lühiuudised
- Ruumiline planeerimine
- Kliimamuutus
- Vesi
- Merekaitse
- Jäätmed
- Ohtlikud ained
- Kalandus
- Jahindus
Valitsus kiitis heaks avalikesse veekogudesse ehitamist puudutava seaduseelnõu
Vabariigi Valitsus kiitis 3. septembril heaks seaduseelnõu, mis reguleerib avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste, näiteks tuuleparkide ehitamist. Sellega jõuab eelnõu lõpuks Riigikokku arutamisele, seni pidurdasid juba 2006. aastal alustatud eelnõu menetlemist ministeeriumidevahelised vaidlused.
Kui Riigikogu eelnõu seadusena vastu võtab, saab tegemist olema uudse regulatsiooniga, kuna praegu kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste, nende hulgas tuuleparkide vette ehitamise regulatsioon puudub. Avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste, näiteks sadamate, samuti veekaablite ehitamise regulatsiooni kehtestas Riigikogu juulis jõustunud uue sadamaseadusega (vt selles osas KÕKi ülevaadet eelmises uudiskirjas).
Loe lähemalt
RUUMILINE PLANEERIMINE
Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonnas koostatakse tuuleparkide teemaplaneering
Saare-, Hiiu-, Lääne- ja Pärnu maakonnas on koostamisel tuuleenergeetika teemaplaneering, mille eesmärgiks on selgitada välja potentsiaalsed alad, kuhu on võimalik ehitada tuuleparke ja energia ülekandeliine. Lääne maavalitsuse teatel on teemaplaneering aluseks omavalitsuste üld- ja detailplaneeringute koostamisele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele tuuleparkide rajamiseks. Teemaplaneeringule viiakse läbi ka keskkonnamõju strateegiline hindamine; teemaplaneeringu valmimise tähtaeg on 2011.a. veebruar.
Allikas: Lääne Maavalitsus
 KLIIMAMUUTUS JA ENERGEETIKA
Muutusid energiatõhususe miinimumnõuded
Vabariigi Valitsus täiendas 27. augustil mitmes olulises aspektis oma määrust „Energiatõhususe miinimumnõuded“, millega reguleeritakse energiatõhusust tagavaid nõudeid hoonetele. Kõige olulisema muudatusena ei pea väikeelamutele (ühepereelamud, paarismajad ja ridaelamud) energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse kontrolli läbi viima ainult energiaarvutuse teel, vaid seda võib teha ka näidates hoone osade (välispiirded, tehnosüsteemid) vastavust määruses sätestatud nõuetele. Lisaks kehtestatakse ka nõue, et uutes ja oluliselt rekonstrueeritavates hoonetes tuleb võtta kasutusele seadmed, mis võimaldavad hoones küttekulude jaotamist vastavalt tegelikule või arvestuslikule tarbimisele. Viimatinimetatud nõue rakendub alates 1. juulist 2010.
Vt vastuvõetud muudatuste teksti Riigi Teatajas
Vt energiatõhususe miinimumnõuete määruse teksti muudetud kujul
EL on võtnud juba mõne aja eest suuna viia läbi üleminek hõõglampidelt ehk „tavapirnidelt“ energiasäästlikumate lahenduste - kõige olulisemana kuni viis korda efektiivsema kompaktluminofoorlampide - kasutamisele. 1. septembril 2009.a. jõustub ülemineku esimene etapp, mille raames kõige olulisemana keelustatakse 100 W või suurema võimsusega lambid, mille energiasäästu klass on nõrgem kui C (tavalistel hõõglampidel on see klass näiteks E, kompaktluminofoorlampidel A ning mõnedel halogeenlampidel B või C). Energiasäästu klassid tulenevad EL direktiivist 2005/32 energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuete kohta. Üleminekuetapid on reguleeritud Komisjoni määrusega 244/2009 kodumajapidamises kasutatavate suunamata valgusvooga lampide ökodisaini nõuete kohta.
Vt ka direktiivi 2005/32 teksti
Vt ka määruse 244/2009 teksti
Eesti kaalub kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise alustamist
Valitsuskabineti 27. augusti 2009.a. istungil andis keskkonnaminister rahvusvahelise heitkogustega kauplemise süsteemist, Tegemist on ühega ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokollis sätestatud nn “paindlikest mehhanismidest” kasvuhoonegaaside vähendamiseks, Eesti ei ole seni nimetatud mehhanismi kasutanud, kuid võimalikku tahet selleks on valitsusliikmed avaldanud juba mõne aja eest. Eesti saab oma heitkoguste ühikuid müüa teistele protokolli liikmesriikidele, sest tänu majanduse ümberstruktureerimisele 1990-ndate alguses täidame Kyoto protokolli nõude vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni vahemikus 1990-2012 8% võrra igal juhul mitmekordselt. Võimalikud tulud ulatuvad peaminisgtri kevadel antud hinnangul 5-6 miljardini.
