Kliimaneutraalsus tähendab, et riik ei paiska atmosfääri rohkem kasvuhoonegaase kui seob. Üleilmse kliimakriisi lahendamine eeldab kõigilt Euroopa Liidu riikidelt eeskuju näitamist ning esimese sammuna tuleb seada eesmärgiks kliimaneutraalsuse saavutamine võimalikult kiiresti. Kuigi Eesti heitmed on maailma mastaabis absoluutarvudes väikesed, oleme inimese kohta saastajate esirinnas.
Pöördumisega nõutakse, et Eesti seaks eesmärgiks kliimaneutraalsuse saavutamise aastaks 2035 ning vaadataks ümber kehtivad riiklikud kavad, mis selleni jõudmist mõjutavad. Sealjuures ei tähenda kliimaneutraalsuseni jõudmine kindlasti bioenergia massilist kasutamist ega põlevkiviõli tootmise kasvu.
Algatusega saab tutvuda ja oma
toetusallkirja anda kuni 29. septembri hilisõhtuni Rahvaalgatuse
lehel.
Rahvaalgatuse eestvedajad annavad
algatuse pöördumise üle peaminister Jüri Ratasele 30. septembril.
Rahvaalgatus
“Kliimaneutraalne Eesti 2035” sai hoo sisse tänavusel Arvamusfestivalil.
Rahvaalgatuse keskkonnas ning vabatahtlike abiga on kogutud kokku 1250
toetusallkirja. Algatust veavad eest Eestimaa Looduse Fond, Eesti
Roheline Liikumine ning Keskkonnaõiguse Keskus. Sellega on ühinenud
Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Koosloodus, Fridays For Future Eesti liikumine ja
EMÜ Keskkonnakaitse Üliõpilaste Selts, Eesti Ornitoloogiaühing, Teeme Ära SA, Eesti Vegan Selts, Balti Keskkonnafoorum ja Arengukoostöö Ümarlaud.
Lisainfo: Piret Väinsalu, Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert, 58120287, e-post: piret@elfond.ee