- Keskkonnavastutus
- Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll
- Ruumiline planeerimine
- Kliimamuutused ja energeetika
- Välisõhu kaitse
- Looduskaitse
- Metsandus
- Vesi
- Kalandus
- Jäätmed
- Ohtlikud ained
- Muud arengud
Keskkonnaalane haldusreform
Alates 1. veebruarist 2009 alustas tööd Keskkonnaamet, millesse on ühendatud Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistused, Riiklik Looduskaitsekeskus ja Kiirguskeskus.
18.12.08 võttis Riigikogu vastu Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse Keskkonnaametiks ühendamisega seonduv Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse. Vabariigi President kuulutas seaduse välja 30. detsembril 2008.a.
Tegemist on ulatuslike halduskorralduse muudatustega Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas, millega kaotatakse ära senised keskkonnateenistused ning Riiklik Looduskaitsekeskus ja Kiirguskeskus eraldi asutustena – edaspidi tegutsevad need asutused kõik ühiselt Keskkonnaameti nime all.
Loe edasi
UUT KOHTUPRAKTIKAT RUUMILISE PLANEERIMISE TEEMAL
Riigikohus on jaanuaris teinud mitu olulist kohtulahendit ruumilise planeerimise küsimustes. Lahendid puudutavad planeerimismenetluse nõuete järgimise olulisust, detailplaneeringu menetluse peatamise õiguspärasust üldplaneeringu koostamise ajaks ning infrastruktuuride väljaehitamise kohustust detailplaneeringute puhul.
Kohtuasjas nr 3-3-1-87-08 on Riigikohus lahendanud Põltsamaa valla elaniku kaebust seoses Põltsamaa vallas Mõhküla külas Rehe kinnistul raudbetoonelementide tehase detailplaneeringu kehtestamisega. Riigikohus tuvastas asjas mitmeid planeerimismenetluse rikkumisi, mistõttu tühistas detailplaneeringu kehtestamise otsuse. Riigikohus on otsuses võtnud olulisi seisukohti planeerimismenetluses ettepanekutele ja vastuväidetele esitamise osas, maavanema poolt järelevalve teostamise ning planeerimisotsustuse motiveerimise (sh asukohaalternatiivide kaalumise vajaduse osas).
Loe edasi
Kohtuasjas nr 3-3-1-62-08 lahendas Riigikohus Viljandi Tarbijate Ühistu kaebust seoses kaupluse rajamiseks algatatud detailplaneeringu menetluse peatamisega Tarvastu Vallavolikogu poolt. Tarvastu Vallavolikogu peatas detailplaneeringu menetluse kuni valla üldplaneeringu kehtestamiseni. Riigikohus leidis, et detailplaneeringu menetluse peatamine sellisel alusel oli põhjendatud ja õiguspärane. Lisaks esitas Riigikohus olulise tõlgenduse haldusmenetluse toimingute motiveerimise kohustuse osas.
Loe edasi
Kohtuasjas nr 3-3-1-66-08 lahendas Riigikohus Rae valla kodaniku kaebust Rae Vallavolikogu otsusele, millega jäeti kehtestamata Tamme kinnistu detailplaneering, kuna Rae vallaga ei ole sõlmitud lepingut, millega omanik oleks endale võtnud kohustuse tagada detailplaneeringu järgse infrastruktuuri väljaehitamine. Rae vald leidis, et valla poolt infrastruktuuri väljaehitamiseks rahaliste kohustuste võtmine ei oleks mõeldav, kuna see muudaks valla maksejõuetuks. Riigikohus leidis, et ehkki KOV-l on infrastruktuuri väljaehitamise kohustus, võib KOV jätta detailplaneeringu kehtestamata, kui selleks puuduvad rahalised vahendid ja see asjaolu ei olnud teada detailplaneeringu algatamisel.
Loe edasi
KESKKONNA-VASTUTUS
Euroopa Kohus: Soome ja Prantsusmaa ei ole keskkonnavastutuse direktiivi tähtaegselt üle võtnud
Vastavalt Euroopa Kohtu detsembrikuistele otsustele kohtuasjades C-328/08 ja C-330/08 ei ole Soome ja Prantsusmaa võtnud tähtaegselt üle EL direktiivi 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta.
