eestvedajaid Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige ja huvikaitse ekspert Madis Vasser kinnitab, et kliimaneutraalsus aastaks 2035 on nii vajalik kui ka võimalik. 2035 kliimaneutraalsuse eesmärgina on võimalus ise oma tulevikku kujundada ja näidata eeskuju ning taanduda kliimapoliitikas sabassörkija rollist.

“2035 on sisuliselt kompromiss tegelikult vajaliku ning poliitiliselt näiliselt võimaliku vahel. Kliimaneutraalsuse saavutamine aastaks 2035 on võimalik, kui võtta see eesmärgiks ning tugineda juba olemasolevatele uuringutele ja headele eeskujudele mujal maailmas. Näiteks on mõttekoda SEI-Tallinn analüüs leidnud, et 15 aastat varasem kliimaneutraalsus on võimalik, kui pingutada aktiivselt rohkem transpordisektoris. Mõttekoja Praxis analüüs on leidnud, et põlevkivisektori täielikul hääbumisel aastaks 2035 on neid põlevkivisektoris hõivatud inimesi, kes põlevkivijärgsel ja mitmekesisema majandusega maakonnas enam kerge vaevaga uut tööd ei leiaks märksa vähem kui enamasti aruteludes kõlab ehk kokku alla tuhande. Heaks eeskujuks ambitsioonika 2035 eesmärgiga on meile me enda põhjanaaber Soome,” räägib Vasser.

Eestimaa Looduse Fondi juhatuse aseesimees Siim Kuresoo toonitab teaduspõhiste otsuste ja tegutsemise tähtsust: “Kuna kliimakriis hõlmab paljusid eluvaldkondi, tuleb riigil kaasata kõigi Eesti suuremate ülikoolide tegevteadlasi, et leida valdkondadeülesed õiglased, loodussäästlikud, kliimasõbralikud ja targad lahendused. Teadlased on aastakümneid hoiatanud süveneva kliimamuutuse ja selle mõjude eest ning käimasolev koroonakriis võiks meid julgustada teadust uskuma. Ka praegu koostatava Euroopa kliimaseaduse üks alustaladest on teaduspõhisus ning riike innustatakse looma siseriiklikke nõuandvaid ekspertkogusid, kes muu hulgas annaksid otsustajatele teadusnõu kliimapoliitika vallas. On aeg lükata ootamine edasi, leppida ühiskonnas kokku Eestile tõeliselt kohases ambitsioonikas eesmärgis – saavutada kliimaneutraalsus 2035. aastaks. Sellisel juhul võtaksime kliimapoliitikas praeguse järellohiseja rolli asemel omale innovaatilise eestvedaja rolli.”

Riigikogu arutelu saab jälgida otseülekandena Riigikogu kodulehelt ja ETV2-st. Kõnedega esinevad Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige Madis Vasser, Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender, keskkonnaminister Tõnis Mölder ning Cambridge'i ülikooli kliimamuutuste majanduse vanemteadur ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni teadus- ja tehnoloogianõukogu aseesimees Annela Anger-Kraavi.

Rohkem infot:

Riigikogu istungi ülekanne Riigikogu kodulehel: https://www.riigikogu.ee/infoallikad/multimeedia/otseulekanded/ või Rahvusringhäälingu kanalilt: https://www.kava.ee/saade/1338820256

Rahvaalgatuse info: https://rahvaalgatus.ee/initiatives/9fe50a8b-984d-4ade-b978-0076ea4de07a

 

Madis Vasser
Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige
Tel: 5395 0310
E-post: madis@roheline.ee

Siim Kuresoo
Eestimaa Looduse Fondi juhatuse aseesimees
Tel: 56 469 026
E-post: siim@elfond.ee

Katre Liiv
Eestimaa Looduse Fondi kommunikatsiooniekspert
Tel: 5076 519
E-post: katre.liiv@elfond.ee