Riigikohus tühistas õlitehase
ehitusloa (RKHKo 11.10.2023 nr 3-20-771)
2020. aasta kevadel Fridays for Future Eesti (MTÜ
Loodusvõlu) ja KÕKi koostöös algatatud kliimakaebus jõudis 11. oktoobril
lõpule, kui Riigikohus rahuldas kaebuse ja peatas Eesti Energia uue õlitehase
ehituse. Tegemist on teedrajava otsusega, milles Riigikohus andis esimest korda
põhjalikke suuniseid olulise kliimamõjuga arenduste lubamise kohta ning
selgitas erinevate lubade järjestusega seonduvat.
Riigikohus tõi välja, et käitise kliimamõju olulisuse
hindamisel tuleb seda võrrelda Eestis kehtivate kliimaeesmärkidega ja arvestada
Eesti territooriumil tekkivat kasvuhoonegaaside heidet. Arvestades 2020. aastal
kehtinud kliimaeesmärke, oli kohtu hinnangul õlitehasele ehitusloa andmine
õiguspärane. Küll aga toonitas Riigikohus, et õlitehasele kompleksloa andmisel
tuleb arvesse võtta ka vahepeal muutunud eesmärke. Kohus otsustas õlitehase
ehitusloa tühistada mitte selle kliimamõju tõttu, vaid seepärast, et hindamata
oli jäetud tehase mõju ühele Natura 2000 võrgustikku kuuluvale alale,
fenoolveega seotud keskkonnamõju ning õlitehase tundlikkus kliimamuutuste
tagajärgedele. Kuni 12. detsembrini 2023 lubas kohus teha töid, mis on
hädavajalikud juba peaaegu valmis ehitatud tehase ohutuse tagamiseks.
Kohtuasja taust
2019. aastal kehtestas
Narva-Jõesuu linn Auvere külas asuva Õlitehase maa-ala detailplaneeringu,
millega nähti ette kuni nelja põlevkiviõlitehase ja ühe põlevkiviõli
eelrafineerimistehase rajamine. 2020. aasta märtsis
otsustas valitsus eraldada Eesti Energiale 125 miljonit eurot uue Enefit280-2
põlevkiviõlitehase rajamiseks. Järgmisel päeval väljastas Narva-Jõesuu
linnavalitsus tehase rajamiseks ehitusloa. Tehase ehitus algas 2021. aasta
teises pooles ning praeguseks on see lõpusirgel.
Selleks, et õlitehas saaks tööle hakata, vajab see
veel kasutusluba ja keskkonnakompleksluba. Viimane reguleerib tehase
käitamisega kaasnevat keskkonnamõju ning annab õiguse väljutada tehasest
erinevaid saasteaineid, tekitada müra jne.
Õlitehase keskkonnamõju on hinnatud mitmes etapis.
Detailplaneeringu menetluses viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine
(KSH), mis aga tehti miinimumnõuetest täpsemalt ehk keskkonnamõju hindamise
(KMH) täpsusega. Sellele tuginedes jäeti ehitusloa menetluses KMH algatamata
ning Narva-Jõesuu linnavalitsus tegi otsuse ehitusloa andmiseks
detailplaneeringu menetluse raames tehtud KSH järelduste põhjal. Keskkonnaamet
leidis 2022. aasta kevadel, et õlitehase keskkonnamõju pole kompleksloa andmise
jaoks piisavalt hinnatud, ning algatas KMH läbiviimise, et selle käigus hinnata
tehase mõju kliimale jt keskkonnaelementidele.
Õlitehases hakatakse tootma põlevkiviõli, mida
kasutatakse eeskätt kaugsõidulaevadel kütusena. Kuna see on väga suure
keskkonnamõjuga, ei ole seda reeglina lubatud Euroopa Liidus kasutada. Eesti
Energia on avalikkuses tutvustanud plaane muuta õlitehas keemiatehaseks ning
ulatusliku ümber- ja juurdeehituse järel hakata kompleksis tootma õli ja
erinevaid kemikaale jäätmeplastist. Nii ehitusluba kui kompleksluba taotleb
Enefit Power AS ametlikult siiski õlitehase tarbeks ning hetkel pole Eesti
Energial ühtegi õiguslikult siduvat kohustust viia ellu plaanid õlitehasest
keemiatehase kujundamiseks.