Keskkonnavastutuse teema kohta loe lähemalt KÕKi kodulehelt
SAASTUSE KOMPLEKSNE VÄLTIMINE JA KONTROLL
Euroopa Komisjon esitas 8 liikmesriigile viimase hoiatuse seoses tööstusettevõtete loata tegutsemisega
Euroopa Komisjon on algatanud rikkumismenetluse 10 EL liikmesriigi suhtes, kuna need ei ole suutnud anda lube üle 4000 Euroopas juba tegutsevale tööstusettevõttele või nende seniseid lube uuendada. Taanile ja Iirimaale esitati esimesed hoiatused, kuna 8 ülejäänud riiki, kes said esimese hoiatuse eelmise aasta maikuus, saavad nüüd viimase kirjaliku hoiatuse. Load oleks tulnud välja anda hiljemalt 30. oktoobriks 2007.
Vt Euroopa Komisjoni pressiteadet
RUUMILINE PLANEERIMINE
Riigikogu võttis menetlusse planeerimisseaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Planeerimisseaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (410 SE 1) algatas Vabariigi Valitsus ning eelnõu seletuskirja kohaselt on selle eesmärgiks täpsustada vahepealse praktika käigus vajalikuks osutunud seaduse sätete sõnastust ning teha muudatused mõne planeerimisega seotud seaduse sätetes. Eelnõu kohaselt muudetaks seadust läbivalt, mh puudutavad täpsustused avalikkuse kaasamise ja keskkonnamõju hindamisega seotud sätteid.
Vt eelnõud ja selle seletuskirja Riigikogu kodulehelt
Riigikogus oli esimesel lugemisel ehitusseaduse muutmise seaduse eelnõu
Riigikogu 28.01.09 istungil oli esimesel lugemisel Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseaduse muutmise seaduse eelnõu (389 SE), millega muudetakse ehitusseadust läbivalt kogu ulatuses, täpsustades mõisteid ning täiendades sätteid, mis on praktikas osutunud liiga pealiskaudseteks või mitmetitõlgendatavateks.
Vt eelnõud ja selle seletuskirja Riigikogu kodulehelt
Riigikohus tegi olulisi otsuseid planeerimismenetluse probleemidega seotud kohtuasjades
Vt pikemat ülevaadet selle kuu peateemade alt.
KLIIMAMUUTUS JA ENERGEETIKA
Euroopa Komisjon esitas ettepanekud ülemaailmse Kopenhaageni kliimakokkuleppe kohta
Euroopa Komisjon avaldas 28.01.09 teatise, milles esitatakse ettepanekud uue ülemaailmse kliimakokkuleppe ja selle rahastamise kohta. Uus kokkulepe kavatsetakse sõlmida detsembris Kopenhaagenis toimuval ÜRO kliimakonverentsil. Et temperatuuri tõus jääks alla 2 °C, vajavad arengumaad arenenud riikidelt ja mitmepoolsetelt institutsioonidelt palju suuremat rahalist toetust, mis võimaldaks neil anda oma panus võitlusse kliimamuutusega. Komisjoni ettepanekud käsitlevad kõiki OECD riike hõlmava süsinikdioksiidituru väljaarendamist aastaks 2015 ning riikide heitkogustest ja maksevõimest lähtuvate uuenduslike rahvusvaheliste rahastamisallikate loomist.
Vt Euroopa Komisjoni pressiteadet
Uue EL direktiiviga lisati lennutegevus ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi
Euroopa Liidu Teatajas (ELT) on avaldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/101/EÜ, 19. november 2008, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et lisada lennutegevus ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi.
Vt direktiivi teksti ELT-s
Euroopa Komisjon otsustas oluliseks kasutuseks lubatud osoonikihti kahandavate kontrollitavate ainete koguste jaotamise EL-s 2009.a.
