Uuringute kohaselt on just põlevkivitööstuse tõttu väikesel Eestil maailmas üks suurimaid süsinikujalajälgi - ühe Eesti elaniku kohta paiskub igal aastal õhku ligi 14 tonni CO2-te. Lisaks tarbib põlevkivitööstus üle 90% kogu Eesti veekasutusest ning põlevkivijäätmed moodustavad ligi 98% Eestis tekkivatest ohtlikest jäätmetest. Ühe Eesti inimese kohta tekib 8 tonni ohtlikke jäätmeid aastas. Kaevandamine ja sellest tulenev õhusaaste põhjustavad piirkonna inimestele erinevaid tervisehädasid, samuti kuivavad põhjavee madala taseme pärast kaevud, vibratsiooni tõttu lagunevad majad ning langeb sisse maapind. Eelmainitud mõjud tekitavad nii riigile kui ka inimestele märkimisväärseid kulutusi. Põlevkivitööstusest põhjustatud varasema jääkreostuse kõrvaldamiseks on riik kulutanud juba üle 50 miljoni euro ning kulutada tuleb veel kümneid miljoneid eurosid. Kuni tänaseni ei ole riik võtnud selget suunda keskkonda ja inimeste tervist säästvate alternatiivide leidmiseks.

MTÜ Eesti Roheline Liikumine juhatuse liige Mihkel Annus: „Ebaefektiivse põlevkivienergeetika lõpp lähikümnenditel on paratamatu selle tarbevaru peatse lõppemise ning taastuvenergeetika jõulise esiletõusu tõttu. Seega on tarvis piisavalt varakult ja valdkonnaüleselt pöörata tähelepanu sellele, kuidas ja milliste taastuvate allikatega põlevkivi asendada, milline on parim lahendus Ida-Viru muutuva tööturu tingimustes ning kuidas maandada võimalikke majandusriske. Igal Eesti inimesel on võimalik oma toetusallkirjaga anda isiklik panus, et Eestil oleks põlevkivi energeetikast väljumiseks plaan, mis aitab hoida loodust, sobib piirkonna inimestele ja arvestab Eesti vajadusi.”

PÕXITi rahvaalgatust veab Eesti Roheline Liikumine. Algatust toetavad Eestimaa Looduse Fond ja Keskkonnaõiguse Keskus.


Lisainfo:

Mihkel Annus, juhatuse liige

MTÜ Eesti Roheline Liikumine

mihkel@roheline.ee

+372 5691 3094

Samal teemal:
Siim Vahtrus: kliimamuutustega hakkama saamine nõuab riigilt senisest julgemaid samme (06.03.2018)