Fridays for Future Eesti (MTÜ Loodusvõlu) vaidlustas ehitusloa 2020.
aasta kevadel. Tartu Halduskohus ja Tartu Ringkonnakohus jätsid kaebuse
rahuldamata. Riigikohus tühistas madala astme kohtute otsused osaliselt,
rahuldas kaebuse ning tühistas õlitehase ehitusloa, kuna ehitusloa andmisel
polnud kindlaks tehtud lubamatu keskkonnamõju puudumist: hindamata oli jäetud
õlitehase kasutamisega kaasnevat mõju Natura võrgustikku kuuluvale Puhatu
linnualale, õli tootmise käigus tekkiva fenoolvee käitlemise mõju ning tehase
vastupidavust kliimamuutuste tagajärgedele.
Riigikohtu seisukohad
Riigikohus käsitles oma otsuses põhjalikult
kliimamuutuseid ning küsimust, kas õlitehase ehitusloa tühistamiseks annab
alust tehase suur mõju kliimamuutustele. Samuti peatus kohus õlitehase mõjul
Natura 2000 alale, fenoolvee tekke ja käitlemise keskkonnamõjul ning õlitehase
enda tundlikkusel kliimamuutustele.
1. Kliimamõju arvestamine ja hindamine loa andmisel
1.1 Põhiseadusest tuleneb Eestile kohustus piirata KHG heiteid
Riigikohus märkis, et PS
§-dest 5 ja 53 tuleneb Eesti riigile kohustus piirata oma kasvuhoonegaaside
(KHG) heidet (p 17) ning et põhiseaduse kohaselt peab Eesti andma oma
“proportsionaalse panuse”, et hoida üleilmselt soojenemist tuntavalt alla 2
kraadi ja võimalusel 1,5 kraadi piires (p 48). Kohus tugines IPCC viimatisele, 6. ülevaateraportile ja nentis, et teaduslikult
on kindel, et KHG sisalduse suurenemine atmosfääris toob kaasa üleilmsed
kliimamuutused “ning et sellel on omakorda rasked tagajärjed inimkonnale” (p
17).
Kohus võttis seisukoha, et
kliimamuutuste leevendamise vajadus pole igas olukorras ülekaalukas ja isegi
olulises koguses KHG tekitavad arendused pole põhimõtteliselt keelatud (p 17).
Samas tuleb neid ellu viies jälgida, et arenduse suhtes oleks ülekaalukas
avalik huvi ning et selle elluviimine ei tooks tulevikus kaasa põhjendamatuid
piiranguid isikute vabadustele või avalikule huvile (p 17). Riigikohus andis Riigikogule
ka näpunäiteid, kuidas tuleb Eestis reguleerida kliimamuutuste leevendamist.
Nimelt ütles kohus, et Riigikogu peab “aegsasti” otsustama sellega seotud
olulised küsimused “parima kättesaadava teadusinfo ja Eesti rahvusvaheliste
kohustuste põhjal” (p 48). Selleks, et Eesti saaks anda oma proportsionaalse
panuse üleilmse kliimasoojenemise piiramisse, tuleb Riigikogul “kehtestada
realistlik ja õiguslikult siduv etapiviisiline ja sektoripõhine heitekoguste
jaotuskava kliimaneutraalsuse saavutamiseks” (p 48). Sellise raamistiku
puudumine võib Riigikohtu hinnangul tekitada olukorra, kus ei saa olla
piisavalt kindel, et mõnele suure kliimamõjuga käitisele loa andmine ei piira
ülemäära inimeste põhiõiguseid tulevikus (p 48).
1.2 Ehitusloa andmisel on
asjakohane hinnata ja arvesse võtta KHG heidet, sh ehitise kasutusjärgset KHG
heidet
Pooled vaidlesid selle üle,
kas ja kuivõrd tuleb ehitusloa andmisel võtta arvesse kliimamõju, täpsemalt
tehase käitamisega kaasnevat KHG heidet. Ringkonnakohus leidis, et kuna
ehitusloa kontrolliese ei hõlma tehase käitamise mõjude hindamist, vaid seda tuleb
hinnata kompleksloa menetluse raames, ei pidanudki Narva-Jõesuu linnavalitsus
ehitusloa andmisel kaaluma õlitehase käitamise ega kasutamise keskkonnamõju.