Vt ka Kyoto protokolli teksti
Vt keskkonnaministri ülevaadet heitkogustega kauplemise süsteemist valitsuse kabinetiistungi päevakorrast
MEREKAITSE
Valitsus kiitis heaks Eesti merenduspoliitika koostamise ettepaneku
Vabariigi Valitsus kiitis 6. augustil heaks arengukava „Eesti merenduspoliitika” koostamise ettepaneku. Ettepaneku algatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM), kes on ettepanekus toonud välja kaks peamist eesmärki: teadvustada Eesti merenduse kui terviku olulisust ühiskonnas ja tagada meremajanduse jätkusuutlik, keskkonnasäästlik ning rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline areng ja Eesti meremajanduse konkurentsivõime kiire kasv, meremajanduse kaudu maksimaalse rahvusliku tulu saamine.
Arengukava koostamise ettepanekus on kajastatud ka keskkonnakaitset (merekeskkonna- ja ranna kaitse, saarte kaitse), ent see on siiski kõrvaliseks küsimuseks – peaküsimuseks peetakse meremajanduse tugevdamist, mille tulemusena loodetakse saavutada Eesti konkurentsivõime kiiret kasvu. Arengukava rakendamise mõjude ja kulutuste peatükis käsitletakse esialgu vaid kulutuste küsimust. KÕKi hinnangul on tegemist arengukavaga, mille osas tuleks otsustada keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine. KÕKile teadaolevalt ei ole hetkel vastavat kaalutlusotsust veel tehtud.
Valitsus määras arengukava koostamise eest vastutavaks ministeeriumiks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning arengukava väljatöötamises osalevateks ministeeriumideks kõik ministeeriumid. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil tuleb esitada arengukava koos rakendusplaaniga Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks 30. märtsiks 2010. a.
Vt arengukava „Eesti merenduspoliitika” koostamise ettepanekut (pdf)
Vt vabariigi valitsuse korraldust Riigi Teatajas
Valitsus andis nõusoleku Läänemere koormamiseks veekaabelliiniga
Vabariigi Valitsus andis 27. augustil Elering OÜ-le nõusoleku Läänemere koormamiseks rajatava merepõhjale toetuva EstLink 2 veekaabelliiniga.
Sellise nõusoleku andmise regulatsioon tuleneb juulis koos uue sadamaseadusega jõustunud veeseaduse muudatustest, millega kehtestati eriregulatsioon avalike veekogude veekaabelliinidega koormamise osas. Muudatuse üheks ajendiks oli mh Estlink II veekaabelliini rajamise võimaldamine. Nõusolek kujutab endast sisuliselt omaniku nõusolekut veekogu koormamiseks ning see ei asenda vee erikasutusluba ega lube, mis on vajalikud kaabli maapealse osa ehitamiseks.
Valitsuse nõusolek eelneb vee erikasutusloale, mille menetlemise käigus tuleb ilmselt kaaluda keskkonnamõju hindamise läbiviimist. Estlink II maismaakaabli trassi keskkonnamõju hindamine on juba läbi viidud, KMH aruande kiitis Keskkonnaamet heaks 2009.a. aprillis.
Vt Vabariigi Valitsuse korraldust Riigi Teatajas
 VESI
Euroopa Liidus kehtestati uued nõuded vee seisundi seirele
Euroopa Komisjon kehtestas 31. juulil 2009.a. uue direktiivi vee seisundi keemilise analüüsi ja seire tehniliste näitajate kohta. Uue direktiivi (2009/90/EÜ) aluseks on nn veepoliitika raamdirektiiv (2000/60/EÜ), mis näeb muuhulgas ette, et liikmesriigid kehtestaksid vee seisundi seire programmid, et tekiks terviklik ülevaade vee seisundist igas valglapiirkonnas. Nimetatud seires kasutatavatele uurimis- ja analüüsimeetoditele kehtestabki uus direktiiv miinimumkriteeriumid. Kriteeriumid on vajalikud eelkõige seiretulemuste võrreldavuse ja kvaliteedi saavutamiseks.