Euroopa Liidu Teatajas (ELT) on avaldatud Euroopa Komisjoni otsus 18. detsembrist 2008.a., oluliseks kasutuseks lubatud kontrollitavate ainete koguste jaotamise kohta ühenduses 2009. aastal vastavalt osoonikihti kahandavaid aineid käsitlevale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 2037/2000. EL-s on juba järk-järgult lõpetatud klorofluorosüsivesinike, muude täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinike, haloonide, tetraklorometaani, 1,1,1-trikloroetaani, osaliselt halogeenitud bromofluorosüsivesinike ja bromoklorometaani tootmine ja tarbimine. Komisjon peab igal aastal kindlaks määrama kõnealuste kontrollitavate ainete olulise kasutuse, kasutada lubatud kogused ja ettevõtted, kellel on õigus neid kasutada.
Vt otsuse teksti ELT-s
Euroopa Komisjoni otsusega antakse käitistele suunised dilämmastikoksiidi heite seire ja aruandluse teostamiseks
Euroopa Liidu Teatajas (ELT) avaldatud Euroopa Komisjoni otsusega 17. detsembrist 2008 muudetakse otsust 2007/589/EÜ seoses dilämmastikoksiidi heite seire ja aruandluse suuniste lisamisega.
Vt otsuse teksti ELT-s
20 EL liikmesriiki ei täida ikka veel energiatõhusust edendavate EL õigusaktide nõudeid
29. jaanuaril saatis Euroopa Komisjon põhjendatud arvamused kahekümnele liikmesriigile, kes ei ole teatanud energiateenuste direktiivi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/32/EÜ, 5. aprill 2006, mis käsitleb energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid) ülevõtmisest. Kõnealuse direktiivi eesmärk on tõhustada energia lõpptarbimist stiimuleid ja energiateenuseid hõlmava raamistiku kaudu. Eestit nende 20 liikmesriigi hulgas ei ole.
Vt Euroopa Komisjoni pressiteadet
Uue valitsuse määrusega on kehtestatud loetelu suurte rahvahulkade kogunemisega seotud üle 1000-ruutmeetrise kasuliku pinnaga sisekliima tagamisega hoonete liikidest, mille puhul on nõutav energiamärgise olemasolu
19. jaanuaril jõustus Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud loetelu suurte rahvahulkade kogunemisega seotud üle 1000-ruutmeetrise kasuliku pinnaga sisekliima tagamisega hoonete liikidest, mille puhul on nõutav energiamärgise olemasolu. Sellisteks hooneteks on määruse kohaselt büroo- ja administratiivhooned, ärihooned (hotellid, muud majutushooned, toitlustushooned, jaekaubandushooned ja teenindushooned), avalikud hooned (meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- ja muud avalikud hooned), transpordihooned ja ühiselamute hooned.
Vt määruse teksti Riigi Teatajas
Riigikogu ei toetanud EER algatatud otsust energiasäästlikuks ehitamiseks ja renoveerimiseks riiklike tagatiste andmise kohta
20.01.09 oli Riigikogus esimesel lugemisel Erakonna Eestimaa Rohelised algatatud Riigikogu otsuse „Riiklike tagatiste andmine energiasäästlikuks ehitamiseks ja renoveerimiseks” eelnõu (381 OE), millega sooviti ette näha 10 miljardi krooni ulatuses tagatiste kasutamist hoonete energiasäästlikuks renoveerimise/ehitamise toetamiseks. Eelnõu ei leidnud Riigikogu koosseisu poolthäälte enamust ja seda otsusena vastu ei võetud.
VÄLISÕHU KAITSE
Euroopa Komisjon võtab 10 liikmesriigi suhtes õiguslikke meetmeid seoses tahkete osakeste liiga kõrge sisaldusega välisõhus
Euroopa Komisjon alustas rikkumismenetlust 10 liikmesriigi vastu, kes ei täida ELi õhukvaliteedi standardeid, milles käsitletakse lühendiga PM10 tähistatud ohtlikke õhus hõljuvaid tahkeid peenosakesi. Neid osakesi heidavad õhku tööstuskäitised, mootorsõidukid ning kodude küttekatlad ning need võivad põhjustada astmat, südame-veresoonkonna haigusi, kopsuvähki ja enneaegset surma. 10 liikmesriigi hulka, kes ei täida vastavaid standardeid, kuulub ka Eesti.
