lühiuudised
- Keskkonnaalased õigused
- Keskkonnamõjude hindamine
- Kliimamuutus
- Välisõhu kaitse
- Vesi
- Looduskaitse
- Maapõu
- Metsandus
- Jäätmed
- Muud arengud
1. Uue sadamaseadusega täiendati keskkonnakaitse nõudeid ja muudeti oluliselt vette ehitamise regulatsiooni
10. juulil jõustus uus sadamaseadus (SadS), mis toob olulisi muudatusi sadamate rajamise ja kasutamisega seotud regulatsiooni.
Lisaks täiendati oluliselt keskkonnakaitse nõudeid sadamateenuse osutamisel ning ohtliku lasti käitlemise nõudeid, samuti sätestati vette ehitamise regulatsioon kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste (sh sadamate) rajamiseks. Muudatused ei puuduta selliste ehitiste vette ehitamist, mis ei ole püsivalt kaldaga ühendatud (nt meretuulepargid).
Loe muudatustest lähemalt
2. Suleti viimased keskkonnanõuetele mittevastavad prügilad ja plaanitakse karmistada jäätmete kogumise korraldust
Alates 16. juulist 2009. a on suletud viimased keskkonnanõuetele mittevastavad prügilad, mis tähendab, et nendesse enam uusi jäätmeid ei ladestata. Lisaks kavandatakse muuta jäätmeseadust selliselt, et jäätmete kogumise korraldus, iseäranis tingimused korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks muutuvad karmimaks.
Loe lähemalt
KESKKONNAALASED ÕIGUSED
Uuring: Euroopa Liit ei täida Aarhusi konventsioonist tulenevaid kohustusi
9. juunil 2009. a avaldati Euroopa Keskkonnapoliitika Instituudi liikme, dr Marc Pallemaertsi, poolt läbi viidud uuring, milles leitakse, et Euroopa Liit ei täida Aarhusi konventsioonist tulenevat kohustust tagada isikutele keskkonnaasjades juurdepääs õigusemõistmisele. Uuringu kohaselt on konventsiooni ülevõtmise eesmärgil vastu võetud EL määrusel 1367/2006 mitmeid puudusi. Antud määrus käsitleb üldsuse õigusi EL institutsioonide otsuste tegemises osalemisel ja nende vaidlustamisel. Probleeme on ka sellega, et Euroopa Kohus rakendab üksikisikute ja valitsusväliste organisatsioonide suhtes kohtu poole pöördumise õigust äärmiselt piiravaid kriteeriume, mille tulemusena ei saa enamik pöördujaid kaebeõigust. Uuring pakub ühe uudse lahendusena välja erikohtu loomise keskkonnavaidluste lahendamiseks.
Vt uuringut lähemalt: „Compliance by the European Community with its obligations on Access to Justice as a party to the Aarhus Convention” (ingl k)
KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE
Avaldati uuring keskkonnamõju hindamise praktika kohta EL liikmesriikides
Euroopa Komisjon on avalikustanud uuringu, milles käsitletakse põhjalikult EL keskkonnamõjude hindamise (KMH) direktiivi (85/337/EMÜ) rakendamise praktikat EL liikmesriikides alates 2002. aastast. Muuhulgas antakse uuringus ülevaade eri liikmesriikides läbi viidud KMH menetluste arvust, Euroopa Kohtu asjakohasest praktikast, samuti liikmesriikide arvamustest KMH menetluse kohta. Kuna uuritud on kõiki liikmesriike, on tegemist hea võrdleva ülevaatega sellest, kui hästi KMH direktiiv tegelikult on rakendunud.
Uuringu kohaselt on KMH menetlusel olnud positiivne mõju keskkonnakaalutluste arvestamisele keskkonnaalaste otsuste tegemisel, samuti tagab KMH menetlus otsustusprotsessi läbipaistvuse. Probleemidena on välja toodud kumulatiivsete mõjude hindamine, piiriülesed konsultatsioonid, KMH kvaliteet ning seire selle kohta, millised olid hinnatud tegevuse tegelikud mõjud, võrreldes KMH käigus ennustatuga. Samuti on liikmesriikidel raskusi KMH ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) ühendamisega juhtudel, mil mõlemad menetlused on kohustuslikud.
