Keskkonnaministeerium
avaldas vahetult enne jõule jäätmeseaduse
ja keskkonnatasude seaduse muutmise eelnõu, mille sisuks on ulatuslik
jäätmeveo korralduse reform. Senise hangete kaudu ühele vedajale ainuõiguse
määramise asemel näeks uus eelnõu ette jäätmeveoturu liberaliseerimise.
Jäätmevedajad saaksid otsustada, kus nad tegutsevad, jäätmete tekitajad aga
valida, millise piirkonnas teenust osutava ettevõtte teenust kasutada.
Kiireloomulisena koostatud eelnõu tugineb Konkurentsiameti ja jäätmekäitlejate
survel koalitsioonileppesse kirjutatud punktile, ent muudatuste mõju on jäänud
sisuliselt hindamata. KÕKi hinnangul tuleks seetõttu eelnõu menetlemisel aeg
maha võtta ning minna tagasi põhimõtteliste alternatiivide hindamise ning
kaalumise etappi.
Muudatuste taustast
Olmejäätmete veo
korralduse kehtiv süsteem pärineb aastast 2004, mil võeti vastu senini jõus
olev jäätmeseaduse redaktsioon. 2004.
a jäätmeseaduses sätestati varasemast oluliselt
selgemalt, kuidas KOVid peaksid olmejäätmete vedu korraldama. Valitud
lahenduseks oli riigihangete korraldamine jäätmeveopiirkonna teenindaja
leidmiseks ning jäätmeveo ainuõiguse andmine parima pakkumise tegijale.
Viimase 10-15 aasta
jooksul on eelnõu seletuskirja kohaselt jäätmeveoturul osalejate arv oluliselt
vähenenud, mistõttu on turule tegutsema jäänud vaid üksikud ettevõtjad. Vastava
muutuse põhjuseid ei ole eelnõu seletuskirja
kohaselt seejuures üksikasjaliselt uuritud. Konkurentsiamet leidis 2012.
a novembris Keskkonnaministeeriumile saadetud seisukohas, et eeldatavasti
on põhjuseks kehtiv jäätmeveokorraldus, mis takistab uute ettevõtete turule
sisenemist. Konkurentsiamet leidis, et turuosaliste vähenemine omakorda tekitab
„tulevikus ohu hinnatõusuks“ ning kehtiv süsteem ei ole piisavalt õigustatud
avalike huvidega. Seetõttu tegi Konkurentsiamet ettepaneku avada jäätmeveo turg
vabale konkurentsile. Konkurentsiameti seisukohad ei põhinenud samas ühelegi
empiirilisele tõendile; neid põhjendati
vaid turumajanduse toimimispõhimõtete õpikuliku käsitlusega.
Jäätmeveo turu
konkurentsile avamise idee sai uue hoo seoses uue valitsuse moodustamisega
käesoleval kevadel. Uus koalitsiooni tegevuskava näeb ette, et „Algatame
jäätmeveo korralduse reformi, mille tulemusel säiliks inimestel
prügiveosüsteemiga liitumiskohustus, kuid lisanduks õigus valida parimat hinna
ja kvaliteedi suhet pakkuv teenusepakkuja“.
Muudatuste sisu
Kavandatava reformi
peamiseks sisuks oleks lõpetada olmejäätmeveo korraldamine läbi riigihangete ja
hanke võitjale ainuõiguse andmise. Selle asemel oleks KOVidel õigus seada
korraldatud jäätmeveo üldisemad tingimused (veetavad jäätmeliigid,
veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning kogumise ja veoga seotud tehnilised
tingimused, nt kasutatavad mahutid ja veokid). Kõik tingimustele vastavad ja
antud piirkonnas veoga tegeleda soovivad ettevõtjad registreeritaks kohaliku
omavalitsuse poolt ning saaksid registreerimistõendi alusel õiguse osutada
veopiirkonnas jäätmeveoteenust.
