Lühiuudised
- Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll
- Ruumiline planeerimine
- Kliimamuutus ja energeetika
- Välisõhu kaitse
- Vesi
- Merekeskkonna kaitse
- Metsandus
- Jäätmed
- GMOd
- Kalandus
1. EL linnudirektiiv sai 30-aastaseks
2. aprillil möödus 30 aastat EL linnudirektiivi (täpsema nimetusega nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta) kehtestamisest. 1979.a. vastu võetud linnudirektiiv oli EL esimene looduskaitsealane õigusakt.
Täna saab linnudirektiivi Euroopa Komisjoni hinnangul lugeda Euroopa keskkonnapoliitika üheks suuremaks saavutuseks, millel on olnud tähtis osa selles, et mõnede Euroopa kõige ohustatumate linnuliikide (nt luitsnokk-iibise ja merikotka) hävimine on peatunud. Linnudirektiivi alusel moodustatud ca 5000 erikaitseala katavad tänasel päeval üle 10% EL territooriumist ja on lahutamatu osa Natura 2000 ökoloogilisest võrgustikust.
Loe edasi
2. Jätkuvad läbirääkimised mullakaitse direktiivi osas
EL liikmesriigid on „elustanud” läbirääkimised Euroopa mullakaitsedirektiivi osas, peamiseks probleemküsimuseks on jätkuvalt saastatud alad. Saksamaa, kes on olnud direktiivi eelnõu suurimaks vastaseks, on teinud ettepaneku, et direktiivi asemel võiks vastu võtta mittesiduva strateegia.
Loe edasi
3. Lõppes vaidlus Rospuda teeprojekti üle
Üks viimaste aastate teravamaid vaidlusi Natura 2000 võrgustiku ala mõjutava projekti – Poolas Rospuda jõeorust läbimineva Via Baltica teelõigu - üle sai lahenduse, kui Poola valitsus teatas 20. märtsil 2009.a., et kavandatud Augustowi linna ümbersõit ei hakka läbima Natura 2000 võrgustikku kuuluvat Rospuda jõe orgu, vaid ümbersõit rajatakse alternatiivsele trassile. KÕKi hinnangul on tegemist õpetliku juhtumiga ka Eesti arendusprojektide seisukohalt.
Loe edasi
SAASTUSE KOMPLEKSNE VÄLTIMINE JA KONTROLL
Euroopa Keskkonnanõukogu arutas saastuse kompleksse vältimise ja kontrolliga seotud küsimusi
Euroopa Keskkonnanõukogu 2. märtsi istungil arutasid EL ministrid mitmeid keskseid küsimusi seoses vajadusega arendada edasi Euroopa Nõukogu direktiiviga 96/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta loodud süsteemi. Põhiteemadeks olid parima võimaliku tehnika (PVT) juhenddokumentide (BREF-d) tulevane roll saastelubade väljastamisel ja saastelubades, võimalikud Euroopa Liidu tasandil kehtestatavad saasteemissioonide miinimummäärad ning direktiivi nõuete laiendamine senisest madalama võimsusega soojusjaamadele. Kõigis küsimustes esines liikmesriikide erimeelsusi. Liikmesriikide seisukohtade põhjal valmistatakse ilmselt ette asjakohane poliitilise kokkuleppe eelnõu, mida käsitletakse Euroopa Keskkonnanõukogu järgmisel kohtumisel juunis.
Vt pressiteadet Euroopa Keskkonnanõukogu 2. märtsi kohtumise kohta
Kehtiv EL direktiiv 96/61
RUUMILINE PLANEERIMINE
Riigikogu arutas kahte eelnõud planeerimisseaduse muutmiseks
11. märtsil 2009.a. võttis Riigikogu kolmandal lugemisel vastu Erakonna Eestimaa Rohelised poolt esitatud Planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõu 345 SE. Sellega kehtestati planeerimisseaduses oluline muudatus, mille kohaselt kohalik omavalitsus on kohustatud kuu aja jooksul pärast detailplaneeringu algatamise otsuse tegemist panema detailplaneeringualal nähtavale kohale informatsioonitahvli või -teatise vähemalt kuuks ajaks. Seadusemuudatus jõustub 6. aprillil 2009.a.
Samal istungil toimus ka Vabariigi Valitsuse algatatud Planeerimisseaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (410 SE 1) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt muudetaks seadust läbivalt, mh puudutavad täpsustused avalikkuse kaasamise ja keskkonnamõju hindamisega seotud sätteid.
