Töö eesmärk oli analüüsida, kuidas on Eesti õigusesse üle võetud ning rakendatud keskkonnakaitset puudutavaid EL energia- ja kliimaalaste õigusaktide sätteid – täpsemalt Euroopa kliimamääruse (EL) 2021/1119, taastuvenergia direktiivi RED II (EL) 2018/200, RED III (EL) 2023/2413 ja REPowerEU määruse sätteid – ja kuidas on see praktika kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga.
Töö on koostatud projekti "STELLAR - strateegilised kaebused keskkonnaalaste õiguste kaitseks" raames. Projekti eesmärk on tõsta sihtrühmade teadlikkust ja valmisolekut kohaldada Euroopa Liidu põhiõiguste harta õigusi ja põhimõtteid ning mõjutada seeläbi ELi kliima- ja energiapoliitikat ja meetmeid, et tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse, õigusriigi põhimõtte rakendumine, hea valitsemistava ning läbipaistvus otsuste tegemisel.
Euroopa Liidu põhiõiguste harta (vastu võetud 2000. aastal) koondab kokku Euroopa Liidu kodanike ja elanike põhiõigused. Tegemist on õiguslikult siduva õigusaktiga – sellel on praegu ELi lepingutega samaväärne õiguslik jõud. Harta eesmärk on kaitsta inimeste õigusi Euroopa Liidu õiguse rakendamisel. Hartat peavad järgima ELi institutsioonid ja asutused (nt Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament jne). Ühtlasi kehtib harta liikmesriikide suhtes ELi õigusaktide rakendamisel (nt Eesti riik peab hartast kinni pidama, kui rakendab ELi õigust.)
Põhjaliku õiguslikku analüüsi saad lugeda SIIT.
Projekti "STELLAR - strateegilised kaebused keskkonnaalaste õiguste kaitseks" („Strategic Litigation for Environmental Rights, STELLAR) toetab Euroopa Liit.