Vt ka direktiivi 2009/90/EÜ teksti Euroopa Liidu Teatajas
Vt veepoliitika raamdirektiivi teksti
Vabariigi Valitsus tunnistas kehtetuks vooluveekogu tõkestamisele esitatavad nõuded
11. septembrist 2009.a. muutub kehtetuks Vabariigi Valitsuse määrus vooluveekogu tõkestamise nõuete kohta. Peamiseks põhjuseks sai asjaolu, et veeseaduses on vastava küsimuse reguleerimine antud üle keskkonnaministrile. Samuti on ka valitsuse määrusest mitmed mõisted ja nõuded üle viidud veeseadusesse, näiteks nõue, et veekogu paisutamist kavandav isik peab saama paisutamiseks nõusoleku maaomanikelt, kellele kuuluvale maale pais ehitatakse või kelle maa niiskusrežiimi see mõjutab.
Allikas: Vabariigi Valitsus
Vt kehtetuks tunnistatud määruse teksti Riigi Teatajas
Vt veeseaduse teksti Riigi Teatajas
 JÄÄTMED
Keskkonnaminister kehtestas pakendiregistri registrikaardi vormid
Keskkonnaministri uue määruse kohaselt hakkavad alates 1. jaanuarist 2010.a. kehtima uued ja lihtsustatud registrikaardi vormid, mida pakendiettevõtjad ning taaskasutusorganisatsioonid kasutavad andmete esitamisel pakendiregistrisse turule lastud pakendite ning taaskasutatud pakendijäätmete kohta. Registrikaartidel esitatud informatsiooni alusel kontrollitakse pakendiettevõtjate kohustuste täitmist seoses pakendijäätmete taaskasutamisega.
Vt keskkonnaministri määruse teksti Riigi Teatajas
Vt pakendiseaduse teksti Riigi Teatajas
Valitsus muutis riikliku pakendiregistri põhimäärust
Valitsus muutis 27. augustil riikliku pakendiregistri põhimäärust. Põhimääruses muudeti mitmes osas registrile esitatavate andmete koosseisu. Märkimisväärse muudatusena hakkavad kõigi pakendiettevõtjate nimed ja äriregistrikoodid registris avalikud olema, samuti muutub avalikuks pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsiooni vahel sõlmitud lepingu kehtivuse aeg. Seoses registri veebipõhise andmebaasi kasutusele võtmisega ei ole tulevikus enam võimalik registrile paberkandjal andmeid esitada. Kõik muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2010.a.
Vt ka muudatuste kehtestamise määruse teksti Riigi Teatajas
 OHTLIKUD AINED
Euroopa Komisjon muutis REACH-määruse alusel kehtestatud katsemeetodeid
Euroopa Komisjoni määrusega nr 440/2008 eesmärgiks on kehtestada katsemeetodid määruse nr 1907/2006 kemikaalide registreerimiste, hindamise, autoriseerimise ja piiramise kohta (REACH-määruse) kohaldamisel ainete füüsikalis-keemiliste omaduste, toksilisuse ja ökotoksilisuse määramiseks. Äsja vastu võetud Komisjoni määrus nr 761/2009 muudab ja täiendab katsemeetodeid mitmetes spetsiifilistes küsimustes, muulhulgas sellistel eesmärkidel nagu loomade katsetes kasutamise vähendamine ning katsete suurem ohutus.
Vt Euroopa Komisjoni määruse nr 761/2009 teksti Euroopa Liidu Teatajas
Vt määruse nr 440/2008 teksti Euroopa Liidu Teatajas
 KALANDUS
Euroopa Komisjon tegi ettepanekud Läänemere kalavarude püügi võimalusteks 2010. aastaks
Euroopa Komisjon esitas 2. septembril ettepaneku Läänemere mitme kalavaru püügi võimaluste kohta 2010. aastal. Teadlaste sõnul on tursavarud taastumas, kuid lääneosa heeringavarude olukord on endiselt murettekitav. Komisjon teeb ettepaneku suurendada Läänemerel tursapüügi võimalusi idaosas 15 % ja lääneosas 9 %. Ettepanek põhineb ekspertide seisukohal ning see on kooskõlas 2010. aasta püügivõimalusi käsitleva teatisega ja Läänemere tursavarude taastamise mitmeaastase kavaga. Lääneosa heeringavarude püügi võimalusi soovib komisjon vähendada 21 %. Praegust ettepanekut püügivõimaluste kohta arutavad ministrid oktoobris toimuval kalandusnõukogu istungil.