Vt uuringut „Study concerning the report on the application and effectiveness of the EIA Directive” (ingl k) Euroopa Komisjoni kodulehel
Euroopa Kohus leidis, et Iirimaa ei ole täielikult täitnud direktiivide 85/337/EMÜ ja 2003/35/EÜ ülevõtmise kohustust
Euroopa Kohus tegi 16. juulil kohtuasjas nr C-427/07 otsuse Iirimaa suhtes, milles leidis, et liikmesriik on rikkunud oma kohustusi kahe direktiivi sätete ülevõtmisel. Esmalt leidis kohus, et EL keskkonnamõjude hindamise (KMH) direktiiviga (85/337/EMÜ) on vastuolus olukord, milles kõik eraldi läbiviidavad erateede ehitamised jäävad KMH menetlusest kõrvale, seda hoolimata nende keskkonnamõjudest. Sellega taaskinnitas Kohus oma senist praktikat, mis sai alguse kohtuasjast C-72/95 Kraaijeveld.
Lisaks leidis Kohus, et üldsusele EL direktiiviga 2003/35/EÜ (üldsuse kaasamise ning õiguskaitse kättesaadavuse direktiiv) antud avalikkuse osalemise õiguste kohta teabe andmise kohustuse täitmiseks on liikmesriikidel vaja aktiivselt tegutseda. Õiguskaitsega seonduvate normide avalikustamisest või elektrooniliselt kättesaadavaks tegemisest üksi ei piisa.
Lahendi eestikeelne tekst on kättesaadav Euroopa Kohtu andmebaasis
 KLIIMAMUUTUS JA ENERGEETIKA
EL põllumajandus- ja kalandusnõukogu arutas kliimamuutuste mõju põllumajandusele
EL põllumajandus- ja kalandusnõukogu 13. juulil 2009 a. toimunud istungil arutati Euroopa Komisjoni poolt esitatud valget raamatut kliimamuutustega kohanemise kohta ning sellele lisatud töödokumenti, mis käsitleb kliimamuutustega seotud väljakutseid põllumajanduse valdkonnas ja maapiirkondades. Kõik 27 liikmesriiki võtsid osa arutelust, mille käigus toodi peamiste prioriteetidena välja veeressursside seiret ning nii äärmuslikele ilmastikunähtustele kui haigustele vastupidavate taimesortide ning loomatõugude väljaselgitamist.
Vt EL põllumajandus- ja kalandusnõukogu pressiteadet (ingl k)
Euroopa Komisjon võttis vastu neli uut ökodisaini määrust
Euroopa Komisjon võttis 22. juulil 2009. a vastu neli ökodisaini määrust, mille eesmärgiks on suurendada tööstuslike elektrimootorite, ringluspumpade, televiisorite ja kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete energiatõhusust. Ringluspumbad on osaks peaaegu igas majas leiduvast kütte- või kuumaveekatla süsteemist, uued nõuded annavad turul eelise „intelligentsetele“ pumpadele, mis kohandavad oma võimsust vastavalt süsteemi tegelikule vajadusele. Suurim energiasääst tuleneb elektrimootoritele kehtestavatest nõuetest, mille tulemusena loodetakse aastaks 2020 säästa 135 TWh elektrienergiat aastas.
Koos uute määrustega kehtib hetkel üheksa ökodisaini määrust. Komisjon loodab, et täieliku rakendamise korral säästetakse nende nõuete läbi 2020. aastaks 315 TWh elektrit aastas, mis on suurem kui Itaalia aastane elektritarve.
Allikas: Euroopa Komisjon
Vt Euroopa Komisjoni pressiteadet (ingl k)
Määruste tekstid Euroopa Liidu Teatajas:
Komisjoni määrus (EÜ) nr 640/2009, 22 juuli 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/32/EÜ seoses elektrimootorite ökodisaini nõuetega
Komisjoni määrus (EÜ) nr 641/2009, 22. juuli 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses eraldiseisvate ja toodetesse paigaldatud sukel-ringluspumpade ökodisaini nõuetega
Komisjoni määrus (EÜ) nr 642/2009, 22. juuli 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses televiisorite ökodisaini nõuetega
Komisjoni määrus (EÜ) nr 643/2009, 22. juuli 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete ökodisaini nõuetega
 VÄLISÕHU KAITSE
Raskeveokitele ja bussidele hakkavad kehtima senisest rangemad emissiooninõuded
18. juulil 2009. a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 595/2009, mis jõustus 7. augustil. Määrusega kehtestatakse senisest rangemad normid raskeveokite ja busside tüübikinnitusele – Euro VI tüübikinnitusele vastamiseks peavad lämmastikoksiidide emissioon olema võrreldes tüübikinnitusega Euro V olema 80% väiksem ning tahkete osakeste emissioon 66%. Muudetud emissiooninõuded rakenduvad alates 2013. aastast.
