Jätkuvad läbirääkimised mullakaitse direktiivi üle

Märtsi alguses teatas uudisteagentuur ENDS (http://www.endseurope.com), et EL liikmesriigid on „elustanud” läbirääkimised Euroopa mullakaitsedirektiivi osas. Peamiseks probleemküsimuseks on jätkuvalt saastatud alad - liikmesriigid on erinevatel arvamustel selles osas, kas kõiki saastatud alasid tuleks käsitleda ühtmoodi või peaks nende puhastamisel lähtuma riskianalüüsil põhinevast prioriteetsusest.

Mullakaitse direktiivi eelnõu

Mullakaitse direktiivi eelnõu on EL mullakaitse strateegia peamine tugisammas. Vastav strateegia võeti Euroopa Komisjoni poolt vastu 2006.a. ning see oli viimane seitsmest prioriteetsest teemast, millega Komisjon lubas 2002.a. vastu võetud EL kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi raames tegeleda. Mulla kaitset loetakse vajalikuks, kuna viimastel aastatel on kiirenenud mulla kui olemuselt taastumatu loodusvara degradeerumine, ning ehkki EL õigusnormid sisaldavad mõningaid mulla kaitsega seotud sätteid, oleks ühtse, kõikehõlmava ja fookustatud kaitse jaoks vaja eraldi õiguslikku regulatsiooni.

Mullakaitse direktiivi eelnõu kohaselt on mulla kaitse põhimeetmeteks:

• kohustus tagada, et mulla seisundit mõjutada võivate tegevuste korral hinnatakse vastavat mõju;
• maakasutaja kohustus võtta ettevaatusabinõusid mõju vältimiseks või miinimumini viimiseks;
• erosiooni, orgaanilise ainese kao, tihenemise, sooldumise ja maalihete ohuga alade väljaselgitamine ning nende ohtude tõkestamise programmide väljatöötamine riigi poolt;
• saastatud alade ülevaate koostamine riigi poolt ja nende alade tervendamine (sh riikliku tervendamisstrateegia koostamise kohustus).

Läbirääkimiste hetkeseis

Euroopa Komisjon esitas mullakaitse direktiivi eelnõu aruteluks juba 2006.a., ent alates 2007.a. detsembrist on vastav arutelu olnud ummikseisus. 2007.a. detsembris toimunud EL keskkonnanõukogu istungi eesmärgiks oli jõuda mullakaitse direktiivi kehtestamise osas liikmesriikide vahelisele kokkuleppele, ent ehkki 22 liikmesriiki toetasid direktiivi vastuvõtmist, blokeerisid Saksamaa, Ühendkuningriik, Austria ja Holland selle oma vastuseisuga. Need riigid on väitnud, et neil on siseriiklik regulatsioon mullakaitse osas juba olemas ning et EL direktiivi vastuvõtmine tekitaks neile vaid lisakulusid.

Hoolimata sellest, et Tšehhi EL eesistujamaana küsimuse nüüd jälle üles tõstis, on Saksamaa ja Holland oma seisukohtadele direktiivi eelnõu osas seni kindlaks jäänud. Märtsi teisel poolel tegi Saksamaa valitsus ettepaneku kehtestada mullakaitse osas siduva direktiivi asemel mittesiduv strateegia. Uudisteagentuuri ENDS andmetel arutavad EL ministrid esitatud ettepanekuid 2009.a. aprillis ja juunis.

Olukord Eestis

Eestis puudub otseselt mulla kaitset tagav ühtne õiguslik regulatsioon – pinnase või mulla kaitsega seotud sätteid erinevates õigusaktides küll leidub, ent ühtne lähenemine puudub.  Kehtivas Eesti Keskkonnastrateegias aastani 2030 on mulla kaitse probleemina tõstatatud ning ühe meetmena ette nähtud mulda terviklikult käsitleva poliitika väljatöötamine ja elluviimine. Keskkonnastrateegia rakendamiseks vastu võetud Keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013 näeb ette mullapoliitika väljatöötamise alustamist 2007. aastast, samuti  mullaseaduse väljatöötamise alustamist alates 2010. aastast. 2007.a. keskkonnategevuskava täitmise ülevaatest nähtub, et vähemalt 2007.a. neid tegevusi valitsuse poolt ei alustatud, kuna need lükati edasi kuni EL mulladirektiivi kehtestamiseni. Seega on EL mulladirektiivi vastuvõtmisel Eesti mullapoliitika ja mullaseaduse väljatöötamise jaoks keskne tähendus.

Viited

Vt mullakaitse teema ülevaadet KÕKi kodulehel

Mullakaitse direktiivi eelnõu (eesti k)

Mullakaitse teemastrateegia (eesti k)

Euroopa Komisjoni mullakaitse teemaline veebileht (ingl k)

Euroopa Liidu kuues keskkonnaalane tegevusprogramm (eesti k)

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030

Eesti keskkonnategevuskava 2007-2013

Ülevaade Eesti keskkonnategevuskava 2007-2013 täitmisest 2007.a.