Jäätmeveohinnad ei oleks
seejuures erinevalt kehtivast õigusest fikseeritud, vaid määrataks kindlaks
jäätmevedaja poolt. Oluliseks piiranguks oleks, et jäätmevedaja peab
avalikustama hinnakirjad ja pakkuma teenust sama hinnaga kõigile antud
veopiirkonnas asuvatele klientidele.
Jäätmevedaja võiks hindu muuta kord kvartalis, teatades sellest kuu aega
ette.
Vastavalt
koalitsiooni tegevuskavas kokkulepitule oleks jäätmeveosüsteemiga liitumine
jäätmevaldajatele siiski kohustuslik. Kui kehtiva õiguse kohaselt loetakse isik
automaatselt liitunuks, siis muudatuste kohaselt peaks isik sõlmima selleks
lepingu ühe registreeritud jäätmevedajaga. Lepingu sõlmimata jätmisel võib
inimest trahvida kuni 300 trahviühiku ulatuses (juriidilist isikut 32 000
euro ulatuses). Kehtiva lepingu saaks lõpetada vaid uue jäätmeveo lepingu
sõlmimisel. Kohustatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise reeglid jääksid
samaks – seda saab teha vaid erandjuhul, teatud tähtajaks ning kohalik
omavalitsus peab teostama kohapealset kontrolli.
Jäätmete liigiti
kogumise soodustamiseks näeks eelnõu ette, et jäätmevedajad peavad liigiti
kogutud jäätmeid vedama segaolmejäätmetest vähemalt 50% soodsama hinnaga,
paberijäätmeid aga vähemalt 80% soodsama hinnaga. Eelnõu sisaldab ka nõuet
korraldada vanapaberi liigiti kogumine enam kui viie korteriga elamute juures.
Biojäätmeid tuleks liigiti koguda enam kui viie korteriga elamu juures, kui see
asub enam kui tuhande elanikuga asulas.
Eelnõu muudaks ka
kohalike omavalitsuste jäätmealase tegevuse rahastamist. Kui seni suunatakse kohalikele
omavalitsustele teatud osa segaolmejäätmete kõrvaldamise tasust, siis tulevikus
eraldataks omavalitsustele iga elaniku kohta 2 eurot aastas kõigi jäätmete
ladestamise tasust. Eelduseks oleks, et kohalikud omavalitsused täidavad oma
jäätmekorralduse alaseid kohustusi ning KOVi territooriumil töötab jäätmejaam
või KOVil on leping jäätmejaama teenuse osutamiseks teises
(naaber-)omavalitsuses.
Kohalike omavalitsuste vastuseis
Kavandatud
muudatused on saanud kohalike omavalitsuste kriitika osaliseks. Eesti Linnade
Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu hinnangul on kehtiv süsteem aasta-aastalt
paranenud ning toimib üldiselt hästi. Muudatustega kaotaks kohalik omavalitsus
oluliselt võimalusi jäätmevedu suunata. Omavalitsuste hinnangul kaasneks
teisalt tarbijate jaoks kõrgem hind, jäätmevedude negatiivsete mõjude nagu
müra, liikluskoormuse kasv ja õhusaaste.
Samuti ei oleks
omavalitsuste hinnangul sisuliselt võimalik tagada, et jäätmevedu igal
ajahetkel toimib, kuna vähese tasuvuse juures võivad jäätmevedajad teatud
piirkondade teenindamisest täielikult loobuda. Omavalitsustele üle jõu käivaks
ja ebatõhusaks peetakse ka järelevalve teostamist jäätmevaldajate tegevuse üle,
mis omakorda võiks praktikas kaasa tuua jäätmete massilise nõuetevastase
kõrvaldamise (n-ö metsa alla vedamise).
Neil põhjustel jätsid omavalitsusliidud eelnõu kooskõlastamata.
Seda, et kehtiv
süsteem on pärast esialgseid raskusi toimima hakanud, näitab ka statistika.
Vastavalt riigi jäätmekavale oli korraldatud jäätmeveoga haaratud 96% kohalikest
omavalitsustest, kusjuures osades kohalikes omavalitsustes (alla 1500
elanikuga) ei ole see kohustuslik.
