Riigikontrolli audit ehitusmaavarade kaevandamise riikliku korraldamise kohta
14. mail 2009.a.on Riigikontroll avaldanud lõpparuande auditi „Ehitusmaavarade kaevandamise riiklik korraldamine” kohta, mille käigus otsiti vastust küsimusele, kas ehitusmaterjalidena kasutatavate maavarade kaevandamine on korraldatud jätkusuutlikult ning arvestades Eesti elanike ja loodusega. Tegemist on üsna kriitilise hinnanguga ehitusmaavarade kaevandamise riiklikule korraldusele Eestis, mis pakub huvitavat lugemismaterjali, sh hulgaliselt praktilisi näiteid selle kohta, milline on tegelik kaevandamislubade andmise ja nende tingimuste järgimise praktika Eestis.
Riigikontrolli auditi põhijäreldused
Riigikontrolli põhijärelduseks on, et ehitusmaavarade kaevandamine ei ole korraldatud jätkusuutlikult – kaevandamist ei suunata aastaste kasutusmääradega, see ei ole riiklikult koordineeritud, kaevandamislubade andmisel arvestatakse pigem ettevõtjate kui kohalike elanike ja looduskeskkonna huvidega, ning järelevalve kaevandamise üle on puudulik.
Riigikontroll tuvastas, et riigil puudub usaldusväärne ülevaade ehitusmaavarade varudest ja kaevandamisest, kuna:
- maavarade bilansist saadav ülevaade ei näita kõiki teadaolevaid maavaravarusid – register ei kajasta kõiki teadaolevaid varusid ning lisaks on bilansis vead;
- kaevandamise üle ei tehta sisulist järelevalvet – kaevandajad peavad kaevandamise mahtude kohta andmeid esitama ning teatud sagedusega tuleb kaevandatud ala mõõdistada (teha markšeideritöö), ent pooltes keskkonnateenistustes ei ole võrreldud, kas ettevõtete poolt esitatud mahuaruanded vastavad mõõtmistulemustele, samuti ei täida kõik kaevandajad mõõdistamisnõuet;
- kaevandamisettevõtted on kaevandanud lubatust suuremas mahus ning kaevandajad esitavad valeandmeid kaevandatud mahtude kohta – näiteks on Läänemaal Kurevere karjäärist kaevandatud ja eksporditud dolokivi vahe 2005-2007. aastatest 183 800 m³.
Samuti tuvastas Riigikontroll, et ehitusmaavarade kasutuselevõtmist ei suunata riiklikul ega kohaliku omavalitsuse tasandil:
- maavaradele ei ole kehtestatud riiklikke kasutusmäärasid, ehkki säästva arengu seadusest tuleneb, et valitsus sellised kasutusmäärad kehtestab, samuti ei kaevandata juba avatud karjääridest kogu maavara optimaalse aja jooksul, vaid osa karjääre jääb lõpuni kasutamata ja rikutud maastik korrastamata;
- maardlate kasutuselevõtmist ega karjääride rajamist ei suunata planeeringutega – auditiaruande kohaselt on konkreetseid tingimusi uute karjääride avamiseks käsitletud üksnes 4 maakonnaplaneeringus, samuti ei ole maavarade kasutamist planeeritud kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes (viimase osas leiab Riigikontroll, et sellest ei pruugi ka kasu olla, sest üldplaneeringutega ei arvestata ja tavaline on nende muutmine detailplaneeringutega). Seetõttu ei kaaluta kaevandamise lubamisel erinevaid asukohti, et kaevandamine toimuks võimalikult väikese negatiivse keskkonnamõjuga asukohas;
- uute karjääride avamine otsustatakse geoloogilise uuringu lubamisega, ilma kaevandamise mõju hindamata – ehkki juriidiliselt otsustatakse kaevandamise võimalikkus kaevandamisloa andmisega, on Riigikontrolli hinnangul tegelikud otsused tehtud juba maavara aktiivseks tarbevaruks määramisega, mis toimub geoloogilise uuringu alusel;
- keskkonnamõju hindamise roll kaevandamise võimalikkuse hindamisel on olnud tühine – tegelikkuses ei ole teada ühtki juhtumit, kus kaevandamisloa taotlemise protsessis oleks KMH põhjal leitud, et karjääri ei rajata, samuti ei pruugi KMH leevendada kaevandamise kahjulikke mõjusid. Auditiaruandes tuuakse näitena Tallinn-Saku liivamaardla kasutuselevõtu juhtum, kus tehti isegi mitu KMH-d, ent lõpptulemusena on välistatud kaevandamisalal rohevõrgustiku toimimine.
