Loomingulisi kliimakaebuseid tuleb nagu seeni pärast vihma

Kliimamuutuste peatamiseks minnakse üle maailma aina enam kohtusse ja kasutatakse järjest mitmekesisemaid strateegiaid, selgub ÜRO keskkonnaprogrammi ning London School of Economicsi jt avaldatud raportitest. Järjepanu algatatakse kliimakaebuseid riikides, kus seda pole varem tehtud: eelmisel aastal mindi kliimamuutuste pärast esmakordselt kohtusse Soomes, Venemaal ja Tais ning sel aastal esitati esimene kliimakaebus Rumeenias. Aina enam saavad tähelepanu lõunapoolkera riikides algatatud kliimakohtuasjad.

Eriilmelised strateegiad

Raportite põhjal võib kliimakaebused jagada laialt seitsmesse kategooriasse. Hulk kaebuseid on esitatud kaebajate kliimaalaste õiguste kaitseks, nagu õigus elule, tervisele, eraelu puutumatusele ja tervele elukeskkonnale. Kaebuseid on esitatud riikide vastu, mis ei ole seadnud piisavalt kiireid kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärke, pole loonud eesmärkide saavutamiseks tarvilikke tegevusplaane või ei täida neid vajalikus ulatuses. Samuti heidetakse esitatud kaebustes riikidele ette ebapiisavat kohanemist kliimamuutustega, mis seab ohtu nii inimesed kui ettevõtted. 

Palju käiakse kohut üksikute keskkonnakahjulike projektide vastu - vaidlustatakse nii projektide rahastamisotsuseid kui ka neile väljastatud lube (viimaste hulka kuulub ka Eesti esimene kliimakaebus Eesti Energia põlevkiviõlitehase vastu, mis ootab hetkel Riigikohtu otsust). Veel võideldakse kohtutes ettevõtete tehtavate keskkonnavaenulike otsuste vastu ja esitatakse ettevõtetele nõudeid hüvitada kahju, mida nad on põhjustanud atmosfääri kasvuhoonegaaside paiskamisega. Omaette innovaatilise kategooria moodustavad kaebused, millega püütakse isiklikult vastutusele võtta inimesi nagu Jair Bolsonaro või Shelli juhatuse liikmed, kes on teinud väga suure mõjuga keskkonnakahjulikke otsuseid. Paljudes kaebustes on olulisel kohal argumendid mitmest erinevast kategooriast.

Uudne nähtus: kliimapesukaebused

Möödunud aastal kasvas eriti kiiresti nn kliimapesukaebuste hulk, milles vaidlustatakse ettevõtete või riikide eksitavaid väiteid nende toodete või tegevuste kliimamõju kohta. Enim selliseid kaebuseid on esitatud väidete kohta, et mõni asi või teenus on kliimaneutraalne või netonullheitega, kui see tegelikult nii pole. Saksamaal on keskkonnaühendus Deuche Umwelthilfe esitanud terve seeria niisuguseid kaebuseid lennureiside, kosmeetikatoodete kütuste ja paljude muude toodete kohta. Teiselt poolt on kaebustes võetud luubi alla ettevõtete kliimalubadused, eriti juhul, kui nende elluviimiseks pole olemas tõsiseltvõetavaid plaane.

Tuleviku kliimakaebused

Kuna kliimamuutused on seotud kõigi elualadega ja sellega seoses on õhus rohkelt õiguslikke küsimusi, on ülalviidatud ÜRO ja London School of Economics’i raportites kirjeldatud veel mitmeid erinevaid suundi, milles on oodata tulevaste kliimakaebuste algatamist. Aina enam on oodata kaebuseid, mis ühendavad kliimamuutuste ja elurikkuse kao probleemid, toovad tähelepanu ookeanide kaitsmise vajadusele ning võitlevad süsiniku sidujate hea toimimise eest. Tõenäoliselt lähevad kliimamuutuste suhtes eriti haavatavad inimesed – näiteks põlisrahvad, krooniliselt haiged inimesed, vanurid, naised – järjest rohkem kohtusse, et valitsused neid kliimamuutuste tagajärgede eest kaitseks. Teiselt poolt on sagenemas investorite ja riikide vahelised vaidlused, milles investorid püüavad kaitsta süsinikumahukatesse projektidesse investeeritud raha riikide kliimapoliitika mõjude eest. Aina häälekama keskkonnaaktivismi takistamiseks esitatakse järjest rohkem kriminaalsüüdistusi keskkonnakaitsjatele, kes püüavad tõmmata tähelepanu vajadusele keskkonnakriise tõsiselt leevendada.

Eesti esimese ja seni ainsa kliimakaebuse esitas noorteliikumine Fridays for Future Eesti (MTÜ Loodusvõlu) 2020. aastal Eesti Energia põlevkiviõlitehasele väljastatud ehitusloa vastu. Kuigi ka teistes Eesti kohtuasjades on kliimamuutuseid mainitud, ei ole veel algatatud ühtegi teist kohtuasja, mille kese oleks kliimakriis.

London School of Economics jt. Global trends in climate change litigation: 2023 snapshot.

UNEP. Global Climate Litigation Report: 2023 Status Review

Üleilmne kliimakohtuasjade andmebaas (Sabin Centre for Climate Change Law)