Vt eelnõud 345 SE ja selle menetluskäiku Riigikogu kodulehelt
Planeerimisseaduse muudatus Riigi Teatajas
Vt eelnõud 410 SE ja selle menetluskäiku Riigikogu kodulehelt
KLIIMAMUUTUS JA ENERGEETIKA
Euroopa Parlament kiitis heaks uue osoonikihti kahandavaid aineid reguleeriva õigusakti
25. märtsil 2009.a. jõudis Euroopa Parlament kompromissile Euroopa Nõukoguga ning kooskõlastas uue määruse eelnõu, mille eesmärgiks on ajakohastada EL seadusandlust osoonikihti kahandavate ainete osas. Tulevane määrus on kooskõlas Montreali protokolliga osoonikihti kahandavate ainete kohta, kuid läheb selle nõuetest veelgi kaugemale, seades rangeid piiranguid teatud külmikutes ja hoonete soojustamisel kasutatavatele ainetele. Erilist tähelepanu pööratakse halogeenitud klorofluorosüsivesinikele ja metüülbromiidile - määruseelnõu näeb ette nende kasutamise vähendamise ajakava ning ka tähtaja lõplikuks kasutuselt kõrvaldamiseks.
Vt Euroopa Parlamendi kooskõlastuse teksti
Vt määruse eelnõu teksti
Euroopa Liidu ökodisaini nõudeid laiendatakse uutele toodetele
Euroopa Komisjon kehtestas kaks uut määrust, mis täiendavad EL direktiivi 2005/32/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks. Määrustega laiendatakse eelnimetatud direktiivi kehtivusala kodumajapidamises kasutatavate suunamata valgusvooga lampidele, sisseehitatud liiteseadiseta luminofoorlampidele, suure valgustugevusega lahenduslampidele ning nende lampidega koos kasutatavate liiteseadistele ja valgustitele, sätestades ühtlasi mitmed erinõuded suurema energiatõhususe saavutamiseks. Määrused seavad muuhulgas tähtajad selliste valguspirnide, mille tõhusus jääb alla klassi „C“ EL energiamärgistuse süsteemis, keelustamiseks.
Komisjoni määrus (EÜ) nr 244/2009, 18. märts 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate suunamata valgusvooga lampide ökodisaini nõuetega
Komisjoni määrus (EÜ) nr 245/2009, 18. märts 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ sisseehitatud liiteseadiseta luminofoorlampide, suure valgustugevusega lahenduslampide ning nende lampidega koos kasutatavate liiteseadiste ja valgustite ökodisainile esitatavate nõuete suhtes ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/55/EÜ
Euroopa Komisjon kehtestas ökomärgise andmise muudetud ökoloogilised kriteeriumid teleritele
Euroopa Komisjon otsustas 12. märtsil 2009.a. ökomärgise muudetud ökoloogiliste kriteeriumide kehtestamise teleritele. Vastavalt EL määrusele 1980/2000 ühenduse muudetud ökomärgise andmise süsteemi kohta, võib ühenduse ökomärgise anda tootele, mille omadused võimaldavad sellel märkimisväärselt mõjutada esmatähtsate keskkonnaaspektide parandamist. Kõnealune otsus kehtestab põhiliselt tingimused telerite energiasäästule, kasutusjuhendite sisule ning elavhõbeda ja teiste raskmetallide kasutamisele telerites.
Vt ka: Komisjoni otsus, 12. märts 2009, millega kehtestatakse ühenduse ökomärgise andmise muudetud ökoloogilised kriteeriumid teleritele
Euroopa Keskkonnanõukogu võttis vastu seisukohad edasiste arengute kohta EL seisukoha väljakujundamisel kõikehõlmava 2012 järgse perioodi kliimakokkuleppe osas
Euroopa Keskkonnanõukogu 2. märtsi 2009.a. kohtumisel arutasid EL riikide ministrid Euroopa Komisjoni ettepanekuid seoses EL positsiooniga 2012.a. järgse perioodi kliimakokkuleppe kohta. Kohtumise tulemusena ei saavutatud mitmetes küsimustes üksmeelt või võeti need vastu üldisemas sõnastuses kui Komisjoni algsed ettepanekud. Endiselt on väga üldiselt sõnastatud mehhanism, mille alusel EL riigid hakkaksid finantseerima globaalset kliimakokkulepet ja arengumaade sellega seonduvaid kulusid. Keskkonnanõukogu loobus nõudest, et kõikidel liikmesmaadel tuleb vastu võtta siseriiklikud kliimamuutustega kohanemise strateegiad. Samuti ei nõustutud ettepanekuga hakata lennundusest ja laevandusest tulenevaid kasvuhoonegaaside emissioone tingimusteta riiklike koguemissioonide hulka lugema.