Määrus sisaldab ka nõuet, et sõidukite pardadiagnostika teave ning sõidukite remondi- ja hooldusteave tehtaks tootjate poolt sõltumatutele ettevõtetele piiranguteta ja standardses vormis kättesaadavaks.
Vt määruse teksti Euroopa Liidu Teatajas
Euroopa Komisjon pikendas välisõhus sisalduvate PM10-osakeste piirtaseme saavutamise tähtaega 19 piirkonna suhtes
Komisjon otsustas oma 2. juuli 2009. a otsustega vabastada 19 piirkonda Austrias, Saksamaal ja Ungaris PM10-osakeste piirtaseme saavutamisest 2011.a. juunini. Piirkondi, mille suhtes ajapikendust taotleti, oli kokku 94 ning need asusid 9 EL liikmesriigis. Ülejäänud piirkondade suhtes jäeti ajapikendus andmata, kuna vastavad taotlused ei vastanud direktiivi tingimustele. Mõningatel juhtudel ei olnud erandi lubamine enam vajalik, kuna välisõhk vastas kvaliteedinormidele. Välisõhu kvaliteedi standardid PM10-osakeste suhtes on kehtinud alates 2005. aastast, uue välisõhu kvaliteedi direktiiviga 2008/50/EÜ loodi võimalus piirtasemete saavutamiseks ette nähtud tähtaega erandjuhtudel pikendada. Euroopa Komisjon on samas algatanud rikkumismenetluse 10 riigi suhtes, kes ei ole tähtaja pikendamist PM10-osakeste suhtes taotlenud. Nende riikide hulka kuulub ka Eesti.
PM10-osakesi peetakse tõsiseks terviseriskiks - need põhjustavad astmat, südame vereringkonna haigusi ning kopsuvähki. Välisõhu kvaliteedi direktiiv sätestab piirtasemed ka lämmastikdioksiidi ja benseeni sisaldusele välisõhus.
Vt ka Komisjoni pressiteadet tähtaja pikendamise kohta (ingl k)
Vt Välisõhu kvaliteedi uut raamdirektiivi
 LOODUSKAITSE
Jõustusid looduskaitseseaduse muudatused
1. juulist jõustusid looduskaitseseaduse muudatused, mis võimaldavad kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasjaga maaomanikel osaleda riigimaa müügioksjonitel ja maksta enampakkumisel võidetud maatüki eest neile kuuluvate looduskaitsemaadega. Riigile kuuluva kinnisasja enampakkumise võitnud isik võib nüüdsest taotleda riigilt ostetava kinnisasja maksumuse tasaarvestamist temale kuuluva kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja maksumusega.
Keskkonnaministeeriumi hinnangul võimaldab selline tasaarvestamine looduskaitseliste piirangutega kinnisasja omanikel saada kiiremini oma valdusse maad, millel on võimalik tavapärane maakasutus.
Allikas: Keskkonnaministeerium
Vt täpsemat infot Keskkonnaministeeriumi pressiteatest
Vt looduskaitseseaduse muudatusi Riigi 2009.a. teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduses
Kaitse alla võeti nahkhiirte Hanila ja Räpina püsielupaigad, kehtestati Piusa koobastiku kaitse-eeskiri
Keskkonnaministri 12. juulil jõustunud määrusega võeti kaitse alla nahkhiirte püsielupaigad Läänemaal Hanila külas ja Põlvamaal Räpina linnas. Kahel kaitsealal on kokku kaheksa II kaitsekategooriasse kuuluvat nahkhiireliigi – veelendlase, tiigilendlase, nattereri lendlase, suurkõrva, põhja-nahkhiire, pargi-nahkhiire, suurvidevlase ja kääbus-nahkhiire – elupaigad. Püsielupaikades kehtib looduskaitseseaduses sätestatud kaitsekord mõningate määruses sätestatud erisustega. Hanila külas asuvas püsielupaigas tuleb täiendava tegevusena tagada puisniidu hooldamine.