Allikas: Euroopa Komisjon
Vt Euroopa Komisjoni pressiteadet (eesti k)
Euroopa Nõukogu muutis kalavarude püügi võimalusi ja tingimusi
Euroopa Nõukogu 27. juuli määrusega nr 753/2009 on muudetud varasemat määrust nr 43/2009, millega käesoleva aasta jaanuaris määrati 2009.aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused Euroopa Liidus ning lisatingimused, mida kohaldatakse EL vetes ning EL kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes.
Muudatused puudutavad mitmeid kalaliike ja püügitingimusi erinevates püügipiirkondades, piirkondi, kus püük on keelatud jpm.
Vt määrust nr 753/2009 Euroopa Liidu Teatajas
Muudatused Läänemere 2009.a. püügikitsendustes
Keskkonnaministri 11. augusti määrusega nr 48 on muudetud varasemat määrust, millega kehtestati ajutised püügikitsendused Läänemeres 2009.a. Muudatus puudutab räimepüügi keeldu mõrra ja kastmõrraga kuni 31. detsembrini 2009.a., keelu põhjuseks on see, et kaluri püügiloa alusel teatud piirkondades rannapüügiks jäetud kvoot on sel aastal juba täis püütud.
Vt keskkonnaministri määrust nr 48 Riigi Teatajas
Valitsus muutis Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile 2009. aastaks eraldatud lubatud kalasaakide koguseid
Vabariigi Valitsuse 13. augusti määrusega nr 141 muudeti Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile 2009. aastaks eraldatud lubatud saakide koguseid kolme kalaliigi (siig, koha, ahven) osas. Muudatuste ajendiks olid selle aasta 15.-19. juunil Vene Föderatsioonis Pihkva rajoonis Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel moodustatud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni valitsuste vahelise kalapüügi komisjoni istungi tulemused.
Vt Vabariigi Valitsuse määrust Riigi Teatajas
Vt teema selgitust Vabariigi Valitsuse 13. augusti istungi päevakorrapunktide ülevaates (p 3)
Muutus kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord
Valitsus muutis 27. augustil kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korda, laiendades seni ainult Peipsi järvel põhjanoodapüügi kohta kehtinud andmete esitamise korda ka Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel toimuva mõrrapüügi kohta. Muudatuse kohaselt peavad kalurid ka teavitama kontrolli teostavat keskkonnainspektsiooni vähemalt üks tund enne kalapüügilt saabumist.
Vt muudatusi kehtestavat määrust Riigi Teatajas
Vt määrust kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra kohta muudetud kujul
JAHINDUS
Muudeti jahipidamisega seotud määruseid
Keskkonnaministri 12. augusti määrusega nr 49 muudeti mitut jahiseaduse alusel kehtestatud määrust seonduvalt jahijuhataja atesteerimise, jahitunnistuse taotleja koolitamise ja laskekatse tunnistuse andmisega. Muudatus tuleneb jahiseaduse juunis jõustunud muudatusest, millega võib keskkonnaminister sõlmida jahindusorganisatsioonide kaasamiseks sõlmida jahindusorganisatsiooniga, mis koondab enamikku Eesti jahimeestest või jahimehi koondavatest organisatsioonidest ning omab jahindusalast kogemust, halduslepinguid jahidokumentide väljaandmiseks halduskoostöö seaduses sätestatud korras.
Lisaks on tehtud üks muudatus jahipiirkonnaga liitmata kaitstaval maa-alal ning kasutamiseks välja andmata jahipiirkonnas jahipidamise korraldamise aluseid reguleerivasse määrusesse, samuti on täpsustatud Anguse, Anna, Ilumetsa, Kaansoo, Külmallika, Lasva, Luiste, Lõõla, Muuga, Nõva, Orava, Padise, Palamulla, Põrsu, Riguldi, Roela, Rägavere, Sooniste, Tudu, Veerksu, Veriora ja Väätsa jahipiirkonna piire.
Vt Keskkonnaministri 12. augusti 2009. a määrust nr 49 „«Jahiseaduse» alusel kehtestatud keskkonnaministri määruste muutmine“ Riigi Teatajas
|
KÕKi keskkonnaõiguse uudiskirja projekti toetab Vabaühenduste fond, mida rahastavad Norra, Island ja Liechteinstein Avatud Eesti Fondi vahendusel