Lõppes vaidlus Rospuda teeprojekti üle

Üks viimaste aastate teravamaid vaidlusi Natura 2000 võrgustiku ala mõjutava projekti – Poolas Rospuda jõeorust läbimineva Via Baltica teelõigu - üle sai lahenduse, kui Poola valitsus teatas 20. märtsil 2009.a., et kavandatud Augustowi linna ümbersõit ei hakka läbima Natura 2000 võrgustikku kuuluvat Rospuda jõe orgu, vaid ümbersõit rajatakse alternatiivsele trassile. KÕKi hinnangul on tegemist õpetliku juhtumiga ka Eesti arendusprojektide seisukohalt.

Vaidluse sisu ja taust

Vaidlus Rospuda teeprojekti üle lõi lõkkele 2007.a. veebruaris, kui Poola Bialystoki regioon otsustas anda ehitusloa Via Baltica kiirtee lõigule, mille eesmärgiks oli Augustowi linnale ümbersõidu rajamine. 17,1 km pikkune Augustowi ümbersõit lõikaks läbi Rospuda jõeoru, kus paiknevas ühes väheses Kesk-Euroopas säilinud ürgmetsas asuvad haruldased elupaigad,ja mis on rahvusvahelise tähtsusega märgala. Vaidlusalune ala, Puszcza Augustowska erikaitseala kuulub samuti EL Natura 2000 võrgustikku.

Antud asjas oli ilmne, et kavandatava teelõiguga kahjustataks Rospuda orgu oluliselt. Vastavalt EL direktiivi 92/43/EMÜ (loodusdirektiiv) nõuetele saab sellistele projektidele loa anda ainult juhul, kui alternatiivsed võimalused puuduvad ning projekti elluviimine on vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel tungivatel põhjustel, seejuures tuleb rakendada ka hüvitusmeetmeid, et tagada Natura 2000 võrgustiku sidusus.

Poola oli seisukohal, et EL looduskaitseline regulatsioon ei nõua ala kaitsmist ja teeprojekti tühistamist. Poola võimud väitsid, et mõjude hindamise, alternatiivide pakkumise ja kompensatsioonimeetmete pakkumisega olid kõik kaitsenõuded täidetud. Nende hinnangul oli tee-ehitus põhjendatud ülekaaluka avaliku huvi – teeohutuse tõttu. Euroopa Komisjoni hinnangul oli Poolal aga kohustus ala kaitsta ning Poola poolt esitatud keskkonnamõjude hinnang ja kaalutud alternatiivid olid nõrgad ja ebaveenvad. Komisjoni hinnangul oleks teeohutus olnud saavutatav ka muude trasside kasutamisel, vältides seega kaitseala kahjustamist. Pakutud kompensatsioonimeetmed aga ei korvanuks Komisjoni arvates haruldaste loodusväärtuste hävitamist.

Euroopa Komisjoni poolt ette võetud sammud

Euroopa Komisjon oli juba 2006.a. detsembris algatanud Poola suhtes rikkumismenetluse, ent ehitusloa andmine ning ehitustöödega alustamine kiirendas rikkumismenetluse kulgu ja sundis Komisjoni esitama Poolale 2007.a. veebruari lõpus viimase hoiatuse.

Kuna Poola oma plaane ei muutnud, esitas Euroopa Komisjon 5. aprillil 2007.a. Euroopa Kohtusse hagi, milles palus tuvastada, et Poola on rikkunud loodusdirektiivist tulenevaid kohustusi.

Ehkki tee-ehitusprojektile loa andmise menetlus algatati enne Poola liitumist Euroopa Liiduga, leidis Komisjon, et sellest hoolimata kohaldub liikmesriigile EL-ga liitumisest alates loodusdirektiivi art 6 lg 2, mis seab liikmesriikidele kohustuse vältida Natura 2000 võrgustiku aladel liikide elupaikade seisundi halvenemist ja vastavate liikide häirimist.

Kohtumenetlus Euroopa Kohtus ja selle tagajärjed

18. aprillil 2007.a. peatas Euroopa Kohus kohtuasjas C-193/07 tehtud määrusega metsastamisprojekti elluviimise, mille eesmärgiks oli Augustowi ümbersõiduga tekitatava kahju kompenseerimine. Pärast tuliseid vaidlusi peatasid Poola võimud kohtumenetluse ajaks kõik ehitustööd.

2009.a. märtsis teatas Poola valitsus otsusest kasutada alternatiivset trassi, mistõttu võib eeldada, et vaidlus selle teelõigu üle on lõppenud (samas on Euroopa keskkonnaorganisatsioonid jätkuvalt viidanud sarnastele probleemidele muudes Via Baltica lõikudes).

Tähendus Eesti praktikale

Kuna vaidlus lõppes ilma konkreetse õigusliku lahenduseta, siis otseseid õiguslikke tagajärgi EL keskkonnaõiguse normide kohaldamiseks sellest ei tulene. Siiski annab Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kohtu käitumine alust arvata, et Natura 2000 võrgustiku alasid tõsiselt kahjustada võivate projektide puhul, mille osas ei ole läbi viidud nõuetekohaseid menetlusi, on nii Euroopa Komisjon kui Euroopa Kohus valmis operatiivselt tegutsema ja arendustegevuse peatama. See teadmine annab juurde olulist kaalu EL nõuetele vastavate projektide mõju korrektseks ja põhjalikuks hindamiseks.

 Allikad ja viited:

Euroopa Komisjoni hagi lühikokkuvõte Euroopa Liidu Teatajas