Euroopa Kohus: kui teadusandmete põhjal võib eeldada lindude pesitsemist, on raie keelatud (C-784/23)

1. augustil tegi Euroopa Kohus eelotsuse Eesti Riigikohtu esitatud küsimustes, mis puudutasid linnudirektiivi (2009/147/EÜ) kohaldamist metsaraie keelamisel lindude pesitsusajal.

Taustast

Eestis on aastaid vaieldud selle üle, kas ja kui pikalt peaksid metsaraied olema lindude pesitsusajal keelatud. Kehtivas seaduses puudub selgesõnaline pesitsusaegse raie keeld, mistõttu teema ümber on palju õiguslikku segadust. Piirangu pooldajad – looduskaitsjad ja ornitoloogid – rõhutavad, et kevad-suvistel raietel hukkuvad kümned tuhanded linnupojad ning pesitsusrahu peaks seetõttu olema üleriigiline, ajaliselt selgelt piiritletud ja teadusandmetele tuginev. Vastased – metsafirmad ja puidutööstus – leiavad, et ühtne pikk keeld tekitaks ebaproportsionaalset majanduskahju ning piiraks liigselt omandiõigust; otsused tuleks langetada juhtumipõhiselt, lähtudes konkreetsel alal pesitsevate lindude kaitsestaatusest, asustustihedusest ja häirimisohust. Laiemalt on pesitsusrahu teema vaidluse keskmeks kujunenud küsimus, kui tihe pesitsus ja kui suur või otsene peaks lindudele avalduv oht olema, et raie peatamine oleks õigustatud ning proportsionaalne.

Kohtuvaidluse asjaolud

OÜ Voore Mets ja AS Lemeks Põlva vaidlustasid halduskohtus Keskkonnaameti ettekirjutused, millega kohustati ettevõtteid katkestama 2021. a kevadel raietööd lindude pesitsemise ning poegade kasvatamise ajal – algselt 5 päevaks ja hiljem kuni sama aasta kesksuveni.

Keskkonnaamet tugines raiekeelu seadmisel LKS § 55 lõikes 6.1 sätestatud lindude pesitsusaegse kahjustamise ja häirimise keelule. KeA tõi välja, et on teaduslikult tõendatud, et igas metsas pesitseb vähemalt üks paar linde hektari kohta, mistõttu oli raiega jätkamisel reaalne oht häirida linde nende pesitsemise ja poegade üleskasvatamise perioodil ning hävitada või kahjustada pesi. Hilisemates ettekirjutustes, millega pikendati keeldu kesksuveni, tõi KeA täiendavalt välja, et paikvaatlused võimaldasid tuvastada kümne erineva linnuliigi kindla, tõenäolise või võimaliku pesitsuse vaidlusalustel kinnistutel.

Kaebajad leidsid, et piirangud olid liigselt üldised, ilma piisava teadusliku põhjenduseta ja rikkusid nende ettevõtlusvabadust ning omandiõigust.

Tallinna halduskohus ja ringkonnakohus jätsid OÜ Voore Mets kaebused rahuldamata osas, milles ettevõte taotles tekitatud kahju hüvitamist.

Tartu halduskohus rahuldas AS Lemeks Põlva kaebused KeA ettekirjutuste õigusvastaseks tunnistamiseks, kuna leidis, et pesitsevate lindude arvu, pesitsusperioode ja kaebaja huve arvestades ei olnud raiete täielik keelamine pooleteiseks kuuks proportsionaalne. Tallinna ringkonnakohus aga tühistas halduskohtu otsuse.

Riigikohtu küsimused

Riigikohus soovis kokkuvõtvalt teada, kuidas tuleb tõlgendada linnudirektiivi (LD) artiklit 5 (lindude otsene ja kaudne kahjustamise keeld) ja artikli 9 lõikes 1 punkti a kolmandat taanet (erandid), arvestades EL põhiõiguste harta artikleid 16 ja 17. Riigikohtu arvates oli kaheldav, kas raiet saab lugeda tahtlikuks tapmiseks, häirimiseks, hävitamiseks või kahjustamiseks LD art 5 mõttes, kui pole alust eeldada ohustatud lindude pesitsemist raiealal ning tegevuse eesmärk ei ole tapmine, häirimine jmt tegevus.

Riigikohus soovis teada, kas tahtliku häirimise tingimus on täidetud ainult siis, kui on tõendatud, et teo tegija tahtis linnuliigi isendit tappa või häirida, või linnupesasid või -mune hävitada, või ka siis, kui ta vähemalt möönis sellise tapmise, häirimise jmt võimalikkust. Samuti soovis Riigikohus teada, millised asjaolud on piisavad, et sellist möönmist järeldada.

Riigikohus küsis ka, kas pesitsusaegse raie lubamine peaks sõltuma sellest, milline on raiutavas metsas eeldatavasti pesitsevate liikide kaitsestaatus või seisund.

Konkreetse juhtumi asjaoludest lähtuvalt uuriti veel, millistel tingimustel kehtivad lage- ja harvendusraiet planeerides raiepiirangud , kui alal pesitseb ligikaudu 10 linnupaari hektari kohta.

Riigikohtu küsimuste täpne sõnastus on leitav Euroopa Kohtu lahendist.

Euroopa Kohtu seisukoht

Esmalt (vt kohtuotsuse resolutsioon p 1) leidis Euroopa Kohus, et raiega lindude tapmise ja pesade hävitamiskeeld kehtib sõltumata sellest, kas tegemist on kaitsealuste/ohustatud liikidega või mitte. Vaid raietega kaasneva häirimise puhul saab kaaluda häirimise lubatavust lähtuvalt sellest, millises seisundis liik on.

Kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2 võttis Euroopa Kohus täpsemalt seisukoha riigikohtu küsimuse osas, mis puudutas alasid, kus pesitseb vähemalt 10 linnupaari. Euroopa Kohus leidis kokkuvõtvalt, et:

●       alal, kus pesitseb vähemalt 10 linnupaari hektari kohta, ei tohi linde tahtlikult tappa, püüda ega pesi tahtlikult hävitada (raietegevus tooks sellise tagajärje kaasa ja on seega keelatud - nii lageraie kui harvendusraie);

●       sellisel alal ei tohi ka linde pesitsus- ja poegade üleskasvatamise ajal häirida, kui häiring on oluline;

●       keelu kohaldumiseks ei ole vaja tuvastada kaitsealuste linnuliikide pesitsemist, vaid piisab sellest, et alal pesitseb vähemalt 10 linnupaari/ha;

●       lindude asustustiheduse tuvastamiseks piisab teadusandmetest ja üksikute lindude vaatlusest.

Ehkki Euroopa Kohus võttis seisukoha üksnes olukorra kohta, kus metsades võib eeldada ligikaudu 10 linnupaari esinemist hektari kohta, ei saa sellest välja lugeda, nagu oleks metsades, kus pesitseb vähem kui 10 linnupaari hektari kohta, pesitsusajal raie automaatselt lubatud. 10 linnupaari esinemise tingimus tulenes Riigikohtu küsimuse sõnastusest ja Euroopa Kohus vastas üksnes sellele küsimusele.

Vt Euroopa Kohtu otsus asjas C-784/23

Taustaks:

“LÕPUTU MUNEMINE?! Euroopa Kohus toetas raierahu pidamist, kliimaministeerium ootab riigikohtu samasisulist otsust” (Õhtuleht 5.08.25)

Liis Keerberg: pesitsusaegne raierahu kehtib sõltumata linnupaaride arvust (ERR, 15.08.25)