Vt Euroopa Komisjoni pressiteadet (eesti k)
LOODUSKAITSE
Säästva arengu seadust täiendati biosfääri programmi puudutava regulatsiooniga
Riigikogu võttis 28.01.09 vastu säästva arengu seaduse täiendamise seaduse, millega sätestatakse säästva arengu seaduses biosfääri programmiala definitsioon. Seadusemuudatuse kohaselt on biosfääri programmiala UNESCO programmiga MAB (Man and Biosphere) haaratud ala haridus-, seire- ja uurimistöö korraldamiseks ning loodusvarade kaitse ja säästliku kasutamise ühitamiseks. Biosfääri programmialal töötatakse välja inimeste ja nende elukeskkonna tasakaalustatud suhete alused ning suunatakse planeerimis- ja arendustegevuse kaudu kohalikku arengut vastavalt UNESCO programmi MAB eesmärkidele.
Vt eelnõu vastuvõetud teksti ja seletuskirja Riigikogu kodulehelt
METSANDUS
Muudatused metsanduse valdkonna määrustes
Jaanuaris on kehtestatud mitmed metsanduse valdkonda reguleerivate määruste muudatused või uued määrused.
Keskkonnaministri 16. jaanuari 2009.a. määrusega nr 2 on kehtestatud uus metsa korraldamise juhend. Vt määrust Riigi Teatajas
Keskkonnaministri 16. jaanuari 2009.a. määrusega nr 3 on muudetud metsakorraldustööde korda puudutavat varasemat määrust. Vt määrust Riigi Teatajas
Keskkonnaministri 19. jaanuari 2009.a. määrusega nr 4 on kehtestatud Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse põhimäärus. Vt määrust Riigi Teatajas
Keskkonnaministri 19. jaanuari 2009.a. määrusega nr 88 on muudetud metsa majandamise eeskirja. Muudatused puudutavad turbe- ja valikraie tegemise tingimusi, nõudeid säilikpuudele jm. Vt määrust Riigi Teatajas
Vabariigi Valitsuse 22. jaanuari 2009.a. määrusega nr 14 on muudetud metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärust. Kuna vastavalt metsaseadusele toimub alates 1. jaanuarist metsa majandamine inventeerimisandmete alusel, sätestatakse muudatustega, et inventeerimisandmed muutuvad kehtivateks alates nende kandmisest metsaregistrisse kui nad muutuvad kättesaadavaks kolmandatele isikutele. Samuti on täiendatud andmete arhiveerimise osa ning muudetud andmete väljastamise korda. Vt määrust Riigi Teatajas
VESI
Jõustus EL direktiiv keskkonnakvaliteedi standardite kohta veepoliitika valdkonnas
13. jaanuaril 2009.a jõustus direktiiv 2008/105/EÜ, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas ja millega kehtestatakse standardid 33 peamisele ainele, mida peetakse veereostuse seisukohalt ohtlikuks. Liikmesriigid peavad uued nõuded üle võtma 2010.a. juuliks.
Vt direktiivi teksti
Jõustusid veeseaduse muudatused
Jaanuaris jõustusid veeseaduse muudatused, mille üheks eesmärgiks oli laevade põhjustatud merereostuse ja sellega seotud vastutuse reguleerimine (sätestatakse laevadelt saasteainete merreheitmise keeld ja vastutus selle keelu rikkumise eest), ent lisaks sellele heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise tingimuste muutmine (alla 2000 inimekvivalendiga reoveekogumisaladel ei ole kohalikul omavalitsusel kohustust ehitada põhjavee kaitseks ühiskanalisatsiooni, lubatakse kasutada lokaalseid lahendusi). Samuti on täpsustatud veekogu avalikuks kasutamiseks määramise kriteeriume.
