Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Oktoober 2018
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a/3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

Riigikohus selgitas KMH läbiviimise kohustuslikkust ja keskkonnaeesmärkidele tuginemist loast keeldumisel


AS Generaator esitas 2010.a. vee erikasutusloa taotluse, et kasutada  olemasolevat paisu Kunda jõel hüdroenergia tootmiseks. Kohtuvaidluse põhisisuks oli loa menetluses algatatud KMH lõpetamise ja loataotluse rahuldamata jätmise õiguspärasus.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) ei sätesta KMH aruande esitamise tähtaega ega loa andja võimalust vastavaid tähtaegu määrata. Antud veeloa menetluses oli taotleja korduvalt esitanud KMH aruande heakskiitmiseks, kuid Keskkonnaamet oli pidanud aruannet puudlikuks. Lõpuks määras Keskkonnaamet täiendatud aruande esitamiseks konkreetse tähtaja. Riigikohus asus seisukohale, et menetluse venimise vältimiseks võib anda loa taotlejale KMH aruande esitamiseks või täienda­miseks tähtaja ning selle tähtaja eiramise korral jätta taotluse läbi vaatamata. Kohtu hinnangul tulenes antud juhul avalik huvi menetlus kiiresti lõpule viia keskkonnaeesmärkidest, nagu veeseaduse (VeeS) 35 lg-s 2 sätestatud eesmärgist saavutada pinna- ja põhjavee hea seisund 2015. aasta 22. detsembriks. Samas rõhutas kohus, et arendajale antav tähtaeg peab olema piisav arvestades KMH mahtu ja keerukust, vastust vajavate küsimuste hulka jm olulisi asja­olusid.

Samuti selgitas Riigikohus, et KeHJS ei tohi tõlgendada selliselt, et KMH peab algatama juhul, kui on ilmne, et loa andmisest tuleb keelduda. KMH läbiviimise eesmärgiks on anda teavet kavandatava tegevuse keskkonnamõjude kohta, et olulist negatiivset keskkonnamõju saaks vältida või vähendada. Juhul kui taotlust pole nagunii võimalik rahulda­da, ei saa tekkida olulist keskkonnamõju. Sellest tulenevalt pole vajadust ka KMH järele. KMH läbiviimise kohustuse eesmärk ei ole loa taotleja huvide kaitse.

Kohus asus seisukohale, et jäigalt siduvad keskkonnaeesmärgid saavad olla aluseks loa andmisest keeldumisele. Muudel juhtudel tuleb keskkonnaeesmärke arvestada kaalutlusotsuse tegemisel.

VeeS §9 lg 10 p 3 võimaldab veeloa andmisest keelduda, kui kavandatav tegevus ei ole kooskõlas õigusaktidega. Keskkonnaõiguse teoorias on olnud diskussiooniküsimuseks, kas loast saab keelduda vastuolu korral seoses keskkonnaeesmärkidega (vt nt Pilving, I. Keskkonnakasutuse kava kui halduse tegevusvorm, Juridica 2010/1). Riigikohus asus seisukohale, et veeloa andmisest võib keelduda, kui loa andmisel ei oleks võimalik täita veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) tulenevat ja VeeS väljendatud eesmärki saavutada teatud tähtajaks pinna- ja põhjavee hea seisund, sest sellel eesmärgil on kohustuse, mitte pelgalt programmiline iseloom. Samas rõhutas kolleegium, et kõigil õigusaktides sätestatud keskkonnaeesmärkidel ei pruugi olla jäigalt siduvat iseloomu ning sel juhul on eesmärki võimalik arvesse võtta erikasutusloa kohta kaalutlusotsuse tegemisel. Niisuguses olu­korras võib loa andmisest keeldumine kõne alla tulla nt VeeS § 9 lg 10 p 1 alusel, mille kohaselt keeldutakse loa andmisest, kui veevaru ei ole piisav või vee erikasutus ohustab otseselt inimese tervist või keskkonda. Seoses eelnevaga pidas kolleegium vajalikuks märkida, et muud avalikud huvid, nagu muinsuskaitselane huvi paisutus säilitada, võivad põhimõtteliselt üles kaaluda vee­poliitika raamdirektiivi eesmärkide saavutamisest keskkonnale või ühiskonnale tulenevad hüved.

Lahendis käsitleti ka tegevuse lubatavust seoses võimaliku mõjuga Natura 2000 võrgustiku alale. Kohus selgitas kehtivat õigust ning osundas, et ala negatiivse mõjutamise lubatavuse tingimused pole antud juhul täidetud, nt polnud täidetud eeldus, et puuduvad alternatiivsed lahendused.  

Riigikohtu otsus nr 3-16-478