lühiuudised
- Üldist
- Keskkonnamõjude hindamine
- Ökomärgis
- Ruumiline planeerimine
- Kliimamuutus ja energeetika
- Looduskaitse
- Merekaitse
- Jäätmed
Riigikogu võttis vastu avalikesse veekogudesse ehitamist puudutavad seadusemuudatused
Riigikogu võttis 27. jaanuaril vastu veeseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse, millega lisatakse kehtivasse õigusesse avalikesse veekogudesse kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste (nt tuuleelektrijaamad) ehitamise regulatsioon.
Kirjutasime veeseaduse muutmise eelnõust juba KÕKi 2009.a. septembrikuu uudiskirjas, ent Riigikogus menetlemise käigus muutusid oluliselt eelnõu põhijooned, mistõttu anname uuesti ülevaate seadusemuudatuste olulisematest aspektidest.
Avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste, näiteks sadamate, samuti veekaablite ehitamise regulatsiooni kehtestas Riigikogu juulis jõustunud uue sadamaseadusega (vt selles osas KÕKi ülevaadet 2009.a. augustikuu uudiskirjas).
Loe lähemalt
ÜLDIST
Hispaania tutvustas oma EL eesistumisperioodi suundi
Jaanuaris tutvustas Hispaania Euroopa Nõukogus ja Parlamendis oma Euroopa Liidu eesistumisperioodi suundi. Hispaania eesistumisperioodi prioriteedid hõlmavad järgmisi teemasid:
- Euroopa sotsiaalse agenda ühtlustamine, pöörates erilist tähelepanu soolisele võrdõiguslikkusele ning võitlusele koduvägivallaga;
- Majanduskriisist väljatulek – eesmärgiks töökohtade loomine ning konkurentsivõimelisem Euroopa;
- EL energiajulgeolek ja võitlus kliimamuutusega;
- Euroopa hääle kuuldavakstegemine rahvusvahelisel tasandil ning ühiste väärtuste, rahu ja heaolu edendamine;
- Turvalisema EL loomine kodanike jaoks, vastamine väljakutsetele seoses immigratsiooniga ning kohtu ja politsei koostöös jagatud ruumi loomine.
Hispaania eesistumisperiood kestab alates 2010.a. jaanuarist kuni juunini. Vt Hispaania eesistumisperioodi programmi siit. Kogu info Hispaania eesistumisperioodi kohta on kättesaadav vastaval veebilehel: http://www.eu2010.es/
Seoses Lissaboni lepingu jõustumisega 1.12.2009.a., millega muudeti mitmeid EL toimimispõhimõtteid, on koostatud ka pikem, 18-kuuline programm eesistujamaade nö kolmiku poolt (Hispaania, Belgia ja Ungari), vt kolmikprogrammi siit
KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE
Piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni muudatuste ja KSH protokolli ratifitseerimise seadus Riigi Teatajas ilmunud
Riigi Teatajas on ilmunud piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni muudatuste ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli ratifitseerimise seadus, millest kirjutasime KÕKi 2010.a. jaanuarikuu uudiskirjas. Seadus jõustub 14. veebruaril 2010.a.
Vt piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni muudatuste ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli ratifitseerimise seadust Riigi Teatajas
Riigikogu võttis menetlusse keskkonnamõju hindamise korraldust muutva eelnõu
Riigikogu on menetlusse võtnud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt 19.01.2010.a. algatatud seaduseelnõu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) muutmiseks (667 SE), millega soovitakse:
1) muuta kohustuslikuks keskkonnamõju hindamise algatamine kolmest või enamast generaatorist koosneva tuulepargi rajamisel maismaale (täiendades vastava tegevusega KeHJS § 6 lõikes 1 sätestatud tegevuste loetelu);
2) anda KMH läbiviimine üle kohalikele omavalitsustele (tuues sisse KMH korraldaja mõiste), nii et Keskkonnaamet jääks KMH korraldajaks ainult üleriigiliste tegevuste puhul.
Viimase muudatusega kaasneb paraku ka KeHJS § 11 lõike 1 muutmine selliselt, et arendaja ei esita tegevusloa taotlust enam otsustajale (Keskkonnaamet või Keskkonnaministeerium), vaid korraldajale (KOV, ainult teatud juhtudel ka Keskkonnaamet või KKM), ning korraldaja on ühtlasi otsustajaks tegevusloa andmise üle.
