Euroopa Komisjoni väljapakutud
kliima- ja energiapakett pälvib kriitikat
22. jaanuaril
avalikustas Euroopa Komisjon kauaoodatud ettepaneku, milline võiks olla EL
kliima- ja energiapoliitika raamistik vahemikus 2020-2030. Meetmepakett seab
sarnaselt kehtiva strateegiaga EL tasandi eesmärgid nii kasvuhoonegaaside
vähendamiseks kui taastuvenergeetika osakaalu suurendamiseks. Väljapakutud
eesmärgid ning nende saavutamise meetmed sattusid aga kiirelt nii
keskkonnaorganisatsioonide kui ka Euroopa Parlamendi kriitika alla. Kriitikud
leiavad, et väljapakutud lahendused on kannustatud lühiajalistest
majanduslikest huvidest ning pole piisavalt ambitsioonikad.
Kasvuhoonegaase soovitakse vähendada 40%
Euroopa Komisjoni
ettepanek seab eesmärgiks vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet ELis
40% võrra, võrrelduna 2005. aastaga. Eesmärgi saavutamiseks on Komisjoni
hinnangul vaja vähendada heidet EL heitmekaubanduse süsteemi kuuluvates
valdkondades (nt metalli- ja elektritootmises) 43% ja teistes valdkondades (nt
põllumajanduses, transpordis) ca 30%.
Hetkel kehtiva nn
20-20-20 meetmepaketiga on eesmärgiks vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside
heitkoguseid 20% võrra. Seega on ettepanek ühelt poolt üpriski ambitsioonikas –
soovitakse ju 10 aasta jooksul vähendada heitkoguseid sama palju kui varasema kümnendiga,
kusjuures paljusid „lihtsaid“ meetmeid heidete vähendamiseks on juba
rakendatud.
EL pikaajaliseks
eesmärgiks on samas vähendada 2050. aastaks süsinikuheiteid 80% võrra. See on
Euroopa Komisjoni hinnangul hädavajalik, et hoida ülemaailmset õhutemperatuuri
tõusu alla 2 kraadi. Viimane tähendab aga omakorda, et kahe viimase
aastakümnega enne sajandi keskpaika tuleb heiteid vähendada kaks korda
kiiremini kui neile eelneva nelja aastakümne jooksul. Seda tuleb teha ka
olukorras, kus heidete vähendamine saab varasemate meetmete tõttu olema üha
keerulisem. Seetõttu olid mitmed keskkonnaorganisatsioonid (nt WWF, Friends of
Earth) ning teadlased ettepaneku suhtes kriitilised. Keskkonnakaitsjate ja
teadlaste hinnangul oleks vajalik ja võimalik, et Komisjon seaks juba 2030.
aastaks julgemaid eesmärke, vastasel juhul on ohus ka pikaajalise eesmärgi
saavutamine.
Taastuvenergia eesmärk – 27% tarbimisest
Teine Komisjoni
poolt väljakäidud eesmärk 2030. aastaks puudutab taastuvenergiaallikate
osakaalu energiatarbimises. Kui varem on palju räägitud 30% osakaalust, siis
Komisjoni ettepanek on mõnevõrra tagasihoidlikum. Selle kohaselt tuleks aastaks
2030 ELis tarbitavast energiast vaid 27% toota taastuvatest energiaallikatest,
seejuures ei seataks siduvat eesmärki transpordis kasutatavatele
energiaallikatele.
2020. aastaks on
hetkel seatud eesmärgiks katta taastuvenergiaallikate arvelt 20% ELi
energiatarbimisest. Tagasihoidlikku 7% kasvueesmärki selles valdkonnas
põhjendab Euroopa Komisjon eelkõige vajadusega hoida energiahindade kasvu
kontrolli all, et tarbijaid ja ettevõtjaid kaitsta. Hiljutise Komisjoni teatise kohaselt on viimastel aastatel aset
leidnud energiahindade kiire kasvu üheks peamiseks põhjuseks
taastuvenergiatootjatele makstavad toetused. Komisjon on samas hoidunud
otsesest õiguslikust sekkumisest taastuvenergeetika toetustesse, eelistades
„pehmemat“ lähenemist, mille heaks näiteks on möödunud novembris avaldatud elektritootmise ja
riigipoolse rahalise abi juhis.
Komisjoni
eesmärki taastuvenergia osakaalu osas peab liiga tagasihoidlikuks ka Euroopa
Parlament. 5. veebruaril reageeris Parlamendi täiskogu Komisjoni ettepanekule
resolutsiooniga, milles kutsub üles
seadma taastuvenergia osakaalu eesmärgiks 30%. Kuigi resolutsioonile anti euroskeptikute,
konservatiivide ja paremtsentristlike saadikute poolt ka suur hulk vastuhääli,
võeti see siiski vastu selge enamuse häältega (341 häält 263 vastu).