Riigikohus selle järeldusega ei nõustunud. Riigikohus selgitas, et ehitusloast
keeldumise alus seostub KMH-ga, mida reguleerib KeHJS. KeHJS § 31 lg 2 järgi tuleb keskkonnamõju
hindamisel tuvastada kavandatava tegevuse otsene ja kaudne oluline mõju
kliimale, seda kirjeldada ja hinnata (p 18). Sellest tulenevalt asus Riigikohus
seisukohale, et ehitise käitamise kliimamõju tuleb arvestada juba ehitusluba
andes (p 18). Riigikohus selgitas tuginedes KMH regulatsioonile ning Euroopa
Komisjoni ja Eesti juhendmaterjalidele, et õlitehase kliimamõju hindamiseks on
asjakohane hinnata ehitisega kaasnevat KHG heidet (p 19).
1.3 Ülemäärase KHG heite
kindlakstegemisel tuleb arvestada kliimaeesmärke
Kolleegium märkis otsuses, et
ülemäärase KHG heite kindlakstegemiseks tuleb hinnata kavandatava tegevuse
kooskõla KHG heite vähendamise eesmärkidega, mis on Eesti jaoks siduvad EL‑i
õiguse järgi või on püstitatud riigisisestes strateegilistes arengudokumentides
(p 21). KÕKi kliimamõju
hindamise soovituste põhjal selgitas Riigikohus, et eesmärkidele vastavuse
väljaselgitamine peaks andma otsustajale konteksti KHG heite olulisuse kohta,
mida ta saab otsustamisel arvesse võtta.
Riigikohtu hinnangul oli
ehitusloa andmisel asjakohane juhinduda Riigikogu 5. aprilli 2017. a otsuses
„Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ seatud kliimaeesmärkidest ning
Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2017. a korraldusega kinnitatud „Energiamajanduse
arengukava aastani 2030“ mõõdikutest (p 26). Seevastu Vabariigi Valitsuse 3.
oktoobril 2019 kujundatud seisukohta Euroopa Komisjoni teatise kohta, millele
viitas kaebaja ja kus Eesti toetab põhimõtteliselt kliimaneutraalsuse eesmärgi
seadmist EL‑i üleselt 2050. aastaks, ei saa Riigikohtu sõnul pidada riiklikuks
eesmärgiks, millest KHG heite lubatavuse hindamisel juhinduda (p 26). Samuti ei
ole siduv Euroopa Komisjoni teatises "Euroopa roheline kokkulepe"
toodud EL-i kliimaneutraalsuse eesmärk 2050. aastaks. Õiguslikult siduv EL‑i
kliimaneutraalsuse eesmärk 2050. aastaks kehtestati 30. juunil 2021 vastu
võetud Euroopa kliimamäärusega, ent see toimus pärast ehitusloa andmist (p 24).
Riigikohus selgitas, et sõltuvalt sellest, kas heite vähendamise
eesmärgid on seatud ühele sektorile või kogu Eestile, tuleb kliimamõjude
hindamise käigus käitise heidet hinnata koos teiste sama sektori või kogu Eesti
heitjate praeguste ja planeeritavate tegevustega. Selline hindamine peab
toimuma strateegilise hindamise tasandil, sh valdkonna arengukavade kaudu.
Sellest tulenevalt pidas Riigikohus KSH aruande toetumist energiamajanduse
arengukava ja kliimapoliitika põhialuste kliimamõju hindamisele ehitusloa
menetluses asjakohaseks. Riigikohus toonitas samas, et varasematele
hindamistele tuginemine on võimalik eeldusel, et KHG vähendamise eesmärgid,
kavandatav tegevus või muud praegused või planeeritavad tegevused või nende
mõjude prognoosid ei ole vahepeal oluliselt muutunud. (p 40) Kolleegium juhtis tähelepanu,
et KMH‑s tuleb piirduda teabega, mida on mõistlik nõuda põhjendatud järelduse
tegemiseks projekti olulise keskkonnamõju kohta. Nõuda ei saa teavet, mis läheb
kaugemale uurimise ajal kättesaadavast teabest ja hindamismeetoditest (KMH
direktiivi art 5 lg 1 teine lõik). (p 45)
1.4 Käitaja osalemisest
heitkogustega kauplemise süsteemis ei pruugi piisata Eesti kliimaeesmärkide
saavutamiseks
Riigikohus andis selgust
küsimusse, kas käitaja kuulumine ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS)
tähendaks justkui seda, et muud KHG heitkogustega seonduvad piirangud sellele
käitajale ei kohaldu. Kolleegium selgitas, et HKS
on loodud EL‑i KHG vähendamise eesmärgi saavutamiseks. EL‑i kliimapoliitika
nurgakiviks peetav meede suunab suuremaid tööstusettevõtteid ja energiatootjaid
nende KHG heitkoguseid efektiivselt vähendama. HKS‑is osalevate käitiste
heitkogus peab 2030. aastaks vähenema 43 protsenti võrreldes 2005. aastaga.
