Euroopa Kohus: Natura 2000 võrgustikuga liidetud ala
ei saa loetelust eemaldada sotsiaalmajanduslikel põhjustel (C-281/16)
Euroopa Kohus tegi
oktoobri keskpaigas otsuse kohtuasjas, milles oli vaidluse all Hollandi
valitsuse soov jätta osaliselt Natura-alade nimekirjast välja sinna varem
kuulunud Leenheerenpolder. Keskseks vaidlusküsimuseks oli, kas ja millisel
alusel on võimalik ühenduse tähtsusega alade loetellu kantud ala hiljem loetelust
eemaldada. Kohus rõhutas, et see on võimalik vaid ökoloogiliste, ent mitte
sotsiaal-majanduslike argumentide põhjal.
Kohtuasja taust
Leenheerenpolder oli
osa Haringvlieti alast, kui see kanti otsusega 2004/813 Atlandi
biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetellu. Kuigi poldri
(allpool mere- või naaberveekogu pinda olev tammistatud maa-ala) alal ei olnud ühenduse
tähtsusega looduslikke elupaigatüüpe ega liike, oli seal võimalik taastada
selliseid looduslikke elupaigatüüpe ja liike, mis olid olemas Haringvlietil kui
ühenduse tähtsusega alal. Plaanis oli muuta polder tagasi veega täitunud tõusust
ja mõõnast mõjutatud looduslikuks alaks, et selle potentsiaal välja arendada.
Madalmaade Kuningriik
aga määras direktiivi rakendamiseks oma 4.07.2013. a otsusega Haringvlieti
erikaitsealaks, jättes sealt välja Leenheerenpolderi. Selle otsuse tühistas Madalmaade
kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu. Komisjon lähtus otsuses 2004/813
nendest piiridest, kus oli sees ka Leenheerenpolder ja seetõttu ei oleks tohtinud
seda välja jätta. Madalmaade Kuningriik tegi seejärel 2013. a oktoobris
komisjonile ettepaneku jätta Leenheerenpolder Haringvlieti ühenduse tähtsusega
alast välja ja seega vähendada Haringvlieti ala pindala.
Komisjoni
arupärimisele Leenheerenpolderi väljajätmise põhjenduste kohta vastas Hollandi riigisekretär,
et polder ei sisalda loodusväärtusi ja selle uuesti veega täitmise kavast
loobuti poliitilistel, sotsiaalsetel ja eelarvelistel põhjustel. Samuti oli
põhjenduseks, et teiste Haringvlieti ühenduse tähtsusega alal asuvate poldrite
taastamine on ala kaitse-eesmärkide
saavutamiseks piisav.
Komisjoni teenistused
nõustusid Haringvlieti ühenduse tähtsusega ala muutmise ettepanekuga ja
leidsid, et esialgset ettepanekut võtta Leenheerenpolderi ala Haringvlieti
ühenduse tähtsusega ala koosseisu, tuleb pidada „teaduslikuks veaks“. Seetõttu
jäeti see uuendatud, Komisjoni rakendusotsuse 2015/72 kohasest Atlandi
biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelust välja.
Siseriiklik kohtuvaidlus
Sellest lähtudes
määras Hollandi riigisekretär direktiivi rakendusotsuse 2015/72 täitmiseks Haringvlieti
ühenduse tähtsusega ala erikaitsealaks, jättes sealt välja Leenheerenpolderi. Sellele
esitas kaebuse avaldaja (keskkonnaorganisatsioon Vereniging Hoekschewaards Landschap), kes leidis, et
Leenheerenpoldril on unikaalne potentsiaal estuaari (jõe suudmeosa, mis on mere
poolt üleujutatud) looduskeskkonna taastamiseks, ülejäänud Haringvlieti
ühenduse tähtsusega alal see aga puudub. Asja lahendav kõrgeima halduskohtuna
tegutsev riiginõukogu küsis Euroopa Kohtult eelotsust selle kohta, kas
rakendusotsus 2015/72 kehtib osas, milles selle otsusega lisatakse Atlandi
biogeograafilise piirkonna ühenduse tähtsusega alade loetelusse ala
„Haringvliet“ ilma Leenheerenpolder’ita.