Vt veeseaduse muudatusi Riigi Teatajas
Euroopa Komisjon on algatanud Eesti suhtes rikkumismenetluse veeraamdirektiivi ülevõtmise osas
Vabariigi Valitsuse 22.01.09 istungil arutati Eesti vastu algatatud rikkumismenetlusega seonduvat. Euroopa Komisjon on saatnud Eestile ametliku kirja seoses Eesti vastu algatatud rikkumismenetlusega (ametlik kiri tähistab esimest formaalset sammu EÜ asutamislepingu art 226 alusel algatatud rikkumismenetluses; sellele võib järgneda põhjendatud arvamuse esitamine, mille järel on võimalik liikmesriigi kaebamine Euroopa Kohtusse). Ametlikus kirjas leiab komisjon, et Eesti ei ole korrektselt üle võtnud direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik.
Valitsus leiab, et mitmed komisjoni viidatud puudused on Eesti üle võtnud veeseaduse muutmise seadusega, mis jõustus 12. jaanuaril 2009. Tulenevalt vajadusest tagada direktiivi lõplik ülevõtmine, on planeeritud 2009. aasta alguses ette valmistada ka suuremahulisem direktiivi ülevõtmiseks vajalike õigusaktide ülevaatamise ja analüüsimise protsess.
Vt VV 22.01.09 istungi päevakorrapunktide ülevaadet
Riigikogus oli esimesel lugemisel veeseaduse muutmise seaduse eelnõu seonduvalt sõnnikuhoidlatega
Riigikogus oli 27.01.09 esimesel lugemisel keskkonnakomisjoni algatatud veeseaduse § 26² muutmise seaduse eelnõu (405 SE). Veeseaduse § 26² muudetakse selliselt, et kui loomapidaja suunab sõnniku lepingu alusel teise isiku töötlemiskohta või hoidlasse, peab loomapidamishoone juures või töötaja juures või mujal olema lekkekindel hoidla, mis mahutab vähemalt ühe kuu sõnnikukoguse.
Vt eelnõud ja selle menetluskäiku Riigikogu kodulehelt
KALANDUS
Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni ühise kalanduspoliitika ja ökosüsteemil põhineva lähenemisviisi kohta kalavarude majandamisel
Euroopa Parlament võttis 13. jaanuaril 2009 vastu resolutsiooni ühise kalanduspoliitika ja ökosüsteemil põhineva lähenemisviisi kohta kalavarude majandamisel, milles avaldatakse arvamust Euroopa Komisjoni teatise "Ühise kalanduspoliitika roll ökosüsteemil põhineva lähenemisviisi rakendamisel merenduse juhtimises" (KOM(2008)0187) osas.
Parlament tervitab komisjoni eespool mainitud teatist ja rõhutab, et komisjoni algatus aitab kaasa kalavarude kasutamise tagamisele viisil, mis loob sotsiaalses, keskkonnaalases ja majanduslikus mõttes jätkusuutlikud tingimused, ent esitab resolutsioonis komisjonile ka mitmeid tungivaid soovitusi ja nõudmisi, eelkõige vaadata uuesti läbi kehtiv lubatud kogupüügi ja kvootide süsteem, ohjata püügikoormust, uurida ja kavandada avatumaid kontrolli- ja järelevalvesüsteeme jm.
Vt: Euroopa Parlamendi 13. jaanuari 2009. aasta resolutsioon ühise kalanduspoliitika ja ökosüsteemil põhineva lähenemisviisi kohta kalavarude majandamisel (2008/2178(INI))
EL määrusega määrati kindlaks kalavarude püügivõimalused 2009. aastaks
Euroopa Nõukogu määrusega nr 43/2009, 16. jaanuarist 2009, määrati 2009. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused Euroopa Liidus ning lisatingimused, mida kohaldatakse EL vetes ning EL kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes.
Vt määruse teksti ELT-s
Valitsus täiendas kutselise kalapüügi võimalusi 2009. aastaks
Vabariigi Valitsus kinnitas 29.01.09 istungil 2009.a. Läänemere kalapüügikvootide jaotuse rannapüügi ja avamere püügi vahel ja kvoodid väljaspool Läänemerd nende kalaliikide püügiks, mida EL ei reguleeri. Määruses kinnitatakse ka Eesti ja Vene valitsuste vahelise kokkuleppe alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile 2009. aastaks lubatud väljapüügimaht.