Üksikute riikide, nende majandussektorite ega käitiste heitele HKS piirväärusi
ei kehtestada. (p 23)
Riigkohus märkis, et
õlitehase käitaja osalemine HKS‑is võib aidata kaasa EL‑i KHG vähendamise
eesmärkide saavutamisele, kuid see ei pruugi olla piisav Eesti riiklike
kliimaeesmärkide saavutamiseks. Seepärast on põhjendatud ja lubatav kasutada
KHG heite piiramiseks ka riigisiseseid lisameetmeid. (p 25)
1.5 Käitisele ei või luba anda,
kui see põhjustab olulist kliimamõju, mida ei tule taluda (KeÜS § 10)
Kohtuasjas tõusetus küsimus,
kas ja kuivõrd on üleüldse võimalik kliimaargumentidele tuginedes keelduda
üksikprojektile loa väljastamisest, arvestades et seadusandluses pole üheselt
määratletud, millist kliimamõju tuleks pidada lubamatuks keskkonnamõjuks.
Riigikohus tegi otsuses selgeks, et ka kehtiv seadusandlus keelab olulise
kliimamõjuga arendustele loa väljastamisest, kui kavandatav tegevus pole
põhjendatud ülekaaluka huviga ning tooks kaasa vajadust ülemäära piirata
kliimamuutuste ohjeldamiseks isikute vabadusi või avalikku huvi tulevikus (p
17, p 22).
Täpsemalt selgitas
Riigikohus: “[h]eitekoguste kontrollimise üldised kliimaeesmärgid ei sea
käitistele piiranguid jäiga arvulise normina, sest niisuguste eesmärkide
saavutamine ei sõltu vaid kavandatavast käitisest, vaid väga paljude tegevuste
koosmõjust. Sektori‑ või käitisepõhiste konkreetsete arvuliste normide
määramine on poliitiliste valikute küsimus. Kolleegium leiab aga, et kui
kavandatav tegevus tooks kaasa tagajärjed, mille tõttu ei ole võimalik
kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärke saavutada, oleks sellel tegevusel
kindlasti oluline keskkonnamõju ning tuleks asuda selgitama, kas sellist mõju
on võimalik piisavalt vältida või leevendada. Kui vältimis‑ või
leevendusmeetmed ei võimalda eesmärke ikkagi saavutada, tuleb KeÜS § 10 teises
lauses sätestatud talumiskohustuse järgi kaaluda, kas kavandatav tegevus on
erandina vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja
kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks on võetud kõik vajalikud meetmed. Mida
intensiivsemalt ja tõenäolisemalt kavandatav tegevus kliimaeesmärkide
saavutamist raskendab, seda kaalukamad peavad olema seda tegevust õigustavad
huvid.” (p 22)
Õlitehase ehitusloa osas
märkis Riigikohus, et kui kavandatava tegevusega kaasnevat KHG heidet ei tule
KeÜS § 10 teise lause kohaselt taluda, siis on tegemist lubamatu
keskkonnamõjuga EhS § 44 p 10 tähenduses ja ehitusloa andmisest tuleb keelduda
(p 22).
