Riigikontrollil valmis audit kaitstavates metsades toimuvatest raietest

Riigikontroll avaldas märtsi alguses auditiaruande, milles hinnati, kuidas on metsade kaitse korraldamise süsteem üles ehitatud ning kuidas ja milliste andmete põhjal tehakse otsuseid metsade kaitse alla võtmise, piirangute seadmise ning metsade raiumise kohta. Hinnati ka kaitsest tulenevate piirangute kompenseerimise meetmeid – Natura metsatoetusi ning riigi poolt kaitsealuste maade omandamise süsteemi.

Auditis järeldati, et Keskkonnaamet on lubanud kaitsealadel raieid, ilma et oleks teada, kui palju on juba toimunud raied koosmõjus mõjutanud kaitse-eesmärke. Eksperditöös hinnatud kümne juhtumi puhul olid piiranguvööndite ja hoiualade loodusväärtused saanud kahjustada. Riigikontrolli hinnangul jätkub kaitstavate metsade kaitset samamoodi edasi korraldades väärtuste kahjustamine. Samal ajal võimaldavad reeglid maksta Natura metsatoetust ka lageraiutud aladele. Natura metsatoetuse oluliseks eesmärgiks on saamata jäänud tulu kompenseerimine, kuid lageraiutud alalt on tulu juba teenitud. Eraldi probleemiks on kaitsemetsi puudutavate andmete selgus, piisavus ja ajakohasus. Praegu Keskkonnaagentuuri poolt avalikkusele kuvatavad andmed kaitstavate metsade pindalade kohta eksitavad, erametsades tehtud raiete kohta on ainult statistiliselt üldistatud mitu aastat vana info ning kaitsemetsade majandamise mõjusid pole sisuliselt hinnatud.

Probleemid kaitsemetsade pindala ja nende raiumise andmetega

Riigikontrolli audiitorid püstitasid auditi alguses lihtsana näiva küsimuse – kui palju metsa on Eestis kaitse all ning kui palju on seal raiutud. Lõplikku selgust kaitsealade pindalade õigsuse kohta ei saadud. Selgus, et range kaitsega alade pindalad on erineva kaitserežiimiga alade kattuvuse tõttu üle hinnatud, statistilise metsainventuuri metoodika ei võimalda esitada detailseid pindalaandmeid kaitsealade vööndite kaupa ning kui seda siiski tehakse, on tulemused eksitavad; Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet ja Maa-amet võivad andmeanalüüsi käigus erinevalt tõlgendada, mida „metsaks“ lugeda, sest definitsioon pole kokku lepitud. Eesti eluslooduse infosüsteemi EELIS põhjal vastust otsides sõltub tulemus sellest, millises järjekorras kaardikihte vaadata ja kuidas andmeid „lõigata“, kuid ühtset analüüsimeetodit pole. Sellest tulenevalt pole võimalik saada usaldusväärset vastust ning arvutused pole korratavad. Näiteks kinnitas Keskkonnaagentuur, et juurde kavandatavaid sihtkaitsevööndeid on ligi 36 000 hektarit. Keskkonnaameti samade andmete analüüs näitas, et 96% neist aladest paikneb juba olemasolevate sihtkaitsevööndite aladel, kuna tegemist on olemasolevate alade muutmisega ja kogu ala arvestatakse projekteeritava ala arvestusse.

Et Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaamet kaitstavates metsades tehtud raiete kohta ajakohast infot ei kogu ega avalikusta, uuris Riigikontroll kui palju on tekkinud lagedaid alasid kaitstavate metsade erinevates režiimides ning kasutas selleks nii Keskkonnaagentuuri kui ka Maa-ameti analüüse. Andmed erinesid kordades. Maa-ameti metsamuutuste kaardi analüüs näitas, et sihtkaitsevööndites oli lagedaid alasid kuus ja piiranguvööndites neli korda rohkem, kui Keskkonnaagentuur oli oma lageraie statistikas kajastanud. Üheks erinevuse põhjuseks on asjaolu, et metsades tekivad lagedad alad peale lageraie ka teiste raieliikide kombineerimisel. Riigikontroll viitas vajadusele täiendada praegu kasutusel olevat lageraiestatistika metoodikat, mis kajastaks tegelikke metsa tekkinud lagedate alade pindalasid.