Riigikontroll toob auditiaruandes veel välja, et ehitusmaavarade kaevandamine põhjustab probleeme kohalikele elanikele ja keskkonnale, kuna:
- kaevandamislubades ei ole enamasti seatud tingimusi, mis hoiaksid ära kaevandamise negatiivsed mõjud - välja antud 260 loast on 50 üldse ilma igasuguste täiendavate tingimusteta, paljudes lubades on tingimused aga pealiskaudsed. Isegi juhul, kui on läbi viidud KMH, ei osata selle alusel leevendavaid tingimusi kehtestada, vaid on seatud sellised tingimused, mida saaks määrata ka ilma kallist ja ajamahukat KMHd tegemata (nt tolmu vähendamine, jäätmete ladustamise keelamine);
- kaevandamisega rikutud maa pindala suureneb – auditi käigus küsitletud keskkonnateenistuste hinnangul on Eestis praegu 27 karjääri kogupindalaga üle 200 ha, mis vajavad korrastamist.
Riigikontrolli soovitused ja nendega arvestamine
Riigikontroll esitab auditiaruandes olukorra parandamiseks rea soovitusi, mis puudutavad olemasolevatest maavaravarudest parema ülevaate saamist, järelevalve tõhustamist ja kaevandamismahtude paremat kontrolli, samuti ehitusmaavaravarudele kasutusmäärade kehtestamist ning kaevandamise planeerimist ja sobivaimate asukohtade leidmist planeeringute ja nende KSH kaudu.
Radikaalseima soovitusena võib ehk välja tuua Riigikontrolli soovituse käsitleda maavaravarusid passiivsena, kuni nende kasutuselevõtmise kohta ei ole läbi viidud keskkonnamõju hindamist (KMH) – ning viia KMH läbi mitte kaevandamisloa menetluses (nagu praegu), vaid geoloogilise uuringu loa menetluses. Samuti soovitab Riigikontroll, et geoloogilisi uuringuid võiks rahastada ja läbi viia riik ise, mitte arendaja – pärast uuringute läbiviimist otsustataks kaevandamisloa saaja enampakkumisel.
Keskkonnaministeerium (KKM) ei ole mitmete Riigikontrolli soovitustega nõustunud, viidates sellele, et nende elluviimine ei ole tehniliselt mõeldav või kooskõlas kehtivate õigusaktidega. KKM on siiski lubanud analüüsida koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga järelevalveülesannete jagunemist eri järelevalveasutuste vahel ning luua kaevandamismahtudest aru andmisega seotud rikkumiste paremaks avastamiseks koostöövõrgustik Keskkonnainspektsiooni (KKI), Maa-ameti ja Tehnilise Järelevalve Ametiga. Samuti lubab KKM parandada KKI tööd ebaseaduslike kaevandamiste avastamisel ning tõhustada Keskkonnaameti tööd karjääride korrastamise tingimuste seadmisel ja korrastamise jälgimisel.
Vt infot Riigikontrolli auditi kohta ning auditiaruannet Riigikontrolli kodulehel
|
KÕKi keskkonnaõiguse uudiskirja projekti toetab Vabaühenduste fond, mida rahastavad Norra, Island ja Liechteinstein Avatud Eesti Fondi vahendusel