1.6 Kliimamõju hindamisel tuleb
arvestada vaid Eesti territooriumil tekkinud KHG heitkoguseidKaebaja üks põhilisi
etteheiteid oli see, et õlitehase kliimamõju hindamisel pole arvesse võetud
tehase toodanguks oleva põlevkiviõli kasutamisega seotud kliimamõju, mis on
võrreldav õli tootmise mõjuga. Riigikohus selgitas, et keskkonnamõju hindamisel
tuleb arvesse võtta üldtunnustatud keskkonnamõju hindamise metoodikat. Tehase
käitamise heide tuleks arvata tehase otsese heite hulka ja tehase toodangu
kasutamisega seotud KHG heide tehase kaudse heite hulka. Kui kliimamõju
hindamise eesmärk on kontrollida käitise kooskõla Eesti KHG heite vähendamise
eesmärkidega, on Riigikohtu hinnangul käitise jalajälje piiride määramisel
asjakohane lähtuda nendest samadest piiridest, millest lähtutakse KHG riiklikus
arvestuses ja riiklike eesmärkide seadmisel. Eksporditud põlevkiviõli
põletamisest tekkivaid KHG riiklikus arvestuses ei kajastata, mistõttu riiklike
kliimaeesmärkide saavutamist need ei mõjuta. Seega ei tule neid ka kliimamõju
hindamisel arvesse võtta. Järelikult ei eksinud Narva-Jõesuu linnavalitsus, kui
jättis põlevkiviõli kasutamisega seotud kliimamõju ehitusloa andmisel arvesse võtmata. (p-d 27,
44)
1.7 Lõpliku otsuse KHG heite
lubamise üle teeb Keskkonnaamet keskkonnakompleksloaga
Pooled vaidlesid selle üle,
kuidas suhestuvad omavahel ehitusluba ja keskkonnakompleksluba, st kui täpselt
ning millise loa raames mis keskkonnamõjusid tuleb hinnata ja arvesse võtta.
Arendaja oli esitanud õlitehase käitamiseks Keskkonnaametile kompleksloa
taotluse 2019. a augustis, kuid ehitusloa andmise ajaks ei olnud kompleksluba
välja antud.
Riigikohus selgitas esmalt,
et planeerimismenetluses tuli teha esialgne otsus KHG heite lubatavuse kohta.
See ei tähenda siiski, et kliimamõju ei tule järgnevates loamenetlustes enam
käsitleda või et kliimamõju tõttu ei või loa andmisest hiljem keelduda. Seadus
lubab anda ehitusloa enne kompleksloa saamist. Riigikohus märkis, et käitise
tegevusega seotud KHG õhku paiskamise õiguse annab just nimelt
keskkonnakompleksluba. Kui kehtiv kompleksluba on enne ehitusluba välja antud,
ei saa ehitusloa andmisest ehitatava käitise tegevusega seotud kliimamõju tõttu
keelduda. (p-d 28–30)
Kui aga kompleksluba ei ole enne ehitusluba välja
antud, peab ehitusloa andja käitise tegevusega seotud kliimamõju ise välja
selgitama, seda ehitusloa andmisel arvestama ja selle lubatavuse üle esialgu
otsustama (p 29). Kolleegiumi sõnul ei oleks mõistlik lubada ehitada käitist,
mille puhul selgub juba ehitusloa menetlemise ajal, et KHG heite tõttu ei saa
sellele hiljem kompleksluba anda. Riigikohus rõhutas, et ehitusloa menetluses
käsitletakse käitise tegevusega seotud kliimamõju esialgselt, sest lõpliku otsuse
KHG heite lubamise üle teeb Keskkonnaamet kompleksloaga (p 29). Seejuures
tuleb kompleksloa andmisel arvestada ka kliimaeesmärke, mis on muutunud
võrreldes ehitusloa andmise ajaga, ning muid uusi asjaolusid (p 33). Kompleksloa andmiseks peab oluline kliimamõju olema välditud suurema
kindlusega kui ehitusloa puhul (THS § 26 lg 1 p 3, KeÜS § 52 lg 1 p 3 ja 6) (p
32). Riigikohtu halduskolleegiumi esimehe Ivo Pilvingu sõnul on kompleksluba andes vaja
kindlust sellel tasemel, et ei oleks mõistlikku kahtlust, et eesmärgid
saavutatakse. Riigikohus hoiatas, et ilma realistliku ja õiguslikult siduva
etapiviisilise ja sektoripõhise heitkoguste jaotuskava kliimaneutraalsuse saavutamiseks
on “keeruline piisava kindlusega välistada, et sedavõrd suuremahulise objekti
nagu vaidlusaluse tehase käivitamise lõplik lubamine keskkonnakompleksloas ei
või kokkuvõttes siiski tuua kaasa isikute põhiõiguste ja avalike huvide
ülemääraseid piiranguid muudel tegevusaladel” (p 48). “Vähemasti praeguses
kohtuvaidluses ei ole ilmnenud, et tehase kasuks räägivad riigi jaoks sedavõrd
eksistentsiaalsed huvid, mis õigustaks tehase käivitamist mistahes hinnaga,”
tõdes kollegium (p 48).