KÕKi hinnangul ei ole tegemist läbimõeldud muudatusettepanekuga, kuna sellise muudatuse kehtestamine eeldaks kogu senise keskkonnalubade andmise süsteemi muutmist. See puudutab väga paljusid erinevaid valdkondi (nt maapõu, veekasutus, õhusaaste), kus keskkonnaloa andjaks on kehtivate seaduste kohaselt Keskkonnaamet või Keskkonnaministeerium. KÕK leiab, et KOV-del puudub sisuline pädevus, otsustamaks keskkonnalubade andmise (sh neis kehtestatavate tingimuste) üle.
Vt eelnõu teksti, seletuskirja ja menetlusetappe Riigikogu kodulehel
ÖKOMÄRGIS
Jõustub uus EL määrus EL ökomärgise kohta
Euroopa Liidu Teatajas on avaldatud uus EL määrus nr 66/2010, millega asendatakse senine, 2000. aastast kehtiv EL ökomärgise määrus nr 1980/2000. EL ökomärgise süsteemi näol on tegemist vabatahtliku süsteemiga, mis loodi juba 1992. aastal ja mis kujutab endast võimalust märgistada tooted ja teenused EL ökomärgisega, et need tarbijatele selgelt identifitseeritavaks teha. Süsteemi loomise eesmärgiks oli propageerida kogu olelusringi jooksul keskkonda vähem mõjutavaid tooteid ning anda tarbijatele täpset, usaldusväärset ja teaduslikult põhjendatud teavet toodete keskkonnamõju kohta. Tavatarbijale tähendab tootel olev ökomärgis (vt pilti allpool), et toode vastab teatud EL keskkonnaalastele kriteeriumidele ja on keskkonnasõbralikum.
Süsteemi muutmise põhjuseks oli vajadus viia ökomärgise süsteem kooskõlla erinevatele toodetele kehtestatud ökodisaini nõuetega, ent samas ka muuta süsteemi lihtsamaks ja sellega seotud halduskoormus väiksemaks (seetõttu ühtlustatakse erinevad hindamis- ja kontrollimenetlused). Uus määrus jõustub 10. veebruaril 2010.a., ent enne selle jõustumist sõlmitud ökomärgi kasutamise lepingutele kehtivad teatud osas veel määruse 1980/2000 sätted.
Vt varasemat EL määrust 1980/2000
Vt uut EL määrust 66/2010
Vt ökomärgise kohta lähemalt EL veebilehelt (ingl k)
RUUMILINE PLANEERIMINE
Riigikohus: KOV võib detailplaneeringu algatamisest keelduda, kui seda nõuab avalik huvi metsaala ja rohevõrgustiku säilitamiseks
Riigikohus on teinud 27. jaanuaril 2010.a. otsuse haldusasjas nr 3-3-1-79-09, milles lahendas Olga Skvortsova kaebust Harku vallavolikogu otsustele, millega volikogu keeldus algatamast detailplaneeringut Suurupi külas asuval kinnistul. Tegemist on kinnistuga, mille sihtotstarve on maatulundusmaa, see on kaetud metsaga ning asus kohtuvaidluse algushetkel (2008.a.) täies ulatuses hoiu- ja kaitsemetsa piirkonnas ning vastavalt maakonnaplaneeringule rohevõrgustiku alal. Kaebaja soovis kinnistu jagamist kruntideks ning ehitusõiguse määramist elamute rajamiseks.
Harku vallavolikogu keeldus detailplaneeringu algatamisest, kuna leidis, et valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub kinnistu piirkonnas, kus hoonestuse rajamist ei ole ette nähtud ning üldplaneeringu muutmine ei ole põhjendatud ega vajalik. Volikogu leidis, et metsade säilitamine on oluline küsimus täisväärtusliku elukeskkonna kujundamisel.
Riigikohus leidis, et detailplaneeringu algatamisest keeldumine oli õiguspärane. Planeeringu algatamisest keeldumise võimaluse näeb ette planeerimisseaduse (PlanS) § 10 lg 1 ning kuna seaduses ei ole keeldumise konkreetseid aluseid kehtestatud, peab KOV sellistel juhtudel langetama kaalutlusotsuse. Kaalutlemisel peab KOV arvestama nii avalikke huve, mis väljenduvad muuhulgas maakonna ja valla üldplaneeringutes, kui ka taotleja põhjendatud huve. Kuna kehtivates planeeringutes ei olnud maa-alal ette nähtud kinnisvaraarendust, vaid tingimused, mis tagavad metsaala säilimise ja rohevõrgustiku toimimise, väljendavad need avalikku huvi – samas ei ole asjas tuvastatud sellist ülekaalukat ja põhjendatud erahuvi, mis tingiks üldplaneeringu erandlikku muutmist.