Vt VV istungi päevakorrapunkti ülevaadet
Muutus kalapüügieeskiri
Jaanuaris jõustusid kalapüügieeskirja muudatused, mis kehtestati Vabariigi Valitsuse 30.12.08 määrusega nr 196.
Vt määruse teksti Riigi Teatajas
JÄÄTMED
Euroopa Kohus selgitas „ajutise ladustamise” ja „segapakendite” mõisteid
Euroopa Kohus on Itaalia eelotsusetaotluse alusel teinud 11.12.08 kohtuasjas C-387/07 otsuse, milles käsitleb „ajutise ladustamise” ja „segapakendite” mõisteid. 17. novembril 2005 läbi viidud kontrolli käigus tuvastas Itaalia Macerata provintsi politsei, et ühe veoautoga veeti eri liiki pakenditest koosnevaid jäätmeid (nt nailonkotid, pappalused ja –pakendid). Kontrollimise eest vastutanud ametiisikud leidsid, et erinevalt saadetisel märgitust ei olnud tegemist segapakenditega ning autojuht ja jäätmevedaja said 540 eurot trahvi. Eelotsusetaotluses küsis Itaalia muuhulgas, kas jäätmetekitaja võib eri koodidele vastavaid jäätmeid ajutisel kogumiseelsel ladustamisel jäätmete tekkekohas omavahel segada, või tuleb õigusnorme tõlgendada nii, et ta peab juba selles staadiumis need sortima ja eraldi ladustama. Euroopa Kohus leiab oma otsuses, et „direktiivi 75/442 ja otsusega 2000/532 ei ole vastuolus see, kui jäätmetekitaja ajutisel kogumiseelsel ladustamisel jäätmete tekkekohas segab omavahel jäätmed, mis vastavad eelnimetatud otsusele lisatud nimistu eri koodidele. Siiski on liikmesriigid kohustatud võtma meetmeid, mis kohustavad jäätmetekitajat jäätmeid ajutisel kogumiseelsel ladustamisel jäätmete tekkekohas sortima ja eraldi ladustama, kasutades selleks nimetatud nimistu koode, kui nad leiavad, et niisugused meetmed on vajalikud, et saavutada direktiivi 75/442 artikli 4 esimeses lõigus ette nähtud eesmärgid”.
Euroopa Komisjon leiab, et Eesti ei ole nõuetekohaselt üle võtnud EL direktiivi elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta
Vabariigi Valitsuse 29.01.09 istungil avaldatud teabe kohaselt on Euroopa Komisjon esitanud 01.12.08 Eestile põhjendatud arvamuse (viimane samm komisjoni rikkumismenetluses enne Euroopa Kohtusse pöördumist), milles leiab, et Eesti ei ole nõuetekohaselt üle võtnud direktiivi elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta. Valitsus on seisukohal, et direktiivi võetakse üle jäätmeseadusemuutmise seadusega, Vabariigi Valitsuse määrusega "Riikliku probleemtooteregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus" ja Vabariigi Valitsuse määrusega “Elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad”.
Vt VV istungi päevakorrapunkti ülevaadet
Riigikogu ei toetanud EER algatatud jäätmeseaduse täiendamise seaduse eelnõud
Riigikogus oli 13.01.09 esimesel lugemisel Erakonna Eestimaa Rohelised (EER) algatatud jäätmeseaduse täiendamise seaduse eelnõu (383 SE), millega EER soovis rakendada tootjavastutust lisaks kõikvõimalikele pakenditele ka informatsiooni paberkandjatele (ajalehed ja mitmesugused ühekordsed trükised). Keskkonnakomisjon eelnõud ei toetanud, kuna leidis, et eelnõuga soovitakse muuta vale paragrahvi ning et eelnõu ei lahenda probleemi paberist kui probleemsest jäätmest. Keskkonnakomisjoni ettepanekul otsustas Riigikogu otsustas eelnõu tagasi lükata.