Vt Keskkonnanõukogu seisukohti (ingl k)
Avaldati EL strateegia kliimamuutustega kohanemiseks
1.aprillil 2009.a. avaldas Euroopa Komisjon valge raamatu kliimamuutustega kohanemise kohta Euroopa Liidus. Selles võetakse kokku kliimamuutuste tõenäolised mõjud Euroopas ning pakutakse välja raamistik piirkonna haavatavuse vähendamiseks. Valges raamatus leitakse, et kliimamuutustega kohanemise meetmed tuleb kasutusele võtta EL strateegiates, näiteks kindlasti ühtses põllumajanduspoliitikas. Valge raamat peab samuti võimalikuks kohustusliku kliimamuutustega seotud mõjude hindamise kehtestamise nendele infrastruktuuriprojektidele, mille rahastus tuleb EL-i fondidest.
Vaata valget raamatut kliimamuutustega kohanemise kohta
Riigikogu võttis vastu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste reservi jaotamise korra muudatused
Riigikogu võttis 12.03.09 istungil vastu välisõhu kaitse muutmise seaduse, mille kohaselt antakse kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse riikliku reservi ja selle jaotuskava kehtestamise õigus valitsusele.
Vt muudatuste sisu kohta täpsemalt KÕKi märtsikuu uudiskirjast
Vt eelnõud ja selle menetluskäiku Riigikogu kodulehel
VÄLISÕHU KAITSE
Riigikohus: Kohalik omavalitsus peab võtma kiireid ja tulemuslikke meetmeid ettevõtja poolt põhjustatud häiriva müra vähendamiseks
Riigikohus tegi 9. märtsil 2009.a. otsuse haldusasjas nr 3-3-1-94-08, millega lahendas Ain Satsi kaebust Rakvere linnavalitsuse tegevusetuse peale seoses Rakvere linna poolt müra vähendamise meetmete kohaldamata jätmisega. Rakvere linnavalitsuse tegevusetus seisnes selles, et hoolimata vastavatest kaebusest kahe aasta jooksul, ei võtnud Rakvere Linnavalitsus konkreetseid meetmeid vähendamaks OÜ-le Wesmo kuuluvast kohvikust "Kuur-saal" tulenevat öist müra. Riigikohus leidis, et mürareostuse suhtes ei pea meetmeid rakendama ainult Tervisekaitseinspektsioon, vaid ka kohalik omavalitsus peab tagama, et ettevõtja tegevus vastaks kohalikele avaliku korra sätetele. Samuti leidis Riigikohus, et rakendada oleks tulnud tulemuslikke meetmeid, märkides, et kirjadele vastamist, millega Rakvere linn selles asjas kahe aasta jooksul tegeles, ei saa pidada müraprobleemi lahendamisel asjakohaseks tegevuseks.
Vt Riigikohtu lahendit
VESI
Valitsus kiitis heaks uued kriteeriumid reoveekogumisalade määramiseks
30. märtsil 2009.a. jõustus uus valitsuse määrus, millega kehtestatakse reoveekogumisalade määramise kriteeriumid. Määruse ajendiks oli asjaolu, et seni reoveekogumisalade määramise kohta kehtinud regulatsioon ei arvestanud piisavalt Eesti jaoks iseloomulikku hajaasustust. Reoveekogumisala moodustamisel on kriteeriumiks reostuskoormus hektari kohta, kuid varem olid vastavad piirmäärad liiga kõrged, mistõttu ei saanud mitmetes väikelinnades reoveekogumisalasid moodustada. Uues määruses on alandatud reostuskoormust reoveekogumisala moodustamisel iga tüüpi piirkondades. Lisaks on uudsena määruses sätestatud, et reoveekogumisala määramisel tuleb sotsiaalmajandusliku kriteeriumina arvestada leibkonna võimalusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse eest tasumiseks.
Vt määruse tausta kohta valitsuse 19.03.09 istungi päevakorra ülevaadet
Vt Riigi Teatajas avaldatud määruse teksti
Riigikogu võttis vastu veeseaduse muudatuse
Riigikogu võttis 19. märtsil 2009.a. kolmandal lugemisel vastu veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (405 SE). Seadus muudab veeseaduse § 26² lõiget 3¹, lihtsustades sõnniku hoidmisega seotud kohustusi teatud juhtudel.
Vt eelnõud ja selle menetluskäiku Riigikogu kodulehel
MEREKESKKONNA KAITSE
Avaldati rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni (MARPOL 73/78) lisade muudatused
Riigi Teatajas avaldati 5. märtsi 2009.a. 1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni muudetud V lisa.
Vt konventsiooni muudatuste kohta täpsemalt KÕKi märtsikuu uudiskirjast
MARPOL 73/78 V lisa muudatused Riigi Teatajas
METSANDUS
Keskkonnaminister määras uuendusraie optimaalse pindala riigimetsas
Keskkonnaminister võttis 24. märtsil 2009. a vastu määruse 2009.a. riigimetsas uuendusraiega raiuda lubatava optimaalse pindala kohta. Määrus jõustub 3. aprillil 2009.a.
