Riigikontroll: riik ei ole suutnud leida KOV-ide ja kogukondadega
kokkuleppeid ehitusmaavarade kaevandamiseks
Riigikontroll
avalikustas 21. novembril auditi, milles hinnatakse suurte
taristuobjektide ehitamiseks vajalike ehitusmaavaradega varustatust Eestis.
Auditis jõutakse järeldusele, et suurte taristuobjektide (neljarealised
maanteed, Rail Balticu raudteetrass) välja ehitamiseks senistest karjääridest
ei piisa. Auditis pööratakse tähelepanu ka koostööle kohalike omavalitsuste ja
kaevandamisest mõjutatud kogukondadega ning leitakse muuhulgas, et
Keskkonnaamet ei kaasa kõiki kaevandustest puudutatud kohalikke elanikke
piisavalt menetlusse.
Ehitusmaavarade varud ja alternatiivsete ehitusmaterjalide
kasutusvõimalused
Auditis leitakse, et kuigi
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on teadlik, et suurte taristuobjektide
rajamise korral kasvaks lähiaastatel vajadus ehitusmaavarade järele
hüppeliselt, pole ta selleks olukorraks piisavalt valmistunud. Näiteks ei ole
välja töötatud alternatiivseid lahendusi ehitusmaavarade asendamiseks juhul,
kui kohalikud karjäärid ei peaks mingil põhjusel vajadusi katma või nende
avamine peaks venima. MKMil ja Keskkonnaministeeriumil puudub usaldusväärne
ülevaade nii ehitusmaavarade varudest kui ka alternatiivsete ehitusmaterjalide
kasutusvõimalustest. Mõistlik oleks pidada arvestust teede ehitamiseks sobilike
jäätmete ning ehitustegevuse käigus väljakaevatud pinnase taaskasutuse kohta,
et oleks võimalik hinnata, kui suures mahus saab nende kasutusele võtmisega
vähendada ehitusmaavarade kaevandamist ja suurendada ehitusmaavarade varustuskindlust.
Kokkulepped kohalike omavalitsuste ja kogukondadega
Eraldi tähelepanu on pööratud
ka kokkulepete saavutamisele kohalike omavalitsustega ja kaevandamisest
puudutatud kogukondadega uute karjääride avamiseks. Riigikontroll on jõudud
järeldusele, et Keskkonnaamet ei teavita kõiki kaevandamisest mõjutatud
kohalikke elanikke ega kaasa neid piisavalt kaevandamisloa menetlusse. Auditis
tuuakse välja: „on oluline, et elu- ja looduskeskkonda puudutavad ruumiotsused
oleksid läbipaistvalt tehtud ning nende otsuste juures oleksid kõik osapooled
võimalikult varajases etapis kaasatud. Vastasel korral ei ole võimalik
arvestada asjakohaste ettepanekutega, sh nendega, mis puudutavad häiringute ja
kahjuliku keskkonnamõju vähendamist ning avalikkusel võib tekkida vastuseis
kaevandamise suhtes.“ Kuigi Riigikontroll eeldas, et KOVidele ja kohalikule
kogukonnale on antud õigused uuringu- ja kaevandamislubade menetluses oma
huvide kaitseks ning menetluste läbi viimisel järgitakse kaasamise hea tava,
siis selgus, et Keskkonnaamet teavitab vaid vahetuid piirinaabreid. Kohalikus
lehes teadete avaldamisest või kaasamisarutelude korraldamisest on
Keskkonnaamet üldjuhul loobunud, viidates tegevuse väikesele mõjule ja avaliku
huvi puudumisele. See tähendab, et ülejäänud piirkonna elanikke, sh neid, keda
eraldab kaevandusest üksnes tee, teavitatakse elektroonilise väljaande
Ametlikud Teadaanded vahendusel. Keskkonnaamet selgitas, et nad lähtuvad
eeldusest, et tegevusel on väike mõju ja avalik huvi vähene. Riigikontroll
leiab auditis analüüsitud juhtumite põhjal, et mitmel puhul on selline väide
küsitav.
Auditis antakse veel mitmeid
soovitusi, kuidas saaks jõuda kohalike omavalitsuste ja puudutatud
kogukondadega kokkulepetele. Analüüsist selgus, et kohalikele omavalitsustele
laekuv loodusvara kasutusõiguse tasu ei motiveeri neid oma territooriumil
kaevandamistegevust lubama. Samuti on riigi poolt läbi mõtlemata võimalused
kasutada kohaliku kasu instrumenti ehk maksta hüvitisi kaevandusest tulenevaid
häiringuid taluvatele inimestele. Riigikontroll soovitab algatada seaduse
eelnõu KOVidele ja kohalikele elanikele ehitusmaavarade kaevandamisega
tekitatavate häiringute hüvitamiseks.
Kaevandamislubade kõrvaltingimused ja karjääride korrastamine
Auditis käsitletakse ka
väljakutseid seoses kaevandamislubadele kõrvaltingimuste seadmisega,
järelevalvega nende täitmise üle ning karjääride korrastamisega. Tuuakse välja,
et kaevandusloale seatakse leevendavaid kõrvaltingimusi üldjuhul üksnes siis,
kui kohalik omavalitsus seda taotleb, Keskkonnaamet tavaliselt oma
initsiatiivil neid ei sea. Probleemina tuuakse välja ka see, et Keskkonnaamet
ei järgi kaevandamislubade kõrvaltingimuste seadmisel kõikjal ühtseid
põhimõtteid ning tihtipeale on määrav see, kas ja mil määral luba taotlev
ettevõte nõustub esitatud ettepanekutega. Riigikontroll teeb ettepaneku tagada,
et Keskkonnaamet seaks omalt poolt lubadesse tingimusi, mis tagavad häiringute
ja kahjuliku keskkonnamõju ärahoidmise või leevendamise ning ettevõtete ja
kohalike elanike ühetaolise kohtlemise huvides tuleks kaevandamislubade
kõrvaltingimustes lähtuda ühtsetest põhimõtetest.
Riigikontroll teeb ettepaneku
algatada eelnõu maapõueseaduse muutmiseks, et lihtsustada kaevandamisest
inimestele ja varale põhjustatud kahjude hüvitamist, näiteks sätestada seaduses
kaevandamisel vastutuskindlustuse sõlmimise kohustus. Keskkonnaministeeriumil
tuleks välja töötada kaevandajate suhtes süsteemne lähenemine, et avatud ja
avatavad karjäärid saaksid mõistliku aja jooksul ammendatud ning kiiresti
korrastatud. Võimalusel tuleks seada kaevandajale kohustus korrastada karjääre
etapikaupa, kus korrastamist alustatakse juba samal ajal, kui karjäär on veel
kasutuses. Samuti tuleks luua mehhanismid selleks, et vältida olukorda, kus
karjääri korrastamine venib lõputult või karjääri korrastamine jääb lõpuks
riigi kanda.
Riigikontrolli
audit
|