Keskkonnaministeerium algatas EL kiirgusohutuse direktiivi
ülevõtva seaduseelnõu
Keskkonnaministeerium
algatas 20. oktoobril kiirgusseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega võetakse
üle EL
Nõukogu 2013. aasta direktiiv 2013/59/Euratom (nn kiirgusohutuse direktiiv).
Direktiiviga kehtestati põhilised ohutusnormid isikute tervise kaitseks
ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest. Direktiivi kohaldatakse iga kavandatava,
püsi- või avariikiiritusolukorra suhtes, millega kaasneb selline ioniseeriva
kiirgusega kiiritamise oht, mis vajab avaliku võimu sekkumist. Direktiivi
ülevõtmiseks vajalikud õigusnormid peavad liikmesriikides jõustuma hiljemalt 2018.
aasta 6. veebruariks. Alljärgnevalt tutvustame lähemalt direktiivi ja seda
ülevõtva seaduse sisu
Direktiiviga
tunnistatakse kehtetuks sama valdkonda varasemalt reguleerinud direktiivid
89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ja
2003/122/Euratom ning luuakse EL ühtne regulatsioon radioaktiivse materjali
valmistamise, tootmise, töötlemise, käitlemise, kasutamise, ladustamise,
hoidmise, transpordi, impordi ja ekspordi jm osas. Samuti reguleeritakse
looduslike kiirgusallikatega seotud inimtegevust, mille tulemusel suureneb
oluliselt töötajate või elanike saadav kiiritus (nt looduslikke
radionukliide sisaldavate materjalide töötlemine). Ühtlasi kuulub direktiivi
reguleerimisalasse avariikiiritusolukordadeks valmisolek, nendele reageerimise
kavandamine ja nende ohjamine. Direktiiviga sätestatakse vaid miinimumeeskirjad
ning liikmesriikidele jääb vabadus kehtestada direktiiviga hõlmatud
valdkondades ka rangemaid meetmeid, kui see ei piira EL siseturul kaupade ja
teenuste vaba liikumist.
Viitetaseme kasutuselevõtt
Eelnõukohase
kiirgusseaduse muutmisega võetakse kasutusele viitetase avarii- ja püsikiirituse
olukorras. Viitetase on efektiivdoosi, ekvivalentdoosi või
aktiivsuskontsentratsiooni tase avariikiirituse või püsikiirituse olukorras, millest
kõrgema taseme puhul tuleb kasutusele võtta meetmeid kiirituse vähendamiseks. Viitetaseme
kasutusele võtmine võimaldab kaitsta üksikisikuid – nt on lubatud eriolukorras
kehtestada avariitöötajatele suurem viitetase, et neil oleks võimalik
viitetaset ületamata päästa elusid ja ära hoida katastroofilise olukorra
väljakujunemist. Lisaks kehtestatakse selgemad juhised sekkumiseks
püsikiirituse olukorras, täpsustades nõudeid püsikiirituse olukorra ohjamise
kavale. Kehtiva seaduse kohaselt peab kava sisaldama püsikiirituse olukorra
kirjeldust ning olukorra lahendamise aega ja viisi. Eelnõukohase muudatuse
kohaselt peab kavas välja tooma mh ka olukorra ohjamise eesmärgid,
kaitsemeetmete vormi, ulatuse ja kestuse, keskkonna kiirgusseire programmi ning
avalikkuse teavitamise strateegia.
Muudatused meditsiinivaldkonnas
Meditsiinivaldkonnas täpsustatakse,
et meditsiinikiiritusena käsitletakse mh haiguse varase avastamise eesmärgil
tehtavaid protseduure. Sellega seoses selgitatakse uue teemana meditsiinikiiritusseadmete
kasutamist muul kui meditsiinikiirituse rakendamise eesmärgil, st meditsiinikiiritusseadmetega
teostatavat inimese plaanipärast kiiritamist, mida ei tehta haiguse
diagnoosimise, ravimise või varase avastamise eesmärgil. Siia kuulub näiteks laste
füüsilise arengu radioloogiline hindamine seoses sportlasekarjääriga,
ioniseeriva kiirguse kasutamine peidetud objektide avastamiseks inimese kehas,
radioloogiline hindamine töölevõtmisel või sisserändel jmt. Samuti täpsustatakse
meditsiiniradioloogia protseduuridega seonduvaid kiirgusohutusnõudeid, mis
kehtestatakse töö- ja terviseministri määrusega.
