Riigikogu võttis vastu seadusemuudatused
Kaitseliidu ja Kaitseväe harjutusväljade rajamiseks kiirkorras
14. juunil
võttis Riigikogu vastu valitsuse algatatud seadusemuudatused, mis võimaldavad Kaitseväe
ja Kaitseliidu harjutusväljad erandjuhtudel kiirendatud korras välja arendada.
Peamised muudatused tehakse relvaseaduses (RelvS) ja looduskaitseseaduses
(LKS). Uus regulatsioon sisaldab olulisi erisusi, võrreldes senise
planeerimisõiguse regulatsiooni ja põhimõtetega ning loob kehtivast
formaliseeritud keskkonnamõjude hindamise menetlusest eraldiseisva menetluse
nn Natura hindamiseks, mida esialgu kohaldatakse vaid harjutusväljade
arendamisele. Kirjutasime seonduval teemal ka märtsikuu
uudiskirjas.
Seadusemuudatuse eesmärk ja vajadus
Seletuskirja
kohaselt on seadusemuudatuse eesmärk võimaldada Kaitseväe ja Kaitseliidu
harjutusväljade kiirendatud rajamist erandlikes olukordades. Harjutusväljade
rajamise protsesside ajalise lühendamise vajadus on tingitud suurenenud
sõjalise konflikti riskist, millega seoses on vaja senisest aktiivsemalt
harjutada riigi sõjaliseks kaitseks vajalikke oskusi, omandada uute relvade
kasutamiseks vajalikud oskused ja tagada Eesti Vabariiki paigutatavate
liitlaste jaoks vajalik väljaõpe.
Seadusemuudatusega
luuakse õiguslik alus harjutusväljade rajamiseks ilma planeerimisseaduses
(PlanS) sätestatud menetlust läbi viimata, kui harjutusvälja asutamise või
laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse
läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele.
Planeerimismenetluse kohaldamata jätmisel viiakse menetlus läbi haldusmenetluse
seaduse (HMS) järgi avatud menetluses.
Seadusemuudatuse
vajalikkust ajalise võidu saavutamiseks on kritiseerinud mitmed vabaühendused
(vt nt MTÜ Meie Nursipalu jt 30.05.23 arvamust). Ka
Rahandusministeeriumi esindaja on juhtinud tähelepanu (nt veebruaris 2023
toimunud riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjonis), et korrektse ja
läbimõeldud asjaajamise korral võtab Nursipalu harjutusvälja laienduse mõjuhindamine
umbes sama aja nii riigi eriplaneeringu kui riigikaitselise erandi puhul.
Harjutusvälja erandkorras asutamise või
laiendamise protsess
Kui üldiselt
tuleks harjutusvälja asutamine või laiendamine otsustada riigi
eriplaneeringuga, järgides PlanS-st tulenevat menetlust, võimaldab
seadusemuudatus nüüd Vabariigi Valitsusel jätta harjutusvälja väljaarendamisel
PlanS kohaldamata, kui on täidetud kindlad eeldused. Nendeks eeldusteks on 1)
asjakohane ohuhinnang, millest nähtub oht riigikaitsele; 2) asutamise või
laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine; 3) planeerimismenetluse
läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele, st, et järgides
kogu PlanS-is ette nähtud protsessi on oht, et Eesti ei suuda enda kaitsevõimet
tõsta enne sõjalise ohu realiseerumist.
Sellisel
juhul tehakse otsused tavapäraste haldusmenetluse reeglite järgi, mis on
sätestatud HMS-is. Seletuskirja kohaselt on Vabariigi Valitsuse korraldus
käsitletav tegevusloana ehk haldusaktina, mille andmiseks viiakse läbi avatud
menetlus (HMS § 46-50). Avatud menetluse läbiviimist korraldab valdkonna eest
vastutav minister või tema määratud asutus.
Lähtuvalt
muudetud RelvS-st ja kehtivatest üldseadustest on harjutusvälja erandkorras
asutamise või laiendamise protsess kokkuvõtvalt järgmine: 1) valdkonna eest
vastutav minister teeb Vabariigi Valitsusele vastava ettepaneku; 2) kui
ettepanek vastab riigikaitselise erandi eeldustele, algatab Vabariigi Valitsus
menetluse, teavitab sellest menetlusosalisi ja avalikkust ning viib läbi
vajalikud mõjuhindamised (nt Natura hindamise); 3) Vabariigi Valitsuse
korralduse eelnõu pannakse vähemalt kaheks nädalaks avalikule väljapanekule; 4)
toimub korralduse eelnõu avalik istung; 5) Vabariigi Valitsus teeb korralduse.
Seadusemuudatuse
kohaselt peavad Vabariigi Valitsuse korralduses olema märgitud harjutusvälja
asukoht ja ala piir, kavandatava tegevuse eesmärk ja kirjeldus vastavalt
harjutusvälja arendusprogrammile, keskkonnameetmed ning muu korralduse aluseks
olev asjakohane teave. Lisaks peavad olema välja toodud kõik piirangud
isikutele, mis otsusega kaasnevad. Korraldusega kehtestatud harjutusvälja alal
peatub samal alal varem kehtestatud planeeringu või selle osa kehtivus kuni
uute planeeringute kehtestamiseni, mis peavad arvestama Vabariigi Valitsuse
korraldusega.