1.8 Kolmas isik kannab riski,
et ta ehitab ehitusloa alusel valmis käitise, mis ei saa tegevuseks
kompleksluba
Riigikohus pidas oluliseks
märkida, et täielikult kolmanda isiku kanda jääb risk, et ta ehitab ehitusloa
alusel valmis käitise, mille tegevuseks ei saa pärast keskkonnamõjude rangemat
ja lõplikku kaalumist kompleksluba kas üldse või alguses kavandatud mahus
anda. Niisuguse riski võtmine ei tohi
kolmandale isikule anda mingit eelist kompleksloa menetluses. Riski
realiseerumisega tekkivat kahju ei tohi kompleksloa menetluses arvesse võtta
keskkonnamõju õigustava asjaoluna. (p 33)
Niisuguse riski vähendamiseks
võib Riigikohtu sõnul olla kohane ehitusloa kooskõlastamine Keskkonnaametiga
või ehitusloa taotlemise edasilükkamine, kuni kompleksluba on välja antud (p
33). Ehitusloa andjal tuleb vajaduse korral anda eelnõu kooskõlastamiseks
KeA-le, kes teeb KHG heite lubatavuse esialgse otsuse. Kui Keskkonnaamet selle
kooskõlastab, siis see ei tähenda, et amet peab kompleksloa hiljem igal juhul
välja andma. Kui aga Keskkonnaamet jätab ehitusloa eelnõu kooskõlastamata,
tuleb ehitusloa andmisest keelduda (p 34).
2. Puudused keskkonnamõju hindamises
Lisaks õlitehase kliimamõjule
käsitles Riigikohus ka fenoolvee keskkonnamõju, õlitehase tundlikkust
kliimamuutustele ning mõju Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Puhatu linnualale
(p 49 jj).
2.1. Fenoolvee tekke ja
käitlemise mõju
Fenoolvesi (ehk uttevesi) on
õli tootmise kõrvalsaadus, mis koosneb veest ja mitmesugustest orgaanilistest
ühenditest. Kohtu hinnangul oli põhjendamata väide, mis sisaldus õlitehase KMH
eelhinnangus, et õlitehase fenoolvee teke ja käitlemine pole olulise
keskkonnamõju allikas. Kuna fenoolvee tekke ja käitlemise keskkonnamõju polnud
hinnatud ega polnud põhjendatud, miks võib olla kindel, et sellega olulist
keskkonnamõju ei kaasne, leidis kohus, et lubamatu keskkonnamõju puudumine (EhS
§ 44 p 10 mõttes) oli ehitusloa menetluse raames kindlaks tegemata. (p 50) Veel
märkis kohus, et kui mõju on täielikult hindamata, tuleks ettevaatuspõhimõtte
kohaselt mõju olulisust hoopis jaatada (p 57).
2.2. Kliimatundlikkus
EhS § 44 p 10 kohasel keeldub
pädev asutus ehitusloa andmisest, kui ehitise või ehitamisega kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole
võimalik piisavalt vältida ega leevendada. Otsuses selgitas riigikohus, et
selline mõju hõlmab ka kliimatundlikkust ehk “keskkonnamõju, mis tuleneb
kliimamuutuste mõjust ehitisele ja selle kasutamisele” (p 52). Kohtu sõnutsi ei
olnud põhjust eeldada, et kliimatundlikkusega seotud mõju oleks ebaoluline,
vaid ettevaatuspõhimõtte kohaselt tuleks eeldada hoopis vastupidist (p 57).
Kohtu hinnangul ei piisanud ainult sellest, et oli hinnatud jahutusvee
ärajuhtimise mõju erakorralistes tingimustes, kuna hindamata olid teised
kliimariskid (p 53). Veel heitis kohus ette, et KSH aruandes oli tuginetud
üksnes lähimineviku ilmastikutingimustele ning ei arvestatud tuleviku
ilmastikutingimustega (p 53), mis erinevad lähimineviku omadest juba toimuvate
kliimamuutuste tõttu. Kohus märkis, et kui hindamise käigus tuvastatakse
olulised kliimariskid, tuleb nende vähendamiseks kavandada kohanemismeetmed, et
“vähendada riske vastuvõetava tasemeni”. Kui neid riske on võimatu piisavalt
maandada, võib see olla põhjus, miks ehitusloa andmisest tuleb keelduda (p 52).
