Eesti asus toetama EL
eesmärki saavutada sajandi keskpaigaks süsinikuneutraalsus
Valitsus kiitis 3. oktoobril heaks seisukohad
Euroopa pikaajalise
strateegilise visiooni „Puhas planeet kõigi jaoks“ kohta. Sellega toetab
Eesti aastaks 2050 kliimaneutraalse majanduse saavutamist Euroopa Liidus. Pikaajalist
strateegilist visiooni esitles Euroopa Komisjon 2018. a novembris, kui käis
liikmesriikidele välja visiooni selle kohta kuidas jõuda 2050. aastaks jõuka,
nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni. Aasta
jooksul ei ole liikmesriigid aga suutnud visiooni eesmärkide suhtes
kokkuleppele jõuda. Veel selle aasta juunis oli kliimastrateegia vastuvõtmise
vastu neli liikmesriiki, nende hulgas Eesti.
Strateegia
eesmärk
Pikaajalise strateegiaga soovib EL võtta
üleilmsete kliima-meetmete osas suunanäitaja rolli. Strateegia eesmärgiks on
jõuda 2050. aastaks süsinikuneutraalsuseni ehk olukorrani, kus süsiniku sidumise
ja heite summa EL territooriumil oleks null. Üleminek süsinikuneutraalsele
majandusele peab samas olema sotsiaalselt õiglane ja kulutõhus. Tegemist on
ambitsioonika strateegiaga, sest see hõlmab peaaegu kõiki EL poliitikavaldkondi
(nt energia- ja taastuvenergia, transport, tööstus, infrastruktuur jne) ja
nõuab jõupingutusi kõikidelt liikmesriikidelt. Seetõttu on strateegia
vastuvõtmiseks vaja kõigi liikmeriikide ühehäälset otsust. Plaanide kohaselt
tahetakse strateegia kinnitada enne käesoleva aasta lõppu, et esitada see ÜRO
kliimamuutuste raamkonventsiooni teistele osalistele 2020. aasta alguses.
Eesti
toetuse kujunemine
Ühehäälse otsuse tegemine seisis kuni
oktoobrini nelja liikmesriigi taga – Eesti, Ungari, Tšehhi ja Poola, kes
juunikuu EL Ülemkogul kliimastrateegiat ei toetanud. Eesti juunikuine seisukoht
oli, et riik üldiselt toetab põhimõtet liikuda aastaks 2050 kliimaneutraalse
majanduse poole, kuid ei saa langetada otsust enne, kui on välja selgitanud,
mida kliimaneutraalsuse saavutamine Eesti jaoks tähendab. Valitsus tellis Stockholmi Keskkonnainstituudi
Tallinna kontorilt (SEI Tallinn) analüüsi kliimaneutraalsele majandusele
ülemineku võimaluste ja lahenduste kohta. Uuring
valmis septembris ja selle põhijäreldused on järgmised:
Kliimaneutraalse Eestini jõudmine
on võimalik ning strateegiliselt tarkade investeeringute korral pikaajaliselt
tulutoov. Mida kaugemale lükata
strateegiliselt olulised otsused ning meetmete rakendamisega alustamine, seda
keerukamaks ja kallimaks kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamine kujuneb. Eesmärgi saavutamiseks on vajalik
panustada nii era- kui ka avalikul sektoril, sh kõikidel ministeeriumidel,
KOV-idel, valdkondadel ja kõigil füüsilistel ning juriidilistel isikutel, kokku
17,3 miljardi euro ulatuses investeeringuid. See moodustaks järgmisel kümnendil
ca 4%, 2031-2040 ca 2% ja 2041-2050 vähem kui 1% SKP-st.
Uuringu pinnalt otsustas Eesti valitsus 3.
oktoobril, et toetab EL kliimastrateegiat aastaks 2050.
Kliimamõju
vähendamine on üha populaarsem
Viimasel ajal on kliimateema olnud üha
tähtsamaks ka Eesti avalikkuse jaoks. Lisaks õpilaste reedestele streikidele,
koguti ja anti 30. septembril
peaminister Jüri Ratasele üle algatuse “Kliimaneutraalne
Eesti aastaks 2035” pöördumine,
millega soovitakse riigilt kiiret tegutsemist kliimamuutuse pidurdamiseks.
Algatusega liitus pooleteise kuu jooksul 2848 inimest ning 12 organisatsiooni.