Vt Riigikohtu otsust asjas nr 3-3-79-09
Keskkonnaminister vastas arupärimisele Suur-Pakrile tuumajaama rajamise kavatsuse kohta
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi vastas 25.01.10 Riigikogus arupärimisele Suur-Pakrile tuumajaama rajamise kavatsuse kohta. Keskkonnaministri selgituste kohaselt on seni antud Eesti Energiale vaid kooskõlastus Suur-Pakri saarel uuringute läbiviimiseks, mille osas on kehtestatud ka keskkonnaalased tingimused. Keskkonnaameti kooskõlastuse kohaselt tuleb vältida tööde käigus hoiualal asuvate elupaikade kahjustamist, tööde tegemist lindude pesitsusperioodil ning tuumajaama asukoha valikul tuleb kaaluda ka teisi asukohti Eesti Vabariigi territooriumil. Keskkonnaministri hinnangul ei tähenda uuring automaatselt luba millegi rajamiseks, vaid otsusele peab eelnema põhjalik keskkonnamõjude hindamine, avalikud arutelud jm. Lõpliku otsuse olulise mõjuga objekti asukoha suhtes peaks keskkonnaministri arvates võtma vastu valitsus.
Vt Riigikogu 25.01.10 istungi stenogrammi
KLIIMAMUUTUS JA ENERGEETIKA
Riigid esitasid oma eesmärgid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks vastavalt Kopenhaageni leppele
31. jaanuariks pidid ÜRO kliimamuutuse raamkonventsiooni lisas 1 nimetatud riigid, kes soovisid end Kopenhaageni leppega siduda, teatama oma eesmärkidest kasvuhoonegaaside heite vähendamise osas. World Resources Instituut (WRI) on koostanud esialgse ülevaate juba esitatud lubaduste kohta.
Vt WRI raportit ning lisamaterjale TeachingClimateLaw blogis
Vt ka uudist Kopenhaageni konverentsi tulemuste kohta 2010.a. jaanuari KÕKi uudiskirjas
Ka Euroopa Liit teatas 28. jaanuaril ametlikult oma toetusest Kopenhaageni kliimaleppele, võttes kohustuse vähendada heidet eesmärgiks seatud määral. Euroopa Komisjon teatas ühises kirjas nõukogu eesistujariigi Hispaaniaga EL valmidusest siduda end leppega ning esitas EL-s 2020. aastaks kehtestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgid. Need hõlmavad ühepoolset kohustust vähendada EL koguheidet 20 % võrreldes 1990. aasta tasemega ning tingimuslikku pakkumist suurendada seda näitajat 30 %-ni, kui teised suuremad kasvuhoonegaaside tekitajad nõustuvad andma oma panust sellesse ülemaailmsesse jõupingutusse.
Allikas: Euroopa Komisjon, Euroopa Nõukogu
Vt lähemalt Euroopa Komisjoni pressiteatest
Vt Euroopa Nõukogu pressiteadet (ingl k)
Riigikogu võttis vastu elektrituruseaduse muudatused
Riigikogu võttis 28. jaanuaril vastu valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse (605 SE). Seaduse eesmärgiks on luua eeldused elektrituru reaalseks toimimiseks ja elektribörsi käivitamiseks Eestis. Seadus näeb ette põhivõrguettevõtja eraldamise elektrikontsernist ning abinõud Eesti varustuskindluse tugevdamiseks aastaks 2016, mil rakendub Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv suurtest põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete emissiooni piiramise kohta.
Samuti on seaduse järgi tootjal õigus saada põhivõrguettevõtjalt toetust elektrienergia eest, kui ta on selle tootnud taastuvast energiaallikast. Riigikogu pressitalituse teatel aitab seadus ellu viia Riigikogu heakskiidetud energiamajanduse riiklikku arengukava aastani 2020 ning Vabariigi Valitsuse heakskiidetud Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018.
Allikas: Riigikogu
Vt eelnõud 605 SE ja sellega seotud materjale Riigikogu kodulehel
LOODUSKAITSE
Linnudirektiiv kehtestati uuesti kodifitseeritud versioonis
Euroopa Liidu Teatajas on ilmunud linnudirektiivi kodifitseeritud versioon. Sisuliselt on tegemist senise EL direktiivi 79/409/EMÜ tekstiga koos sellesse aastate jooksul viidud muudatustega, mistõttu tegemist on vormilise kodifitseerimisega. Kuna kodifitseeritud versioon on aga kehtestatud uue direktiivina 2009/147/EÜ, siis tuleks seda linnudirektiivile viitamisel edaspidi arvestada.
Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ, 30. november 2009, loodusliku linnustiku kaitse kohta
Euroopa Komisjon võttis vastu Natura 2000 alade ajakohastatud loetelud
Euroopa Liidu Teatajas (ELT) on ilmunud Euroopa Komisjoni otsus 2010/46/EL 22. detsembrist 2009.a., millega võetakse vastavalt direktiivile 92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade kolmas ajakohastatud loetelu. Vastav loetelu sisaldab ka Eestis asuvate Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja, kuna Eesti asub boreaalses biogeograafilises piirkonnas.
Sellega seoses tunnistatakse kehtetuks varasem Komisjoni otsus 2009/94/EÜ 12. detsembrist 2008.a., millega võeti vastu teine boreaalse regiooni Natura 2000 alade ajakohastatud loetelu ja millest kirjutasime KÕKi 2009.a. märtsikuu uudiskirjas.
Vt Komisjoni kehtestatud loetelu õigusliku tähenduse kohta Natura 2000 alade teise ajakohastatud loetelu puhul KÕKi 2009.a. märtsikuu uudiskirjas ilmunud pikemat artiklit
Vt Komisjoni otsust 2010/46/EL ELT-s
Vt ka muude EL piirkondade ajakohastatud Natura alade loetelusid ELT-s
Euroopa Komisjon avaldas teatise bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise tulevikuvõimaluste kohta
Euroopa Komisjon avaldas 19. jaanuaril rahvusvahelise bioloogilise mitmekesisuse aasta alguse puhul teatise, milles on esitatud bioloogilise mitmekesisuse tulevase poliitika võimalused. Komisjoni teatel surevad liigid hoolimata varasematest jõupingutustest surevad jätkuvalt välja murettegeva kiirusega ning nende hävimise peatamiseks on vaja uut tulevikuvisiooni. Teatises on esitatud nii visioon kui ka neli võimalikku eri ambitsioonikusega eesmärki selle elluviimiseks. Eesmärk on algatada ja hõlbustada liikmesriikide vahel arutelu, et töötada enne käesoleva aasta lõppu välja ELi bioloogilise mitmekesisuse poliitikaraamistik 2010. aasta järgseks ajaks. Uusi eesmärke on vaja seetõttu, et praeguste ELi ja ülemaailmsete bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide kehtivus lõpeb pärast 2010. aastat.
Allikas: Euroopa Komisjon
Vt ka Euroopa Komisjoni pressiteadet
Vt Euroopa Komisjoni teatist „Options for an EU vision and target for biodiversity beyond 2010” (ingl k)
Valitsus muutis Järva maakonna kaitsealuste parkide ja puistu piire
Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2010.a. määrusega on muudetud Järva maakonna kaitsealuste parkide ja puistu piire. Määrusega kinnitati täiendavalt kaardipõhiselt kuue Järva maakonna looduskaitsealuse pargi: Aruküla, Eivere, Laupa, Mäo, Roosna-Alliku ja Väätsa mõisa pargi ja ühe looduskaitsealuse puistu - Kuksema põlispuude grupp – piirid. Samuti kehtestati neis „Parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirjast" tulenev kaitsekord. Lisaks on täpsustatud ja kaasajastatud parkide nimesid, lähtudes mõisaparkide päritolust. Aruküla, Eivere, Laupa, Roosna-Alliku ja Väätsa park on ümber nimetatud mõisaparkideks ning Kuksema park on ümber nimetatud Kuksema põlispuude grupiks.
Allikas: Vabariigi Valitsus
Vt Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2010. a määrust nr 7 „Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2006. a määruse nr 213 «Järva maakonna kaitsealuste parkide ja puistu piirid» muutmine” Riigi Teatajas
MEREKAITSE
Riigikogu menetleb Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõud
Valitsus kiitis 21. jaanuaril heaks Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu ning Riigikogu võttis seaduseelnõu 26. jaanuaril menetlusse (670 SE I).
Valitsuse selgituste kohaselt kiidab Eesti seaduse vastuvõtmisega heaks 1992. aasta Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni, ehk Helsingi konventsiooni muudatused. Helsingi konventsiooni muudatuste eesmärk on tagada Läänemere parem isetaastumisvõime. Selleks soovitakse konventsiooni osalisriikidele rakendada rangemaid meetmeid, et vähendada nende territooriumilt lähtuvat lämmastiku- ja fosforikoormust, mis põhjustab merekeskkonna toitainetega rikastumist.
Kuna suurem osa Helsingi konventsiooni III lisa muudatustest tulenevaid nõudeid on Eesti õigusaktide kaudu juba praegu rakendatud ja kohaldatavad, ei kaasne valitsuse hinnangul seaduse vastuvõtmisega senisega võrreldes olulist mõju keskkonnale. Muudatustega kaasnevad teatud lisanõuded põllumajandustootjatele, mis on seotud väetise laotamise tehnika uuendamisega osas ettevõtetes.