2.3. Mõju Natura 2000 alale
Kohus heitis ette, et Natura
2000 võrgustikku kuuluv Puhatu linnuala oli jäetud mõju hindamise ringist üldse
välja, kuigi õlitehasest lähtuva õhusaaste mõju sama kaugel asuvatele Sillamäe,
Narva ja Sinimäe elanikele ning taimestikule oli hinnatud. Sellest järeldas
kolleegium, et Puhatu linnuala asub õlitehase mõjualas, mistõttu tuleb
õlitehase mõju sellele nõuetekohaselt hinnata. Veel märkis riigikohus, et kui
tehase mõju Natura alale on sootuks hindamata jäetud, ei saa loa andja väita,
et ta ei peagi uurima mõju Natura alale, ega olla veendunud, et tehas Natura
ala ei kahjusta. (p 56)
Järeldused
Riigikohtu otsusega jõudis MTÜ
Loodusvõlu algatatud Eesti esimene kliimakohtuasi oma eesmärgini: õlitehase
ehitusluba tühistati (kuigi jäi alles võimalus, et tulevikus jätkatakse
ehitusega) ning Riigikohus lõi kliimaküsimustes pretsedendi. Kuigi Riigikohus tühistas ehitusloa,
tuginedes teistele keskkonnamõjudele kui käitise kliimamõjule, tõi otsus
olulist selgust kliimamuutustega seotud õigusesse, eeskätt kliimamõjude
hindamisse. Nüüd on vaieldamatult selge, et põhiseadus kohustab Eestit andma
oma proportsionaalse panuse, et pidurdada üleilmset kliimasoojenemist. Samuti
selgus, et kui üksiku käitisega kaasneb sedavõrd suur KHG heide, et see seab
ohtu Eesti kliimaeesmärkide saavutamise, saab see olla põhjus, miks keelduda
käitisele loa andmisest. Riigikohus andis suuniseid ka ehitusloa ja kompleksloa
järjestusega seonduvasse, milles seni on valitsenud ebamäärasus.
Mis saab edasi?
Otsusega tühistas Riigikohus õlitehasele väljastatud
ehitusloa, mis tähendab, et tehast ei või hetkel edasi ehitada. Riigikohus
lubas otsusest alates kahe kuu jooksul teha veel neid ehitustöid, mis on
hädavajalikud poolelioleva tehase ohutuse ja säilimise tagamiseks (p 58).
Lisaks kohustas Riigikohus Narva-Jõesuu linnavalitsust korraldama tähelepanuta
jäetud keskkonnamõjude (ehk mõju Natura alale, fenoolvee käitlemise mõju ja
õlitehase kliimatundlikkuse) hindamise ning seejärel otsustama, kas väljastada
õlitehasele uus ehitusluba (p 59). Sealjuures juba varem hinnatud mõju (sh
õlitehase mõju kliimamuutustele) uuesti hinnata ei tule (p 59). Kui
Narva-Jõesuu linnavalitsus otsustab anda tehasele uue ehitusloa, võib selle
alusel jätkata tehase ehitust.
Paralleelselt on pooleli
õlitehase keskkonnakompleksloa menetlus. Kompleksluba reguleerib
üksikasjalikult õlitehase käitamisega kaasnevat mõju keskkonnale. Riigikohus
rõhutas oma otsuses, et selle andmisel tuleb arvestada praegu kehtivate
kliimaeesmärkidega (p 33), mis on karmimad kui ehitusloa andmise ajal kehtinud
eesmärgid. Kui ehitusloa andmisel tuleb hinnata üldiselt, kas eesmärkide
saavutamine on täidetav, siis kompleksluba andes peab olema eesmärkide
täidetavuse suhtes palju kindlam.
2. novembril 2023 tegi
valitsuskabinet otsuse muuta tööstusheite seadust, et võimaldada ka tähtajaliste
komplekslubade väljastamist, et õlitehas saaks töötada 2035. aastani. Samal
päeval esitas Kliimaministeerium Riigikogu keskkonnakomisjonile ettepaneku
lisada tööstusheite seaduse muutmine komisjonis teisel lugemisel oleva keskkonnatasude seaduse
ja metsaseaduse muutmise eelnõusse (300 SE).
RKHK 11.10.2023. a otsus nr 3-20-771
Kohtuasja ajajoon ja
taust
|