Resolutsioon ei ole Komisjonile küll siduv, ent kuna meetmepaketi moodustavaid
õigusakte võetakse vastu Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu kaasotsustamise
mehhanismi läbi, võib resolutsiooni põhjal ennustada raskeid läbirääkimisi EL
institutsioonide vahel.
Uus juhtimissüsteem taastuvenergia eesmärgi
saavutamiseks
Komisjoni
ettepaneku kohaselt korraldataks ka taastuvenergia eesmärgi saavutamist
senisest erineval viisil. Hetkel on 2020. a eesmärgi saavutamiseks seatud EL
liikmesriikidele siduvad eesmärgid, mis sõltuvad nii riikide arengutasemest kui
ka taastuvenergia allikate kättesaadavusest ning on seetõttu mõnevõrra
erinevad. Nt on Eestile taastuvenergia osakaalu eesmärgiks seatud 25%, Austriale
34%, Rootsile 49%, samas Ungarile vaid 13% tarbimisest. Komisjoni ettepaneku
kohaselt uuel perioodil aga liikmesriikide kaupa siduvaid numbrilisi eesmärke
taastuvenergia osas ei seataks.
Komisjon soovib
selle asemel saavutada eesmärgi täitmise läbi riiklike energiakavade, mis
töötatakse välja Komisjoni alles koostatavate suuniste järgi. Komisjoni
ülesandeks jääb nende kavade üle järelevalve teostamine ning kavade
koordineerimine viisil, mis tagab eesmärkide täitmise EL kui terviku
seisukohalt. Komisjoni hinnangul annab selline lähenemine rohkem paindlikkust
ning võimaldab paremini arvestada riikide iseärasusi ja soove süsinikuheite
vähendamisel.
Väljapakutud
lahendus on tõenäoliselt meeltmööda nt Poolale, kes tegeleb aktiivselt
kildagaasi kasutuselevõtu ning tuumaenergia arendamisega. Samas sai ka see
ettepanek Euroopa Parlamendi terava kriitika osaliseks, kes tegi oma
resolutsioonis ettepaneku jätkata riikidele siduvate taastuvenergia eesmärkide
seadmist. Seega on ka
selles küsimuses oodata teravat vastuseisu ühelt poolt teatud liikmesriikide
ning teiselt poolt Euroopa Parlamendi vahel.
Energiasäästu osas ettepanekuid veel pole, ent
algatati avalik konsultatsioon
Euroopa Komisjoni
avalikustatud meetmepaketist puudub veel senise 20-20-20 paketi kolmas element
– energiasäästu eesmärgid. Euroopa Parlament andis 5. veebruari
resolutsioonis teada oma
arvamuse ka selle küsimuses: parlament soovib energiasäästu eesmärgi seadmist
vähemalt 40%-ni.
Euroopa Komisjon
on omalt poolt teada andnud, et teeb energiasäästu eesmärkide ja meetmete osas
ettepaneku pärast seda, kui on hinnanud kehtiva süsteemi pinnalt tehtud
edusamme. Vahehindamine leiab aset käesoleval aastal.
Ühe osana sellest
vahehindamisest on Komisjon algatanud avaliku
konsultatsiooni seniste meetmete edukuse ning tulevase õigusraamistiku kohta. Küsimustikule saab vastata kuni 28.
aprillini.
Järgmised sammud
Järgmise sammuna
asub Komisjoni ettepanekut arutama liikmesriike esindav EL Nõukogu, mis koguneb
20.-21. märtsil. Seniste avalduste põhjal on oodata teravaid eriarvamusi nii
liikmesriikide vahel (eriti nt Saksamaa ja Poola vahel, kes on kardinaalselt
erineval arvamusel tuumaenergia osas) kui ka Nõukogu ja Euroopa Parlamendi
vahel.
Euroopa Komisjon
omalt poolt loodab, et institutsioonid jõuavad vähemalt üldise
kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgi osas kokkuleppele juba käesoleval
aastal. See võimaldaks ELil esineda 2015. aastal uue rahvusvahelise kliimaleppe
sõlmimisel selgema visiooni ja omapoolse panusega.
Euroopa Komisjoni veebileht
meetmepaketi kohta (ingl
k)
Euroopa Parlamendi
pressiteade paketi osas vastuvõetud resolutsiooni kohta (ingl k)
Euroopa Komisjoni memo
meetmepaketi sisu kohta
(ingl k)
|
