Eesti on keskkonnapoliitikas üks jätkusuutmatumaid riike

Kõige kõrgemad kohad on Eestil kaitstavate merealade, elupaikade ja liikide kategoorias, kus indikaatoriteks on kaitstavate alade protsentuaalne suurus kogu territooriumist. Eesti jagab siin esikohta selliste riikidega nagu Belgia, Taani, Soome, Saksamaa jt. Madalaima koha annab indeks Eestile kliima ja energeetika valdkonnas, kus hinnati kogu majanduse ja energiasektori toodetavaid CO2, NO2, metaani ja musta süsiniku (tahma) heitkoguseid. Selles kategoorias jääb Eesti maailma riikide seas 155. kohale (võrdluseks Läti 130. ja Leedu 14. koht). Eesti olukord ei ole kiita ka metsanduse ja õhureostuse kategoorias, kus asume vastavalt 129. ning 70. kohal. Balti riikide arvestuses madalaimat kohta hoiab Eesti veel joogivee ja hügieeni, jätkusuutliku põllumajanduse kategoorias ja kogu ökosüsteemi elujõulisuse kategoorias.

Uus jäätmeseaduse eelnõu on Riigikogus kõrgendatud tähelepanu all

Uue jäätmeseaduse eelnõu üks põhilisi eesmärke on viia seaduse kooskõlla keskkonnaseadustiku üldosa seadusega, kuid eelnõus on ka põhimõttelisemaid muudatusi ning need on tõmmanud endale paljude huvirühmade tähelepanu. Huvid on kohati täiesti erinevad.

Rita Annus: Konventsiooniga võetud riikide kohustused on õigupoolest inimeste õigused

Konventsiooni tekstiga tunnustavad sellega ühinenud riigid põhimõtet, et peamiste inimõiguste, sh õiguse elule, tegelikuks toimimiseks on hädavajalik, et inimesed elaksid elu toetavas puhtas keskkonnas. Konventsiooniga võetud riikide kohustused on õigupoolest inimeste õigused. Konventsiooniga ühinenud riigid tagavad keskkonnaalase informatsiooni vaba kättesaadavuse kõigile ja igaühe võimaluse mõjutada teda ümbritsevat keskkonda puudutavaid otsuseid, sealhulgas otsuste vaidlustamise kaudu. Århusi konventsioonil on mitu päris erilist joont, millega ta teistest rahvusvahelistest keskkonnalepingutest eristub. Erakordseim neist on kindlasti see, mil määral lõid valitsusvälised organisatsioonid kaasa konventsiooni kujundamisele ja milline mõju neil konventsiooni rakendamisele ka täna on.

Evelin Lopman: Eestis on juurdepääs õigusemõistmisele keskkonnaasjus tagatud, ent inimestel puudub sageli võimalus seda õigust kasutada

Lähtudes enda muljetest ja sellest, et õiguskantslerile pole juba pikka aega esitatud avaldusi, milles oleks kurdetud, et keskkonnavaidlustes kohtusse pöördumine oleks raskendatud, julgen arvata, et juurdepääs õigusemõistmisele on tagatud. Iseküsimus on, et kas kvaliteetne õigusabi on inimestele ka tegelikult kättesaadav, kuna see maksab palju. Teisisõnu, õiguslikud võimalused kohtu poole pöördumiseks on olemas, kuid seda pole alati võimalik kasutada. Seejuures ei pea ma silmas üksnes avalike huvide kaitset, vaid keskkonda puudutavaid vaidlusi laiemalt, sh juhtumeid, mil isik soovib vaidlustada riigi otsust, et kaitsta enda õigusi.

Lisainfo:

Kõik keskkonnaõiguse uudiskirjad