Riigikogu võttis vastu avalikesse veekogudesse ehitamist puudutavad seadusemuudatused
Riigikogu võttis 27. jaanuaril vastu veeseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse, millega lisatakse kehtivasse õigusesse avalikesse veekogudesse kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste (nt tuuleelektrijaamad) ehitamise regulatsioon.
Kirjutasime veeseaduse muutmise eelnõust juba KÕKi 2009.a. septembrikuu uudiskirjas, ent Riigikogus menetlemise käigus muutusid oluliselt eelnõu põhijooned, mistõttu anname uuesti ülevaate seadusemuudatuste olulisematest aspektidest.
Avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste, näiteks sadamate, samuti veekaablite ehitamise regulatsiooni kehtestas Riigikogu juulis jõustunud uue sadamaseadusega (vt selles osas KÕKi ülevaadet 2009.a. augustikuu uudiskirjas).
Kehtivas õiguses ei ole avalikesse veekogudesse kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste rajamist reguleeritud. Nii on praegu näiteks ülimalt segane see, millistel alustel rajada merre tuuleparke (samas kui juba kolmel juhul on arendajate poolt vastav taotlus esitatud – alates 2007. aastast seisavad Neugrundi madalikule tuulepargi rajamise ja Loode-Eesti rannikumerre avamere tuuleparkide rajamise menetlused, 2009.a. detsembris esitas Eesti Energia vee erikasutusloa taotluse Liivi lahte tuuleparkide rajamiseks). Seetõttu on selgus regulatsioonis ülimalt teretulnud.
Kavandatava regulatsiooni põhijooned
Avaliku veekogu ehitisega koormamiseks peab isikul olema hoonestusluba. Selle saamiseks tuleb esitada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) taotlus, mille alusel Vabariigi Valitsus (VV) otsustab MKM ettepaneku alusel, kas algatada hoonestusloa menetlus või mitte. MKM peab enne vastava ettepaneku tegemist küsima arvamust teistelt ametiasutustelt, kelle hulka kuuluvad Keskkonnaministeerium (KKM) ja Veeteede Amet (VTA).
Hoonestusloa taotluse esitamise kohta avaldatakse teade Ametlikes Teadaannetes, vähemalt ühes üleriigilises päevalehes ja MKM kodulehel. Seejärel saavad teised huvitatud isikud 20 päeva jooksul esitada omapoolse hoonestusloa taotluse sama avaliku veekogu osa peale. Kui selle tulemusena on esitatud ühe avaliku veekogu ala kohta mitu hoonestusloa taotlust, algatatakse hoonestusloa menetlus selle taotluse alusel, mis „kõige enam vastab Eesti ühiskonna kui terviku sotsiaalsetele ja majanduslikele vajadustele ning riigi strateegilistele arengukavadele”. Kui seda otsust ei ole võimalik teha, algatatakse menetlus selle taotleja suhtes, kes esitas taotluse kõige esimesena.
Seadusemuudatuse kohaselt nähakse ette võimalus, et avalikele veekogudele koostatakse maakonnaplaneering(ud). Sel juhul peab hoonestusluba vastama planeeringu nõuetele. Sellise maakonnaplaneeringu koostamise korraldamise võib halduslepinguga üle anda isikule, kes on huvitatud avaliku veekogu ehitisega koormamiseks koostatava maakonnaplaneeringu koostamisest. Sel juhul algatatakse hoonestusloa menetlus halduslepingu sõlminud isiku taotluse alusel pärast maakonnaplaneeringu kehtestamist ja eelkirjeldatud konkursilaadset menetlust läbi ei viida.
Hoonestusloa menetluse algatamisel otsustab Vabariigi Valitsus ka keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise; samuti uuringud, mida taotleja peab tegema, ja nende tegemise tähtaja.
Hoonestusloa menetluse algatamisest keeldutakse, kui hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu või kui sellel alal on juba algatatud mõne teise hoonestusloa menetlus või kui sel alal on algatatud maakonnaplaneering ja planeerimismenetlus ei ole lõppenud.