Vt otsuse eelnõud ja selle menetluskäiku Riigikogu kodulehelt
OHTLIKUD AINED
Euroopa Parlament kiitis heaks direktiivi ohtlike ainete pestitsiidides kasutamise keelustamiseks
Euroopa Parlament kiitis 13.01.09 heaks uue EL pestitsiidide kasutamist reguleeriva direktiivi, mis suurendab liikmesriikides kättesaadavate pestitsiidide hulka, ent keelustab teatud ohtlike kemikaalide kasutamise nendes toodetes. Samuti kehtestatakse uues direktiivis meetmed, et tagada pestitsiidide ohutum kasutamine igapäevaelus. Euroopa Nõukogus saavutati kokkulepped uue regulatsiooni osas detsembris, Parlament kiitis taimekaitsevahendite turustamise määruse ja pestitsiidide säästvat kasutamist reguleeriva direktiivi heaks ülekaaluka häälteenamusega. Uute meetmete eesmärgiks on tagada, et vähki tekitavate pestitsiidide müük oleks keelatud, ning tagada, et pestitsiidide kasutamist oluliselt vähendataks.
Vt ka Euroopa Parlamendi pressiteateid (ingl k):
MEPs to debate ban on toxic chemicals and cuts in pesticides (12.01.09)
Post-Briefing - 12-15 January 2009 - Strasbourg plenary session (19.01.09)
Euroopa Komisjon leiab, et Eesti ei ole õigeaegselt üle võtnud ohtlike ainete direktiivi
Vabariigi Valitsuse 29.01.09 istungil avaldatud teabe kohaselt on Euroopa Komisjon esitanud 01.12.08 Eestile põhjendatud arvamuse (viimane samm komisjoni rikkumismenetluses enne Euroopa Kohtusse pöördumist), milles leiab, et Eesti ei ole õigeaegselt üle võtnud direktiivi ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (REACH). Valitsuse info kohaselt võetakse direktiivi sätteid üle kemikaaliseadusega.
Riigikogu võttis vastu kemikaaliseaduse muutmise seaduse
Riigikogu võttis 29.01.09 vastu kemikaaliseaduse muutmise seaduse, mille eesmärgiks on luua tingimused EL uue kemikaalipoliitika rakendamiseks Eestis, mille tulemusena suureneb kemikaaliohutus ja vähenevad riskid inimese tervisele, keskkonnale ja varale. Samuti on muudatuse eesmärgiks tõsta üldist ohutustaset piirkondades, kus transporditakse ja käideldakse suurtes kogustes ammooniumnitraati, eeskätt sadamates ja raudteedel. Muudatusega kehtestatakse transiidina Eestit läbiva suure lämmastikusisaldusega ammooniumnitraadi detonatsioonikindluse ehk plahvatusohutuse tõendamise kohustus.
Vt vastuvõetud teksti ja eelnõu materjale Riigikogu kodulehelt
MUUD ARENGUD
Tšehhi tutvustas oma EL eesistumisperioodi prioriteete
6. jaanuaril 2009 tutvustas Tšehhi, kes on järgmise 6 kuu jooksul EL eesistujariik, oma prioriteete keskkonnakaitse valdkonnas. Eesistujamaa soovib tähelepanu pöörata eelkõige kliimamuutuse teemale ning hoida EL positsiooni selle valdkonna globaalse liidrina, kavatsedes pidada läbirääkimisi USA ja teiste peamiste kasvuhoonegaaside emiteerijatega seoses nende osalusega rahvusvahelises kliimakaitsesüsteemis. Muude teemadena on tähelepanu all ka inimtervise ja keskkonna kaitse (eelkõige kahjulike saasteainete osas ning ohtlike jäätmete osas) ja säästev tarbimine ja tootmine (toodete ökomärgi süsteemi edendamine). Biodiversiteedi kaitse valdkonnas keskendub Tšehhi komisjoni biodiversiteedi paketile, iseäranis võõrliikide teemal. Samuti püütakse saavutada edu hüljestest tehtud toodetega kaubitsemise keelustamiseks. Lisaks kavatseb Tšehhi arutada ettepanekut mullakaitse direktiivi kehtestamiseks.
Kogu Tšehhi eesistumisperioodi programm on kättesaadav siit (ingl k)
|