Vt määruse teksti Riigi Teatajas
Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 koostamise ettepaneku heakskiitmine
Vabariigi Valitsus kiitis 12. märtsil 2009.a. heaks Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 koostamise ettepaneku ja määras kava koostamise eest vastutavaks Keskkonnaministeeriumi. Arengukavas määratakse metsanduse arengu eesmärgid ning kirjeldatakse nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ja vahendeid. Arengukava koostamisse kaasatakse asjaomaste riigiasutuste ja ettevõtete, organisatsioonide, siht- ja riigitulundusasutuse ning mittetulundusühingute esindajad jt huvitatud isikud.
Vt heakskiitmise otsust Riigi Teatajas
JÄÄTMED
Riigikogu arutas jäätmetega seotud keskkonnatasude muutmist
Riigikogu arutas 25. märtsil 2009.a. esimesel lugemisel keskkonnatasude seaduse ja kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõud. Eelnõus sisalduvad muudatused puudutavad CO2 saastetasu maksmise vabastuse kadumist jäätmete põletamisel ning asbesti sisaldavate ehitus- ja lammutusjäätmete ladestamise saastetasumäära vähendamist kümnele kroonile tonni kohta. Varem oli viimatinimetatud määr võrdne tavajäätmete tasumääraga (käesoleval aastal 156 kr/t).
Vt eelnõud ja selle menetluskäiku Riigikogu kodulehelt
GMO
Euroopa Komisjon andis loa GMO-rapsi T45 turustamiseks
Euroopa Komisjon otsustas 10. märtsil 2009.a. lubada geneetiliselt muundatud rapsi T45 sisaldavate või sellest toodetud kaupade turustamist, seoses asjaoluga, et sellist rapsi turustati kolmandates riikides kuni 2005. aastani. Rapsi T45 alates 2005. aastast ei kasvatata ning seega puudutab luba vaid varasemast ajast pärinevate rapsi sisaldavate toodete turustamist.
Vaata määruse teksti Euroopa Liidu Teatajas
EL liikmesriigid tunnistasid Austria ja Ungari õigust keelustada GMO mais
Euroopa Keskkonnanõukogu 2. märtsi 2009.a. istungil ei nõustunud EL keskkonnaministrid Euroopa Komisjoni ettepanekuga sundida Austriat ning Ungarit tühistama GMO maisiliinide MON810 ja T25 siseriiklikku keelustamist. Otsuse põhjuseks oli asjaolu, et nimetatud maisiliinid on EL-s heaks kiidetud varasema EL direktiivi 90/220, kuid mitte hetkel kehtiva direktiivi 2001/18 alusel. Ainult kehtiv direktiiv nõuab ammendavat keskkonnariskide hindamist uute GMO-kultuuride suhtes, ent kõnealuste maisiliinide puhul pole direktiivi 2001/18 nõuetele põhinevat kordushindamist seni läbi viidud.
Vt Keskkonnanõukogu pressiteadet
KALANDUS
Jõustusid 2009. a. püügikitsendused Läänemerel
30. märtsil jõustus keskkonnaministri 24. märtsi 2009. a määrus nr 13 „Ajutised püügikitsendused Läänemeres 2009. aastal“. Määrus seab ajalised piirangud teatud püügivahendite, sealhulgas traalipüügi, kasutamisele Läänemerel toimuval püügil.
Vt määrust Riigi Teatajas
Vaalapüügi reguleerimise konventsioon Riigi Teatajas avaldatud
Märtsis avaldati Riigi Teatajas Vaalapüügi reguleerimise rahvusvaheline konventsioon (koostatud 2. detsembril 1946. aastal Washingtonis), mis jõustus Eesti suhtes 7. jaanuaril 2009.a. Konventsiooni eesmärgiks on vaalavarude kaitse, mida on reguleeritud mitmete meetoditega nagu näiteks püügi- ja keeluhooajad, mõnede vaalaliikide kaitse alla võtmine, püügivahendite piirangud jne.
Vaata konventsiooni teksti Riigi Teatajas
Riigikogu arutas kalapüügiseaduse muudatusi seoses püügiõiguse tasuga
Riigikogu arutas 25. märtsil 2009.a. esimesel lugemisel Keskkonnatasude seaduse ja kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõud. Eelnõus sisalduvad kalapüüki puudutavad muudatused puudutavad püügiõiguse tasu maksmise korda.
Vt eelnõud ja selle menetluskäiku Riigikogu kodulehel
|