Vt määruse teksti Riigi Teatajas
Nahkhiirte ja nende talvitumispaiga kaitse on ka üks Vabariigi Valitsuse poolt 23. juuli määrusega vastu võetud Piusa koobastiku looduskaitseala kaitse-eeskirja eesmärgiks. Looduskaitsealal leidub ka mitmeid EL loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) lisades nimetatud liike ning üks direktiivi I lisas nimetatud elupaigatüüp – vanad loodusmetsad. Looduskaitseala on osaks Piusa-Võmmorski loodusalast, mis kuulub Natura 2000 võrgustikku. Piusa koobastiku looduskaitseala loodi 1981. aastal, varasem kaitse-eeskiri pärines 1999. aastast, st kehtiva looduskaitseseaduse vastuvõtmisele eelnevast ajast.
Vt määruse teksti Riigi Teatajas
 VESI
Muutus pinnaveekogumite moodustamise ning nende seisundi hindamise kord
Keskkonnaministri 28. juuli 2009. a määrusega kehtestati uus pinnaveekogumite moodustamise ning nende seisundi hindamise kord. Muudatuse vajadus tulenes suuresti asjaolust, et senine antud valdkonda reguleeriv määrus 22. juunist 2001. a ei vastanud veekogude ökoloogilise seisundi hindamise osas EL veepoliitika raamdirektiivile. Muudetud määruse kohaselt hakatakse veekogude seisundit hindama komplekselt, võttes arvesse ka veekogu elustikku. Määrusega kehtestatakse ka pinnaveekogumite nimestik, mille seisundi hindamine on riigi kohustus.
Vt määruse teksti Riigi Teatajas
Uued nõuded vooluveekogude paisutamisele ja veetaseme alandamisele
Keskkonnaminister võttis 27. juulil 2009. a vastu määruse „Nõuded veekogu paisutamise, veetaseme alandamise ja veekogu tõkestamise ning paisu kohta“. Määrus asendab 2004. aastast pärinevat määrust „Vooluveekogu tõkestamisele esitatavad nõuded“, täiendades vooluveekogude paisutamise regulatsiooni ning reguleerides uue valdkonnana veetaseme alandamist. Üheks olulisemaks muudatuseks on seire- ning paisu hoolduspäeviku pidamise kohustuse sätestamine määruses.
Vt määruse teksti Riigi Teatajas
Täpsustati laevade poolt saasteainete merre heitmisega tekitatud keskkonnakahju regulatsiooni
Keskkonnaminister võttis 24. juulil 2009. a vastu määruse, millega kehtestatakse liikide ja liikide rühmade loetelu, kellele avaldatavat ebasoodsat muutust loetakse keskkonnakahjuks veeseaduse § 267 tähenduses. Antud loetelu on vajalik keskkonna saastamise kui kuriteokoosseisu rakendatavuse tagamiseks, määratledes merekeskkonnale tekitatud kahju ja selle tuvastamise kriteeriumid. Määrus on tihedalt seotud Eesti õigusesse 1. veebruaril 2009. a üle võetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2005/35/EÜ, mis käsitleb karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest.
Vt määruse teksti Riigi Teatajas
MAAPÕU
Vabariigi Valitsus andis Lüganuse valla vastuseisust hoolimata nõusoleku Suurkõrtsi lubjakivikarjääris kaevandamiseks
Vabariigi Valitsus otsustas 23. juuli istungil nõustuda kaevandamisloa andmisega AS-le Kiviluks ehituslubjakivi kaevandamiseks Suurkõrtsi lubjakivikarjääris. Vastavalt maapõueseadusele on loa andmiseks vajalik kohaliku omavalitsuse nõusolek; kui KOV nõusolekut ei anna, võib kaevandamisloa välja anda ainult Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Lüganuse vallavolikogu ei ole nõusolekut andnud kartuses, et kaevandamine võib avaldada suurt mõju piirkonna vesivarustusele.