Uue eelnõuga
kaasneda võivat hinnatõusu tarbijatele möönab ka eelnõu seletuskiri.
Seletuskirja kohaselt suurenevad mitme vedajaga jäätmeveokorralduse mudelis
kogumise ja veoga seotud logistikakulud, kuna summaarne läbisõit ühe tonni
jäätmete kogumiseks eeldatavalt suureneb. Eeldatavalt on hinnatõus suurem
maapiirkondades, kus veokulud moodustavad suurema osa jäätmete kogumise ja
veoga seotud kuludest.
KÕKi hinnang muudatustele
KÕKi hinnangul ei
ole sedavõrd tähtsate muudatuste väljatöötamise viis õigusriigile kohane.
Eelnõu on vastavalt seletuskirjale koostatud kiireloomulisena, jättes
koostamata väljatöötamiskavatsuse ning hindamata kõik olulised mõjud
(keskkonnamõju, mõju konkurentsile jäätmeveoturul, mõju veohindadele, kohalike
omavalitsuste kuludele ja tuludele). Kiireloomulisuse põhjusena on
seletuskirjas välja toodud asjaolu, et nimetatud reformikava on osaks
koalitsiooni tegevuskavast. KÕKi hinnangul naeruvääristab selline teguviis
Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud hea õigusloome reegleid
ning eelnõu edasine menetlus praegusel kujul looks ohtliku pretsedendi.
Lähemat hindamist
vajab KÕKi hinnangul, kuidas mõjutaks muudatuste elluviimine konkurentsi
jäätmeveo turul. Konkurentsiameti
2012. a seisukohas väljendatud teooriapõhiseid seisukohti tuleks seejuures
käsitleda kriitiliselt. Uute ettevõtjate turule sisenemise võimalusi mõjutavad
ka muud tegurid, nt see kas ja millistel tingimustel võimaldavad suuremad
jäätmekäitlejad väiksematel konkurentidel kasutada oma jäätmete
taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks rajatud käitisi. Samuti on olulised jäätmeveoks vajalike vahendite hankimise
kulud.
Konkurentsi
võimalik suurenemine on omakorda seotud teiste eelnõu mõjudega, sh mõjuga
tarbijahindadele ning keskkonnamõjudega. Tiheda konkurentsi korral suurenevad
jäätmeveo keskkonnamõjud; jäätmeveohind tarbijate jaoks võib aga suureneda ka
vähese konkurentsi tõttu.
Lisaks
jäätmeveoturu liberaliseerimisele on hindamata ka teiste oluliste
muudatusettepanekute mõju. Puuduvad andmed selle kohta, palju uusi vanapaberi-
ja biojäätmete konteinereid oleks vaja
kortermajade juurde paigaldada või millised oleksid sellega kaasnevad kulud. Samuti
puudub igasugune analüüs selles osas, kuidas muutuksid kohalike omavalitsuste
sissetulekud saastetasude laekumise muudatusettepanekute rakendamisel.
Vähendades
omavalitsuste võimalusi jäätmeveo korraldust suunata, on täiendavaks
küsimuseks, kuidas tagada jäätmekäitluse
vastavus EL õiguse põhimõtetele, eelkõige jäätmekäitluse läheduse põhimõttele. Euroopa Kohus leidis
2013. a lõpus, et tulenevalt sellest põhimõttest on omavalistustel õigus
määrata kindlaks ka jäätmekäitluskoht, kuhu segaolmejäätmed vedada. Uus eelnõu
omavalitsustel selliseid reegleid enam kehtestada ei lubaks.
Kõigil neil
põhjustel leiab Keskkonnaõiguse Keskus, et esitatud eelnõu menetlus tuleks
peatada ning alustada n-ö otsast peale. Esmalt tuleks välja töötada ja
nõuetekohaselt avalikustada seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus. Antud eelnõus
pakutud lahendusi võiks seejuures pidada üheks võimalikuks alternatiiviks
mitmete seast.
Eelnõu
materjalid Eelnõude Infosüsteemis
