Keskkonnaalane haldusreform
Alates 1. veebruarist 2009 alustas tööd Keskkonnaamet, millesse on ühendatud Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistused, Riiklik Looduskaitsekeskus ja Kiirguskeskus.
18.12.08 võttis Riigikogu vastu Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse Keskkonnaametiks ühendamisega seonduv Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse. Vabariigi President kuulutas seaduse välja 30. detsembril 2008.a.
Tegemist on ulatuslike halduskorralduse muudatustega Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas, millega kaotatakse ära senised keskkonnateenistused ning Riiklik Looduskaitsekeskus ja Kiirguskeskus eraldi asutustena – edaspidi tegutsevad need asutused kõik ühiselt Keskkonnaameti nime all.
Keskkonnaameti ülesanded ja ülesehitus
Keskkonnaameti põhimääruse kohaselt on Keskkonnaameti tegevusvaldkonnaks riigi keskkonna- ja looduskaitse ning –kasutamise ja kiirgusohutuse poliitika ja programmide ning tegevuskavade elluviimine. Keskkonnaamet hakkab oma pädevuse piires täitma näiteks järgmisi ülesandeid (täpne loetelu on antud põhimääruse §-s 5): keskkonnalubade väljaandmine, keskkonnamõju hindamise menetluses osalemine, kaitstavate loodusobjektide valitsemine jm.
Amet erineb senisest keskkonnateenistuste struktuurist oluliselt selle poolest, et erinevate teemadega hakkavad tegelema erinevad osakonnad (nt keskkonnakasutuse osakond, looduskaitse osakond, metsaosakond jne). Vt Keskkonnaameti struktuuri ülesehitust täpsemalt Keskkonnaameti värskelt kodulehelt. Ametil on 6 geograagilist regiooni (Harju-Järva Rapla regioon, Viru regioon, Jõgeva-Tartu regioon, Hiiu-Lääne-Saare regioon, Pärnu-Viljandi regioon, Põlva-Valga-Võru regioon)
Mis muutub praktikas
Praktikas muutub tavainimese jaoks eelkõige see, et senise keskkonnateenistuse või Riikliku Looduskaitsekeskuse (LKK) regiooni asemel tuleb nüüd asjaajamiseks pöörduda Keskkonnaameti vastava regiooni poole, samuti on mõnes menetluses, kus enne osalesid nii keskkonnateenistused kui LKK (peamiselt looduskaitsehaldusega seotud menetlused), nüüd osaliseks vaid Keskkonnaamet. Samas võtab ümberharjumine ilmselt veel aega.
Haldusreformi mõjud pikas perspektiivis
Keskkonnaministeeriumi (KKM) selgituste kohaselt on ümberkorralduste eesmärgiks muuta riigiga keskkonnateemal suhtlemine oluliselt arusaadavamaks ja tõhusamaks, kuna praegune KKM valitsemisala ülesehitus on KKM hinnangul keerukas, kulukas ja isegi arusaamatu. KKM loodab muudatustega vähendada avalike teenuste osutamisega seotud halduskoormust ja tegevuskulusid, samas suurendades kompetentsi ja tulemuslikkust.
Samas on Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Loodusuurijate Selts ja 9 Eesti aktiivsemat keskkonnaorganisatsiooni koondav Eesti Keskkonnaühenduste Koda avaldanud arvamust, et reformi sisu nõrgestab oluliselt senist riiklikku looduskaitsesüsteemi ega täida sätestatud eesmärki vähendada asutustevahelist dubleerimist. Ühendused heitsid oma 29.09.08 pressiteates ka ette, et haldusreform on läbi viidud kiirustades ning suletud uste taga, avalikkust kaasamata.
Allikad/viited:
|
KÕKi keskkonnaõiguse uudiskirja projekti toetab Vabaühenduste fond, mida rahastavad Norra, Island ja Liechteinstein Avatud Eesti Fondi vahendusel