Vt eelnõu osas selgitust valitsuse 21.01 istungi päevakorrapunktide ülevaatest (p 2)
Vt eelnõu 670 SE I kohta infot Riigikogu kodulehel
JÄÄTMED
Euroopa Komisjon: EL jäätmealaste õigusaktide jõustamiseks on vaja sihtotstarbelist EL asutust
Euroopa Komisjoni 1. veebruaril avaldatud uuringus soovitatakse EL jäätmealaste õigusaktide rakendamise ja jõustamise järelevalveks luua sihtotstarbeline EL asutus. Läbiviidud uuring on üks osa Euroopa Komisjoni võetavatest meetmetest jäätmehoolduse tõhustamiseks ning EL õigusaktides sätestatud kodanike ja keskkonna kaitset käsitlevate standardite järgmiseks.
Rakendamise ja jõustamise praegused puudujäägid on põhjustanud ulatuslikku jäätmete ebaseaduslikku ladustamist ning arvukalt selliste jäätmehoidlate ja prügilate tekkimist, mis ei vasta ELi standarditele. Mõnedes liikmesriikides on jäätmekäitluse infrastruktuur ebapiisav või puudub üldse. Samuti on suur osa jäätmete riikidevahelistest vedudest ebaseaduslikud. Seda tõendab Komisjoni poolt koostöös IMPEL-iga (liikmesriikide keskkonnaametite ametnike Euroopa Liidu võrgustik) läbi viidud inspektsioonid (rohkem kui 10 000 korral), mille tulemusena leiti, et 19%-l inspekteeritud juhtumitest oli tegemist ebaseadusliku veoga (enamjaolt eksport EL riikidest Aafrikasse ja Aasiasse).
Seetõttu soovitatakse uuringus luua EL jäätmealaste õigustaktide ebapiisava rakendamise ja jõustamisega seotud probleemide lahendamiseks sihtotstarbeline amet EL tasandil. Ametil tuleks täita sellised ülesanded nagu liikmesriikide jõustamissüsteemide läbivaatamine, kooskõlastatud kontroll ja inspekteerimine.
Allikas: Euroopa Komisjon
Vt lähemalt Euroopa Komisjoni pressiteatest
Vt Euroopa Komisjoni uuringut sihtotstarbelise EL asutuse loomise mõttekuse kohta
Euroopa Komisjon kaebas Eesti riigi kaevandusjäätmete käitlemise ja elektroonikaseadmete käitlemise direktiivide ülevõtmata jätmise tõttu Euroopa Kohtusse
Vastavalt valitsuse 28. jaanuari istungil avaldatud infole on Euroopa Komisjon esitanud 11. detsembril 2009.a. Euroopa Kohtule hagi, milles palub tuvastada, et Eesti Vabariik ei ole täitnud EL direktiivist 2006/21/EÜ (kaevandustööstuse jäätmete käitlemise direktiiv) tulenevat kohustust võtta vastu direktiivi ülevõtmiseks vajalikud õigusnormid.
Lisaks sellele on Komisjon esitanud 16. detsembril 2009 Euroopa Kohtule hagi, milles palub ELi tuvastada, et Eesti Vabariik on rikkunud EL direktiivist 2002/96/EÜ (elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete direktiiv) tulenevaid kohustusi.
Valitsuse 28. jaanuari istungil avaldatud info kohaselt ei ole Eesti tõepoolest neid direktiive täielikult ja nõuetekohaselt üle võtnud, mistõttu peab otstarbekaks hagi tunnistada. Lisaks annab Eesti vastuses hagile teada, et direktiivide täielikuks ülevõtmiseks vajalikud sätted koondatakse jäätmeseaduse ja maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõusse, mis kavatsetakse esitada Vabariigi Valitsusele 2010. aasta I kvartalis.
Vt valitsuse 28.01.10 istungi päevakorrapunktide ülevaadet (p 15)
Keskkonnaminister kehtestas nõuded jäätmete kohta esitatavatele aruannetele
Keskkonnaministri 15. jaanuari 2010.a. määrusega nr 1 on kehtestatud jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord. Jäätmete kohta peavad jäätmeseaduse kohaselt pidama arvestust esitama aruandeid isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba või kellel ei ole jäätmeluba, ent kes tegelevad jäätmete vedamise või kogumise või vahendamisega (v.a. kodumajapidamised).
Vt Keskkonnaministri 15. jaanuari 2010. a määrust nr 1 „Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord” Riigi Teatajas
|
