Riigikogu
võttis vastu põhjaliku uuenduskuuri läbi teinud veeseaduse
Riigikogu kiitis 30. jaanuaril heaks uue
veeseaduse eelnõu. Uue seaduse vastuvõtmine oli eelviimane etapp üle 10 aasta
kestnud keskkonnaõiguse korrastamise ja kodifitseerimise protsessis, mille
käigus töötati välja süstematiseeritud ja ühtlustatud keskkonnaõiguse
kontseptsioon. Pärast veeseaduse vastuvõtmist jääb viimaseks seaduseks, mida ei
ole põhjalikult üle vaadatud ning keskkonnaseadustiku üldosa seadusega
kooskõlla viidud, jäätmeseadus. Uus veeseadus jõustub käesoleva aasta 1. oktoobril.
Loakohustusega
tegevuste arvu vähenemine
Uuenduskuuri
läbinud veeseadus ei nõua enam luba tegevusteks, mis ei ole veekeskkonnale
ohtlikud, piisab vaid nende registreerimisest. Tegevuste registreerimine annab
riigile ülevaate väiksema riskiga tegevustest ning erandjuhtudel võimaluse
sekkuda, kuid see protsess on vee erikasutusloa taotlemisega võrreldes lihtsam
ja kiirem nii ametnikele kui kodanikele. Tegevused, mis tuleb registreerida on
näiteks tee või raudtee koosseisu kuuluva silla või truubi
ehitamine avalikult kasutataval veekogul või avalikul veekogul, veekogusse
5–100 m3 tahke aine paigutamine, maasoojussüsteemi veekogusse
paigaldamine, keemilise taimekaitsevahendi veekaitsevööndis kasutamine ning paisutuse
likvideerimine või veekogu veetaseme alandamine tasemeni, milleks veeluba ei
ole enam vaja.
Kohalike omavalitsuste
järelevalvepädevus laieneb
Täpsustatud
on ka riikliku järelevalvega seotud sätteid, andes eramajapidamiste
reoveepuhastamis- ja kogumissüsteemide nõuete täitmise järelevalve pädevuse
lisaks Keskkonnainspektsioonile ka kohalikule omavalitsusele. Nii kehtiva kui
ka uue veeseaduse kohaselt kehtestab reovee kohtkäitluse ja äraveo nõuded
kohalik omavalitsus oma eeskirjaga, mistõttu on seletuskirja kohaselt mõistlik
anda kohalikule omavalitsusele ka nende nõuete täitmise üle järelevalve
teostamise õigus (mitte kohustus). Kohustus teostada järelevalvet, kui antakse
teada reostusjuhtumist, on endiselt Keskkonnainspektsioonil, kohalik
omavalitsus võib aga teostada reoveekohtkäitluse ehitiste (omapuhasti,
kogumiskaevud jne) tehnilist kontrolli.
Leebemad nõuded sõnniku
kasutamisele maisi ja heintaimede väetamiseks
Väljaspool
nitraaditundlikku ala on põllumeestel uue veeseaduse kohaselt lubatud kõrge
väetustarbega kultuuridel, s.o maisil ja kõrrelisterohketel heintaimedel
kasutada tavapärasest rohkem, st üle 170 kg sõnnikulämmastikku hektaril, kuid
seda tuleb teha enne 15. augustit. Seega saab mineraalväetiste asemel kasutada
rohkem sõnnikut ning ajaline piirang aitab kaasa sellele, et taimed suudavad
väetisest saadud toitained ka omastada, mis hilissügisel on raskendatud.
Muud olulisemad muudatused
Täpsustatud
on veekogu mõistet. Uues seaduses ei loeta veekogudeks reoveepuhastite biotiike
ning vesiviljeluse tiike või basseine See tähendab, et sellistele rajatistele
kehtivad endiselt veekaitsenõuded, kuid kaitsevööndeid neil ei ole.
Samuti
on ajakohastatud väärteokoosseise ja trahvimäärasid. Rangemaks muudeti eelkõige
keskkonnavastaste süütegude maksimaalseid karistusmäärasid juriidilistele
isikutele, mis olenevalt rikkumisest on maksimaalselt 100 000 kuni 400 000
eurot (kehtivas seaduses kuni 32 000 eurot). Eraisikutele kehtivad
maksimaalsed karistusmäärad jäid samale tasemele – kuni 300 trahviühikut.
Uues
veeseaduses sätestataks ka mereuuringuteks välisriigi laevale loa andmise kord.
Kui praegu annab mereuuringulubasid välisministeerium ÜRO mereõiguse
konventsiooni alusel, siis uues veeseaduses nähakse ette põhjalikum
regulatsioon ning lubade väljastajaks saab Keskkonnaministeerium.
Seaduse jõustumine
Vabariigi President kuulutas jaanuari lõpus
Riigikogu poolt vastu võetud seaduse välja 13. veebruaril. Uus veeseadus
jõustub käesoleva aasta 1. oktoobril.
Materjalid
Riigikogu lehel
Keskkonnaministeeriumi
uudis
|