Seadusemuudatustega kehtestatakse ka hoonestusloa andmisest keeldumise alused (VeeS § 2210) ning kehtetuks tunnistamise alused (VeeS § 2214). Hoonestusluba kehtib 50 aastat, ent VV võib kehtestada sellele ka lühema tähtaja. Tähtaega on võimalik ka pikendada. Hoonestusloa kehtivuse lõppemisel tuleb ehitis avalikust veekogust eemaldada, kui loas ei ole määratud teisiti.
Avaliku veekogu koormamise eest peab ehitise omanik maksma iga-aastast hoonestustasu, mille suurus on 4% ehitise kasutamise otstarbele vastava sihtotstarbega maa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast.
Lisaks hoonestusloale tuleb avalikku veekogusse ehitise ehitamiseks taotleda ka projekteerimistingimused ja ehitusluba. Projekteerimistingimused ja ehitusloa väljastab sellistel juhtudel erinevalt tavaolukordadest, kus seda teeb kohalik omavalitsus, Tehnilise Järelevalve Amet (TJA), samuti teostab TJA selliste ehitiste üle ehitusjärelevalvet ja teeb muid vajalikke toiminguid.
Avameretuuleparkide rajamise eriregulatsioon
Avameretuuleparkide rajamise regulatsiooni erisused kehtestatakse eelnõu kohaselt elektrituruseaduses, kuhu lisatakse selle kohta eraldi peatükk 8¹.
Regulatsioon on analoogne eeltooduga – avaliku veekogu koormamiseks tuuleelektrijaamaga tuleb taotleda hoonestusluba, ent tuuleelektrijaamade puhul on erisuseks see, et taotlejaks võib olla üksnes isik, kes on elektriettevõtja elektrituruseaduse tähenduses.
Avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamise eest maksab elektriettevõtja riigile üks kord aastas tasu, mille suurus on 7% tootmismaa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast. Tasu tuleb täiel määral hakata maksma alles pärast tuuleelektrijaama kasutamise algust, enne seda tuleb maksta vaid 1/10 tasumäärast.
Kui ettevõtja taotluse alusel on algatatud KMH avalikku veekogusse tuuleelektrijaama ehitamiseks enne 1. jaanuari 2009, siis ei kohaldata hoonestusloast avalikult teatamise ja erinevate taotluste nö konkureerimise sätteid (vt selle kohta eespool).
KÕKi kommentaarid
Tuuleparkide rajamist võimaldava regulatsiooni paikapanek on kindlasti vajalik, ent jätkuvalt on küsitav selliste objektide rajamise otsustamise korraldus. On hea, et seadusemuudatusega nähakse ette merealade planeerimise võimalus maakonnaplaneeringuga – sel viisil loodaks ka merel praegu puuduv planeerimise strateegilisem tasand, mille alusel teha otsuseid näiteks tuuleparkide sobivaimate asukohtade kohta. Kuna maakonnaplaneeringu koostamine on ette nähtud vaid võimalusena, mitte kohustusena, on aga raske ennustada, kui palju seda võimalust kasutataks ja kui suurel määral toimuks tuuleparkide planeerimine vaid hoonestuslubade alusel. Siiski on eelnõu KÕKi hinnangul pärast Riigikogus tehtud muudatusi parem (ehkki võib-olla vähem selge) kui selles versioonis, mida kirjeldasime 2009.a. septembrikuu uudiskirjas.
KÕK on hetkel Eesti Keskkonnaühenduste Koja tellimusel viimas koos teiste ekspertidega läbi analüüsi tuuleparkide rajamisest Eestis, mis valmib 2010.a. märtsikuu lõpuks. Loodame selle analüüsi raames käsitleda ka eelkirjeldatud muudatusi ning anda neile põhjalikuma hinnangu – anname analüüsi valmimisest kindlasti ka uudiskirja lugejatele teada.
Viited:
Veeseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus Riigikogu kodulehel
Artikkel „Valitsus kiitis heaks avalikesse veekogudesse ehitamist puudutava eelnõu” KÕKi 2009.a. septembrikuu keskkonnaõiguse uudiskirjas
Artikkel „Uue sadamaseadusega täiendati keskkonnakaitse nõudeid ja muudeti oluliselt vette ehitamise regulatsiooni” KÕKi 2009.a. augustikuu keskkonnaõiguse uudiskirjas
|