Euroopa Kohtu seisukoht
Euroopa Kohus analüüsis
esmalt, kas EL loodusdirektiivi kohaselt võib komisjon liikmesriigi ettepanekul
vähendada ühenduse tähtsusega ala pindala, kui ala kanti loetellu teadusliku
vea tõttu. Euroopa Kohus märkis, et on juba varasemalt seoses nn linnudirektiiviga
leidnud, et erikaitseala pindala võib vähendada, kui erikaitseala määramise
käigus on komisjonile teabe edastamisel tehtud viga. Elupaikade direktiivis
pole konkreetseid sätteid kaitseala pindala vähendamise kohta, kuid direktiivi
alusel saavad liikmesriigid teha ühenduse tähtsusega alade loetelu muutmiseks ettepanekuid,
mis võib hõlmata ka pindala vähendamist. Lähtudes varasemast kohtupraktikast,
võib pindala vähendamine olla põhjendatud sellega, et otsuse aluseks olevas teadusinfos
esines viga.
Seejuures on oluline,
et vea esinemine oleks teaduslikult tõendatud. Kui ala on juba loetellu
lisatud, siis loob see eelduse, et ala on tervikuna vajalik looduslike
elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitseks, mistõttu peab
liikmesriik teatud loetelusse kantud ala pindala vähendamiseks esitama tõendeid
selle kohta, et väljajäetav maa-ala ei paku siseriiklikult nende eesmärkide
saavutamiseks huvi. Komisjon aga peab ettepaneku vastuvõtmiseks tegema
kindlaks, et need maa-alad ei ole direktiivi eesmärkide saavutamiseks vajalikud
ka EL kui terviku seisukohast.
Euroopa Kohus leidis,
et antud juhul ei põhjendanud Madalmaad poldri väljaarvamist teadusliku veaga,
vaid tulenevalt riigi looduskaitsepoliitika ümberhindamisest 2011. aastal.
Seega ei olnud kadunud poldri potentsiaal looduslike elupaigatüüpide ja asjaomaste
liikide taastamiseks. Poldri veega täitmise kavast loobuti tulenevalt
sotsiaalsetest, poliitilistest ja eelarvelistest põhjustest, arvestades Haringvlieti
ala muudes osades toimunud arengut, millest selle ala eesmärkide saavutamiseks
piisaks.
Samuti ei esitanud
komisjon Euroopa Kohtule ühtki teaduslikku tõendit, et koos Haringvlieti alaga
ka poldri loetellu lisamise esialgses ettepanekus oleks esinenud teaduslik
viga. Sellest tulenevalt ei saanud komisjon õiguspäraselt tugineda poldri
rakendusotsusega 2015/72 loetelust eemaldamisel teaduslikule veale. Eeltoodu
tõttu on nimetatud rakendusotsus õigusvastane ja kehtetu osas, milles kanti
loetelusse Haringvlieti ala ilma Leenheerenpolderita.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks rõhutas
Euroopa Kohus uues lahendis selgelt printsiipi, mille kohaselt kord juba Natura
2000 võrgustikku määratud alasid sellest kergekäeliselt välja arvata ei või.
Võrgustikust võib alasid välja arvata vaid ökoloogilistest kaalutlustest
lähtudes, st kui alal kas puudub tegelikult looduskaitseline väärtus või see on
pöördumatult hävinud, nagu kohus leidis asjas
C-301/12. Sotsiaal-majanduslikud jms mitte-ökoloogilised argumendid aga
alade Natura-võrgustikust väljaarvamist õigustada ei saa.
Euroopa
Kohtu otsus
|