Valitsus on kaevandamiseks siiski nõusoleku andnud, põhjendades oma otsust sellega, et ehkki keskkonnamõju hinnanud eksperdid leiavad, et kaevandamisega avaldatakse keskkonnale ja inimeste heaolule suuremal või vähemal määral mõju, ei pea eksperdid kaevandamist sedavõrd ohtlikuks, et sellest tuleks loobuda. Keskkonnamõju hindamine on kaevandamisele läbi viidud 2007.a, AS Kiviluks poolt ajakirjanduses esitatud väidete kohaselt läks planeerimismenetlus ja keskkonnamõju hindamine maksma 1,5 miljonit krooni.
Tegemist on üle mitme aasta esimese juhtumiga, mille puhul Vabariigi Valitsus hoolimata KOV vastuseisust on kaevandamisloa andmisega nõustunud. Eelmise sellise nõusoleku on Vabariigi Valitsus andnud Kiviõli Keemiatööstusele 2003.a. Moldova kruusakarjääris kaevandamiseks, 1997.a. on valitsus andnud nõusoleku Möllatsi, Keressaare ja Laukasoo turbamaardlates maavara kaevandamisloa väljaandmiseks.
Vt valitsuse 23.07.09 istungi päevakorrapunktide ülevaadet (p 12)
 METSANDUS
Muutus vääriselupaiga klassifitseerimise ja kaitse korraldust reguleeriv määrus
12. juulil jõustus keskkonnaministri 4. jaanuari 2007.a. määruse nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja vääriselupaiga kasutusõiguse arvutamise täpsustatud alused” muudatus, millega on kehtestatud täpsustused seoses vääriselupaiku (VEP) puudutavate andmete kontrollimisega.
Muudatustega on antud Keskkonnaametile (KKA) seoses VEPidega täiendavad ülesanded: KKA peab nüüdsest kontrollima VEPi kohta spetsialistide poolt inventeerimise tulemusena esitatud andmete õigsust ning esitama andmed Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskusele, kontrollima enne VEPi kaitseks lepingu sõlmimist VEPi olemasolu ja määrama selle piirid, samuti kontrollima VEPi kaitseks sõlmitud lepingu puhul lepinguobjektiks oleva VEPi säilimist üks kord aastas. Lisaks määrab KKA VEPi kasutusõiguse tasu, mida VEPi kaitseks sõlmitava lepingu alusel kinnistuomanikule makstakse.
Muudatustega on määrusele nr 2 lisatud ka uued lisad 4 ja 5, milles on sätestatud VEPi kontrollakti vorm (lisa 4) ning VEPi kaitseks sõlmitava lepingu ettevalmistamiseks vajalike algandmete akti vorm (lisa 5).
Vt määruse muudatusi Riigi Teatajas
Vt määruse kehtivat tervikteksti Riigi Teatajas
 JÄÄTMED
Euroopa Kohus: jäätmeveotasu määramine hinnangulisel alusel on lubatav, ent allub proportsionaalsuse kontrollile
Euroopa Kohus andis oma 16. juuli 2009. a eelotsuses C-254/08 tõlgenduse direktiivi 2006/12/EÜ artiklile 15(a). Itaalia Kampaania regiooni administratiivkohus pöördus Kohtu poole eelotsuse saamiseks asjas, mis puudutas Casoria omavalitsuses asuvate hotellide maksustamist jäätmemaksuga, mis hotellide hinnangul oli nende suhtes võrreldes üksikisikutega ebaproportsionaalselt koormav.
Kohus leidis esmalt, et jäätmeveo tasu määramine hinnangulisel alusel, mitte tegelikult toodetud jäätmekoguse järgi, ei ole direktiivi 2006/12/EÜ sätetega vastuolus. Erinevatesse kategooriatesse kuuluvate isikute erineval määral tasustamine, mis tuleneb nende erinevast jäätmete tootmise võimest, on samuti lubatav. Samas leidis Kohus, et siseriiklikel kohtutel on õigus kontrollida, kas selline tasustamine pole vastavasse kategooriasse kuuluvate isikute tegeliku jäätmete tekitamise mahuga võrreldes ilmselt ebaproportsionaalne.