Kiirgustöötajate kaitse nõuded täpsustuvad
Kiirgustöötajate
kaitseks täpsustatakse eelnõus kiirgustegevusloa omaja kohtusi ja vastutust. Kiirgustegevusloa
omaja on kohustatud kliinilise auditi tulemuste põhjal täiendama ja parandama
kvaliteedijuhtimise süsteemi, korraldama töötajate koolitamist ja juhendamist. Samuti
peab kiirgusloa omaja seadusemuudatuse kohaselt kontrollima enne välistöötaja
tööle lubamist tema doosikaardile kantud andmete põhjal, et ta sobib
tervisekontrolli andmete alusel tööle, et tema eelmise ja planeeritava
kiirgustegevuse oodatavate kutsekiirituse dooside suurus ei ületa doosi
kehtivaid piirmäärasid ning et töötaja on läbinud kiirgusohutusalase koolituse.
Kiirgusloa omaja
vastutab kiirgusseaduses ja loa tingimustes sätestatud kohustuste täitmise
eest, et tagada kiirgusohutus ning töötajate kaitse mis tahes loa omaja
valduses oleva kiirgusallika või tegevusega seotud kiirgusolukorras. Eelnõukohase
muudatusega sõnastatakse kiirgusohutuse üldise põhimõttena kiirgustegevusloa
omaja täielik vastutus. Lisaks
kehtestatakse töötajate tervisekontrolliga seotud nõuded. Näiteks peab seadusemuudatuse
kohaselt kiirgustegevusloa omaja teostama A-kategooria kiirgustöötaja tervisekontrolli
ka enne A-kategooria kiirgustöötaja tööle asumist, lisaks kehtivas seaduses sätestatud
iga-aastase tervisekontrolli nõudele.
Parem teabevahetus
Eelnõu näeb ette ka
muudatused paremaks teabevahetuseks. Kiirgustegevusloa omaja peaks edaspidi võimaldama
töötaja taotluse korral töötajale juurdepääsu tema isikudooside seire
tulemustele, sh mõõtmistulemustele, mida tulemuste hindamisel võidi kasutada, ning
dooside hindamise tulemustele, kui hindamise aluseks oli järelevalve töökohas. Kehtiva
seaduse kohaselt võimaldatakse töötajale küll ligipääs tema doosiregistrisse
kantud seireandmete tulemustele, kuid mitte mõttetulemustele. Seega on töötajal
seadusemuudatuse korral võimalik olla täpsemini kursis tema kohta käiva olulise
terviseteabega. Samuti peaks olema otse tööandjalt info taotlemine lihtsam ja kiirem.
Keskkonnaameti ja teised
EL liikmesriikide pädevad asutused peaks tulevikus teavitama üksteist seoses tarbekaupade
tootmise ja sisseveo lubamise või keelamisega, et liikmesriikidel oleks
ülevaade teistes riikides tehtud otsustest ja nende põhjendustest ning seeläbi
tagatud ühtne lähenemine kogu Euroopa Liidus. Kehtiv kiirgusseadus sellist
kohustust ette ei näe.
Terviseametile
pannakse eelnõu kohaselt kohustus edendada oma pädevuse piires
kiirgusteadlikkust, heade praktikavõtete kasutamist ja kiirgusohutuse
põhimõtete järgimist ning anda välja kiirgus- ja tuumaohutuse juhend- ja
teabematerjale. Samasisuline kohustus on kehtiva seaduse kohaselt vaid
Keskkonnaametil, kellel aga pole piisavat pädevust meditsiinikiirituse kasutamise
kliinilisest poolest. Lisaks pannakse eelnõukohase muudatusega Keskkonnaametile,
Keskkonnainspektsioonile ja Terviseametile kohustus jagada asjaomastele
isikutele, nt kiirgusallikate tootjatele ja tarnijatele ning vajadusel ka
rahvusvahelistele organisatsioonidele, teavet kiirgusohutusest.
Eelnõu on saadetud
kooskõlastamiseks Rahandus-, Sotsiaal-, Sise- ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile. Muudatused peaks eelnõu kohaselt jõustuma 2018.
aasta 6. veebruaril.
Eelnõu
materjalid
EL
kiirgusohutuse direktiiv
|
