Radoon on looduslik radioaktiivne gaas, mille peamiseks allikaks Eestis on pinnas. Radoon tekib loodusliku radioaktiivse lagunemise käigus maapinna sees ning see võib levida kümnete meetrite kaugusele, jõudes ka maapinnale ja hoonete siseruumidesse, kui seda võimaldab kehv ehituskvaliteet või vananemisel hoonesse tekkinud praod. Radoonirikka õhu sissehingamisel suureneb risk haigestuda kopsuvähki, mistõttu on oluline inimeste kaitse radooni kiirguse eest. Kõrget radoonisisaldust esineb Eestis peaaegu kõikjal, kuid eriti Põhja-Eestis.
Määrus sätestab õhu radoonisisalduse viitetaseme tööruumides (300 Bq/m³) ja selle mõõtmise korra. Tööandja peab korraldama õhu radoonisisalduse mõõtmise tööruumis, mis asub kõrgendatud radooniriskiga maa-alal ja paikneb maa all, hoone maa-alusel korrusel või hoone esimesel korrusel, kui maa-alune korrus puudub. Tööandjal on ka kohustus teavitada sellises tööruumis töötavat töötajat radooni pikaajalise mõjuga seonduvast terviseriskist, radoonisisalduse mõõtmiste tulemustest ning töötaja radooniga kokkupuute vähendamiseks rakendatavatest abinõudest.
Kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelu on toodud määruse lisas ning sinna kuuluvad: Alutaguse vald, Haljala vald, Harku vald, Jõelähtme vald, Jõgeva vald, Jõhvi vald, Kadrina vald, Kastre vald,Kiili vald, Kohtla-Järve linn, Kose vald, Kuusalu vald, Luunja vald, Lääne-Harju vald, Lüganuse vald, Maardu linn, Narva linn, Narva-Jõesuu linn, Peipsiääre vald, Põhja-Sakala vald, Põltsamaa vald, Põlva vald, Rae vald, Rakvere linn, Rakvere vald, Saarde vald, Sillamäe linn, Tallinn, Tapa vald, Tartu linn, Tartu vald, Toila vald, Türi vald, Viimsi vald, Viljandi vald, Viru-Nigula vald ja Väike-Maarja vald. Lisaks tuleb Keskkonnaministeeriumi hinnangul veel uurida radoonisisaldust järgmistes omavalitsustes: Anija vald, Antsla vald, Elva vald, Haapsalu linn, Järva vald, Kanepi vald, Keila linn, Kihnu vald, Mulgi vald, Paide linn, Ruhnu vald, Rõuge vald, Setomaa vald, Tõrva vald, Valga vald, Viljandi linn, Vinni vald, Võru linn, Võru vald. Keskkonnaministeerium tegeleb nende alade radooniohu kaardistamisega aastatel 2019–2024.
Õhu radoonisisaldus loetakse viitetasemele vastavaks, kui aasta aega katkematult kestnud mõõtmise tulemus ei ületa viitetaset või kui ajavahemikul 1. novembrist kuni 30. aprillini vähemalt kaks kuud katkematult kestnud mõõtmise tulemus ei ületa viitetaset rohkem kui 20% võrra. Kui radoonisisaldus tööruumis ületab viitetaset, peab tööandja vajadusel rakendama ehituslikke parandusmeetmeid või tööaja piirangut vastavalt määruses antud valemile. Kui ka pärast ehituslike parandusmeetme rakendamist ületatakse viitetaset, peab tööandja teavitama Keskkonnaametit, samuti arvutama korra aastas töötaja efektiivdoosi ja korraldama töötajale tervisekontrolli üks kord aastas, kui töötaja efektiivdoos ületab 6 millisiivertit aastas.
Määrusega ette nähtud radoonisisalduse mõõtmised tööruumides tuleb teha hiljemalt 2023. aasta 1. juuliks. Määruse nõuete täitmise üle teeb järelevalvet Tööinspektsioon.
Keskkonnaministeeriumi infoleht radooni kohta
Keskkonnaministeeriumi uudis määruse kohta
Lugu ilmus augustikuu keskkonnaõiguse uudiskirjas.