Kaitstavates metsades raiumise mõjusid ei hinnata

Kaitsealadel lubatakse praegu raieid ilma, et oleks terviklikult hinnatud raiete mõju kaitstavate metsade ökoloogilisele seisundile. Keskkonnaagentuuri selgituse kohaselt sellist infot ei koguta, sest pole selgeid kriteeriume, millises ökoloogilises seisundis peaksid metsad olema. Kaitse tulemuslikkuse hindamise süsteemi Keskkonnaametil praegu ei ole, selle koostamist alustati alles pärast seda, kui Keskkonnaagentuuri 2020. aastal valminud bioloogilise mitmekesisuse seireindikaatorite uuring kinnitas, et suure elurikkusega metsade olukord on halvenenud.

Eelneva valguses on oluline ka Riigikontrolli juhtumiuuringus kinnitust leidnud asjaolu, et kaitsealadel, sh Natura aladel, on raiete lubamisel jäänud keskkonnamõju hindamata. Keskkonnaameti selgitusel hinnatakse raie võimalikkust kaitse-eeskirjade koostamisel ja ka kaalutlusotsusena raielubade välja andmisel, kuid Riigikontrolli analüüs sellele väitele tuge ei leidnud. Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet jäid auditi lõpuni Riigikontrolliga eriarvamusele väites, et raiete mõju tuleks hinnata ainult Natura elupaigas, mitte kogu Natura alal.

Õigusaktide lüngad ja kaalutlusvead võimaldavad kaitseväärtusi kahjustada

Riigikontroll tõi ka välja, et metsaseadust on selle kehtima hakkamisest korduvalt muudetud. Muudatuste tulemusel pole olulist erinevust tavalise majandusmetsa ja kaitseala piiranguvööndi metsa majandamisel, seda peamiselt juhtudel kui kaitse-eeskiri lubab kaitsealal lageraieid. Kuna looduskaitseseadus ei kehtesta kaitsealustes metsades tavametsadest erinevaid metsa uuenemise kriteeriume ega raievanuseid, siis on õigusaktide sätet järgides võimalik kaitsealadel erinevaid raievõtteid kombineerides suured alad lagedaks raiuda. Selle näiteks toob Riigikontroll raied Nabala-Tuhala looduskaitseala piiranguvööndis.

Olulised põhjused, mida Riigikontroll auditis loodusväärtuste raiumise käigus kahjustada saamise põhjustena välja toob, on kaitseala moodustamise protsessi venimine, kaitsekorraldusavade puudumine ja/või nende kinnitamise venimine, erinevate raiete koosmõju arvestamata jätmine, kaitse-eesmärkidega vastuolus olevate raielubade kinnitamine ning ka raielubades oluliste tingimuste seadmine vaid soovitustena.

Natura metsatoetused ei täida oma eesmärki

Eelnevalt välja toodud probleemide valguses peab Riigikontroll valeks, et Natura metsatoetusi makstakse maaomanikele olenemata sellest, kas ja kui palju nende maal metsa alles on või kas elupaik on alal säilinud. Natura metsatoetuste maksmine peab aitama säilitada Natura elupaikade head seisundit ning samas hüvitama piirangute tõttu metsast saamata jäänud tulu. Muuhulgas ei võta Eestis kehtiv toetuse maksmise süsteem arvesse, et potentsiaalne tulu erinevates metsatüüpides erineb kordades. Maa-ameti poolt auditi käigus tehtud analüüs näitas, et 2021. aastal toetuskõlbulikuks loetud aladest on lagedaks jäänud ligikaudu 500 hektarit Natura metsaelupaiku. Riigikontrolli poolt detailsemalt analüüsitud toetuskõlbulike alade puhul tuvastati juhtumeid, kus kuue aasta jooksul oli kogu toetuskõlbulik katastriüksus sisuliselt lagedaks raiutud.

Riigikontrolli auditi „Loodusväärtuste kaitse ja raied kaitstavates metsades“ aruande koos lisadega (sh eksperttöö täistekst) saab alla laadida Riigikontrolli kodulehelt www.riigikontroll.ee

Auditi ülevaate autor: Airi Andresson,  auditi üks autoreist, Riigikontrolli auditiosakonna auditijuht