Septembris avaldatud Eurobaromeetri tulemuste
kohaselt on Euroopa Komisjoni mõnevõrra konservatiivsem eesmärk samuti
populaarne - 85 protsenti Eesti elanikest toetab Euroopa majanduse 2050.
aastaks kliimaneutraalseks muutmist.
IEA
raport
Eesti
on ka Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA)
huviorbiidis. 4.oktoobril hoiatas IEA oma esimeses põhjalikus Ida-Euroopa
riikide poliitikate ülevaates,
et energia lõpptarbimise suurenemine Eestis alates 2016. aastast võib
põhjustada olukorra, kus 2020. aasta energiatõhususe eesmärk jääb täitmata.
Aruandes öeldakse, et valitsuse senisedki,
vähem ambitsioonikad kliimaeesmärgid - vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid
70% võrra 2030. aastaks võrreldes 1990. aasta tasemega ja 2050. aastaks üle 80%
- vajavad „kindlameelset ja õigeaegset tegutsemist“ selles suunas, et vähendada
Eestis kastutatava elektri ja transpordi süsinikujalajälge.
Aruandes tuuakse välja, et Eesti on ELis
ainulaadne riik, kuna sõltub suurel määral kodumaisest põlevkivist, mis moodustab
72% kogu kodumaisest energiatoodangust. Agentuur kutsus Eesti valitsust üles
täpsustama oma 2030. ja 2050. aasta eesmärke ning rakendama regulaarset
edusammude jälgimissüsteemi. Samuti peaks riik analüüsima kõige odavamate
taastuvenergia allikate kasutuselevõtu viise ning eesmärkide saavutamiseks
kasutama strateegilist planeerimist. Samuti soovitati Eestil vaadata üle elektri
ja energiatoodete maksustamine, mis praegu ei ole seotud süsinikusisalduse või
heitkogustega.
Neljast
vastuseisjast järel kolm
Eesti
on nüüd kliimastrateegia toetajana Euroopa Liidu enamuse „paadis“, ent endiselt
on kliimastrateegia vastu kolm liikmesriiki, mis muudab strateegia vastuvõtmise
praktiliselt võimatuks.
Poola,
Ungari ja Tšehhi on strateegia eesmärgi vastu peamiselt majanduslikel ja
sotsiaalsetel põhjustel. Opositsiooni juhib Poola, kelle suuresti söest sõltuva
majanduse jaoks nõuaks süsinikuneutraalsuse saavutamine Poola energiaministri
hinnangul kuni 980 miljardi euro ulatuses investeeringuid, mis on vaid ilus „unistus“.
Poola valitsus on seisukohal, et riigil ei ole võimalik vähendada CO2 heidet
2050. aastaks nullini. Praegu toodab Poola umbes 80% oma elektrist söest ja
aastal 2040 toodetaks valitsuse hinnangul söest ikkagi kuni pool riigi
elektrist.
Kokkuvõte
Septembris
toimunud ÜRO kliimameetmete tippkohtumise tulemused jäid oodatust kesisemaks
(loe ka uudist). Järgmine suur kliimateemaline sündmus leiab aset 2.–13. detsembril,
kui riigid kogunevad Tšiilis ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohtumisteks.
EL teeb selleks juba ettevalmistusi
ning EL peamine eesmärk on olla maailmas
esimene suurem majanduspiirkond, kes on asunud juhtima üleminekut
keskkonnasäästlikule majandusele. Selleks on EL-l juba vahendid loodud,
eelkõige Pariisi kokkulepe ja varsti ka pikaajaline strateegia
süsinikuneutraalsele majandusele üleminekuks, mille vastuvõtmine Donald Tuski New
Yorki kohtumisel lausutud sõnade kohaselt on „vaid vähese aja küsimus“. See kas
strateegia õnnestub plaani kohaselt enne selle aasta lõppu vastu võtta, sõltub poliitilisest
olukorrast riikides ning sellest, kas Komisjon suudab Višegardi riike piisavalt
mõjutada.
Hetkel
blokeerivad strateegia vastuvõtmist Poola, Ungari ja Tšehhi, ülejäänud on selle
heaks kiitnud. Eesti astus juba teiste riikide ja avalikkuse poolt materdatud pidurdajate
grupist välja 3.oktoobril, kui valitsus, tellinud eelnevalt otsustamise
lihtsustamiseks uuringu, strateegia heaks kiitis.
Keskkonnaministeeriumi
pressiteade
Valitsuse
istungi päevakord
EL pikaajalise
strateegia veebilehekülg
Eesti
kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs (SEI)
|
