Analüüsis käsitleti 6 EL liikmesriigi õigusnorme ning nende rakenduspraktikat, Eesti kohta koostas ülevaate KÕKi jurist Siim Vahtrus. Austria, Eesti, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari õiguse ja rakenduspraktika võrdlus näitas, et kuigi avalikkuse osalemise võimalused ja nendega seotud väljakutsed on riigiti erinevad, leidub ka ühisjooni. Analüüsis on võrdlustulemuste põhjal antud ka soovitusi õigusnormide ja praktika kujundamiseks.
Eestis on sarnaselt teiste vaadeldud riikidega planeeringumenetluses kaasarääkimise õigus kõigil seda soovivatel isikutel. Ka info edastamine osapooltele on sarnasel tasemel teiste vaadeldud riikidega. Negatiivseks võib aga pidada Eesti lühikesi avalikustamise tähtaegu. Kui Eestis võib detailplaneeringu avalik väljapanek piirduda ka kahe nädalaga, siis teistes riikides (v-a Ungari) on planeeringute avaliku väljapaneku pikkuseks vähemalt neli nädalat. Positiivseks eeskujuks võib Eesti puhul pidada nn populaarkaebeõigust, mis tähendab, et igaühel on õigus kehtestatud planeeringut vaidlustada. Probleemiks võivad planeeringute vaidlustamisel osutuda aga kõrged kohtukulud, mida teiste riikide puhul suure probleemina esile toodud ei ole.
Uuringu kokkuvõttena soovitatakse planeerimismenetluses suurendada erinevate (kooskõlastavate) ametiasutuste rolli ning vähendada planeeringute sõltuvust arendaja lühiajalistest ärihuvidest. Samuti peaksid planeeringute koostamist korraldavad asutused toetama avalikkuse osalemist, seda nii kaasatavate isikute, neile edastatava info, menetlustähtaegade jt menetluslike üksikasjade otsustamisel.
Uuringut on täies mahus (inglise keeles) võimalik lugeda: www.k6k.ee/files/Land_use_planning_PP_and_A2J.pdf