Lahendi eestikeelne tekst on kättesaadav Euroopa Kohtu andmebaasis
Muutusid prügilate rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded
16. juulil 2009. a jõustusid mitmed keskkonnaministri määruse „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ muudatused. Muudatused hõlmavad endas peamiselt kolme valdkonda – pinnase ja vee kaitset, jäätmete prügilasse vastuvõtmise kriteeriume ning jäätmete vastuvõtmist. Muuhulgas täpsustati prügila alusele ja külgedele kehtivaid nõudeid, kehtestati ladestatavate jäätmete prügilakõlbulikkuse hindamise kolm tasandit ning sätestati, et vedeljäätmeteks ei loeta põletusseadmetes tekkinud põlevkivituha suunamist prügimäele hüdrotranspordi teel, kui vesi ringleb suletud süsteemis.
Muudatused olid tingitud mõningate sätete mitmetimõistetavusest ning Euroopa Komisjoni väljendatud seisukohast, et mõned direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta sätted ei ole antud määrusega Eesti õigusesse üle võetud. Euroopa Komisjon algatas vastava seisukoha tõttu Eesti suhtes rikkumismenetluse.
Vt määruse „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded” muudatusi Riigi Teatajas
Jõustus uus probleemtooteregistri põhimäärus
7. augustil 2009. a jõustus Vabariigi Valitsuse määrus nr 135 „Probleemtooteregistri põhimäärus“. Probleemtooteregister eksisteerib Eestis juba 2006. aastast, uus põhimääruse loodi muudatuste suure hulga tõttu. Vajaduse muudatuste järgi tekitas senine praktika, mis näitas, et varasem määrus ei reguleerinud piisava täpsusega registreerimise taotluste ja aruannete esitamise korda.
Probleemtooted on sellised jäätmed, mis võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või ülemäärast keskkonna risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad muuhulgas mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad ning patareid ja väikeakud.
Registris oli seni umbes 40 tootjat, kelle suhtes oli registreerimismenetlus pooliku taotluse tõttu lõpetamata, paljudel juhtudel seetõttu, et tootja ei omanud reaalselt probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumisvõrku. Tootjatele oli registreerimismenetluse jätkumine kasulik seetõttu, et varasema praktika kohaselt ei rakendanud järelvalveasutus poolelioleva menetlusega ettevõtete suhtes registreerimata jätmise eest sanktsioone. Uus määrus täpsustab oluliselt varasemaid registreerimismenetluse sätteid, eesmärgiga vähendada ebaselgust registrisse andmete esitamisel ning registri pidamisel.
Vt määrust Riigi Teatajas
 MUUD ARENGUD
Rootsi esitles EL eesistumise kava järgmiseks kuueks kuuks
Alates 1. juulist on EL eesistujariigiks kuni 2009.a. lõpuni Rootsi, kelle peaminister Fredrik Reinfeldt tutvustas 15. juulil Rootsi kava eesistumisperioodil. Olulisemad teemad on Lissaboni leping, majanduskriis ja kliimamuutused. Lisaks on Rootsi eesistumise ajal olulisel kohal Läänemere strateegia, mille osas Rootsi peaminister avaldas lootust, et strateegia võetakse vastu oktoobrikuisel ülemkogul.
Eesti valitsus on samuti seadnud oma eesmärgid EL Rootsi eesistumisperioodiks, neid arutati valitsuse 9. juuli istungil. Rootsi kava keskkonnateemadest leiab valitsus, et Eesti peaks keskenduma EL ettevalmistustele 2009.a. detsembris Kopenhaagenis toimuvaks rahvusvaheliseks kliimakonverentsiks, ning et Eesti jaoks on oluline Läänemere strateegia lõplik vastuvõtmine 2009.a. oktoobris ja strateegia käivitumine alates 2010. aastast.
Pärast Rootsit võtab EL eesistumise kuueks kuuks üle Hispaania, seejärel Belgia (eesistuja ametikoha täitmise järjekord on paika pandud Euroopa Nõukogu otsusega).
Vt Euroopa Parlamendi pressiteadet
Vt Rootsi kava EL eesistumisperioodiks (ingl k)
|
KÕKi keskkonnaõiguse uudiskirja projekti toetab Vabaühenduste fond, mida rahastavad Norra, Island ja Liechteinstein Avatud Eesti Fondi vahendusel