Kaasarääkimisvõimalused avatud menetluse korral
Haldusmenetluse
käsiraamatu kohaselt peab avatud menetlus tagama huvitatud isikutele otsuse
tegemises reaalse osalemise võimaluse ning samas peab haldusorgan tegema otsuse
mõistliku aja jooksul ning ülemääraste kuludeta. Otsustajal tuleb arvesse võtta kõiki põhjendatud huve.
Avatud menetlus on reguleeritud HMS §-des 46-50, kus on
sätestatud nõuded menetlusosaliste teavitamisele, ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajale, dokumentide
avalikule väljapanekule ja avalikule istungile. Kuna seadusemuudatus ei sätesta
erisusi keskkonnaseadustiku üldosa seadusest (KeÜS),
tuleb menetluse läbiviimisel arvestada ka KeÜS nõuetega (nt kaasamist ja
keskkonnaalaseid õigusi puudutavad KeÜS §§ 23-31).
Kui
PlanS kohaselt on igaühel õigus osaleda planeerimismenetluses ja
selle ajal avaldada arvamust planeeringu kohta, siis avatud menetluse puhul on
ettepanekute esitamise õigus huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib
avatud menetluse korras antav õigusakt puudutada. Harjutusvälja projektide puhul on huvitatud
ja puudutatud isikute ring kahtlemata väga suur. Näiteks kavandatava Nursipalu
harjutusvälja laienduse mõjupiirkonda jääb hinnanguliselt üle 20 000 inimese.
Huvitatud
isikuteks on isikud, kelle õigustatud huve kavandatav korraldus võib puudutada,
ent kelle huvid ei ole õigusnormiga kaitstud. Sellisteks huvideks võivad olla erinevad
majanduslikud, sotsiaalsed, finantsilised vmt huvid, mille õigusliku kaitsmise
kohustust ühestki õigusnormist ei tulene. Praktikas selliste huvide olemasolu
tõendamist ei nõuta, st sisuliselt loetakse huvitatud isikuks igaüks, kes huvi
üles näitab (vt KeÜS § 28 kommentaare). Ühtlasi saavad
ettepanekuid esitada ja avalike huvide eest seista kõik
keskkonnaorganisatsioonid (sh seltsingud), kes vastavad KeÜS § 31 tingimustele.
Menetlusosalisteks,
kelle õigusi tuleb otsust tehes kaitsta ja kaaluda, on mh isikud, kelle KeÜS §
23 tulenevat õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale tegevus
võiks mõjutada (nt müraga seoses).
Keskkonnamõjude väljaselgitamine
Kui
tavaolukorras tuleb harjutusvälja asutamisel või laiendamisel viia läbi
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlus keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) alusel, siis
kõnealuse seadusemuudatuse tulemusel saab harjutusvälja erandkorras
arendamiseks jätta KeHJS kohaldamata. See aga ei tähenda, et keskkonnamõjusid
ei peaks üldse välja selgitamata. Oluliste kaasnevate mõjude väljaselgitamist
nõuavad nii LKS, HMS kui KeÜS üldsätted. Asja otsustamiseks oluliste asjaolude
väljaselgitamine on üks haldusmenetluse keskseid nõudeid, mis tuleneb
uurimisprintsiibist (HMS § 6) ning ettevaatuspõhimõttest (KeÜS § 11 lg 2). KÕKi
hinnangul tuleb seejuures arvesse võtta ka kumulatiivseid keskkonnamõjusid
(KeÜS § 8) ning teostada alternatiivide hindamine veendumaks, et KeÜS § 10
tingimused on täidetud.
Kui on
võimalus, et harjutusvälja asutamine või laiendamine avaldab negatiivset mõju
Natura 2000 võrgustiku alale, siis tuleb läbi viia ka Natura asjakohane
hindamine. Kõnealune seadusemuudatus näeb selleks ette eraldiseisva menetluse
LKS-s. Natura ala ebasoodsalt mõjutavat tegevust võib Vabariigi Valitsus lubada
üksnes rangete eelduste täitmisel. Erandi tegemise tingimusteks on
alternatiivide puudumine, ülekaalukas avalik huvi, hüvitusmeetmete rakendamine
ja nende tingimuste käsitlemisele eelneva mõjuhindamise läbiviimine, mis vastab
loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 nõuetele. Erandi tegemise asjaoludest ja hüvitusmeetmetest tuleb teavitada Euroopa Komisjoni. Teatud juhtudel on nõutav Euroopa Komisjoni arvamus. Natura ala ebasoodsalt mõjutava tegevusega ei tohi alustada enne hüvitusmeetmete rakendamist. Vt Natura erandi menetluse kohta lähemalt KÕKi 2022. a õigusliku ülevaate peatükki 4.5.
Seadusemuudatuse materjalid Riigikogu eelnõude
infosüsteemis
|