k6k Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus



NOVEMBER 2011

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.

Uudiskirja saab endale elektrooniliselt tellida siin, loobumiseks palume saata teade aadressile k6k@k6k.ee


Hea lugeja!

 

Novembrikuises keskkonnaõiguse uudiskirjas räägime kahest Euroopa kohtu värskest lahendist seoses keskkonnamõju hindamise teemaga, Riigikohtu otsusest ranna ja kalda piiranguvööndis sõidukiga liiklemise kohta ning uuematest arengutest õigusloomes, sh Euroopa Komisjoni soovitusest nanomaterjalide mõiste defineerimiseks jm teemadest.

 

KÕKis jätkub tõsine tööperiood; oleme koostamas mahukaid analüüse seoses tööstusheite direktiivi ülevõtmisega ning ajalooliste looduslike pühapaikade õigusliku kaitsmise võimalustega, samuti korraldame sügisperioodil mitmeid koolitusi ja anname loenguid. Analüüside tulemustest anname lähemalt teada tööde valmimisel ja avalikustamisel.

 

Selle kõige kõrval täitus KÕKil novembri alguses juba neljas tegevusaasta – täname sel puhul ka kõiki uudiskirja lugejaid huvi ja toetuse eest!

 

KÕKi meeskond


lühiuudised

  1. Keskkonnaalased õigused
    1. Ilmus Aarhusi konventsiooniga seotud juhtumite ülevaatekogumik
  2. Keskkonnamõjude hindamine
    1. Euroopa Kohus selgitas piiranguid projektide väljajätmiseks KMH direktiivi kohaldusalast
    2. Euroopa Kohus selgitas konsulteeriva asutuse määramise põhimõtteid KSH direktiivis
  3. Keskkonnajärelevalve
    1. Euroopa Liidu Kohus trahvis Prantsusmaad kalanduse kontrolli kohustuste rikkumise eest
    2. Euroopa Komisjon taotleb Luksemburgile trahvi määramist EL asulareovee direktiivi nõuete eiramise tõttu
  4. Ruumiline planeerimine
    1. Keskkonnaministri määrusega kehtestati geodeetiline süsteem
  5. Kliimamuutus ja energeetika
    1. Riik peab autosid soetades arvestama nende keskkonnamõju
  6. Looduskaitse
    1. Riigikohus selgitas ranna või kalda piiranguvööndis asuvatel teedel ja radadel sõidukiga liiklemise lubatavust
  7. Merekaitse
    1. Euroopa Komisjon esitas eelnõu avamerel nafta ja gaasi tootmise uute ohutusstandardite kehtestamiseks
  8. Jäätmed
    1. Riigikogu võttis vastu jäätmedirektiivi ülevõtvad jäätmeseaduse muudatused
  9. Ohtlikud ained
    1. Keskkonnaminister kehtestas elektri- ja elektroonikaseadmete uued märgistamise nõuded
  10. Kiirgus
    1. Kiirgusohutuse valdkonda asjakohastavad kiirgusseaduse muudatused on vastu võetud
  11. Kalandus
    1. Eesti jäi Läänemere kalapüügivõimaluste kehtestamisel eriarvamusele
  12. Muud arengud
    1. Euroopa Komisjon määratles nanomaterjalide mõiste

KESKKONNAALASED ÕIGUSED

Ilmus Aarhusi konventsiooniga seotud juhtumite ülevaatekogumik

Keskkonnaorganisatsioonide võrgustik ECO-Forum on ilmutanud täiendatud ülevaatekogumiku juhtumitest, mida Aarhusi konventsiooni nn kaebuste komitee (Compliance Committee) on käsitlenud aastatel 2004-2011.

Aarhusi konventsioon näeb ette olulised keskkonnaalased õigused – juurdepääs keskkonnainfole, õigus osaleda keskkonnaotsuste tegemises ning juurdepääs õigusemõistmisele. Konventsiooni sätted annavad erilise positsiooni keskkonnaorganisatsioonidele, keda loetakse üldsuse esindajaks ning kellel on näiteks keskkonnaotsuste vaidlustamisel tavapärasest laiem kaebeõigus. Aarhusi konventsiooni kaebuste komitee on organ, kes kontrollib kaebuste alusel liikmesriikide poolt konventsioonist tulenevate kohustuste täitmist. Kaebuseid võivad seejuures esitada nii konventsiooni liikmesriigi üksikisikud ja organisatsioonid kui ka teised liikmesriigid.

Kogumik sisaldab kokkuvõtet ca 50 juhtumist, mille puhul komitee on võtnud seisukoha konventsioonist tulenevate kohustuste rikkumise osas. Käsitletud on näiteks kohtukulude suurust keskkonnaasjades, liigseid piiranguid kaebeõigusele, rikkumisi seoses avalikkuse kaasamisega keskkonnalubade menetlusse jmt. Otsuseid on tehtud ca 20 riigi suhtes; Eestit puudutavaid juhtumeid ei ole seni ette tulnud.

Kogumik on kättesaadav siin (pdf, ingl k)

Keskkonnaalaste õiguste ning Aarhusi konventsiooni kohta saab lähemat infot KÕKi keskkonnaõiguse veebist.

Vt huvi korral ka komitee töökorraldust puudutavat infot Aarhusi konventsiooni kodulehelt (ingl k)

KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE

Euroopa Kohus selgitas piiranguid projektide väljajätmiseks KMH direktiivi kohaldusalast

Euroopa Kohus tegi 18. oktoobril otsuse liidetud kohtuasjades nr C‑128/09–C‑131/09, C‑134/09 ja C‑135/09, milles selgitas EL direktiivi 85/337/EMÜ (nn keskkonnamõju hindamise (KMH) direktiivi) kohaldamisala ulatust ning seadusandliku akti vaidlustamiseks kohtusse pöördumise õiguse ulatust. Vaidlus puudutas Belgias Vallooni piirkonnas kohalike elanike kaebusi kahe lennuvälja ning raudteeliini ümbruskonna rajatistele ehitustööde teostamiseks ja käitamiseks lubade andmise suhtes. Kui elanikud need haldusaktid kohtus vaidlustasid, kinnitas Vallooni valitsus kõnealused load seadusandliku aktiga, tuues põhjenduseks üldise ülekaalula huvi. Sellist seadusandlikku akti sai aga vaidlustada üksnes konstitutsioonikohtus, mistõttu elanikud kaotasid sisulise võimaluse lubade vaidlustamiseks.

KMH direktiivi art 1 lõike 5 kohaselt on küll võimalik projekte seadusandliku otsusega teatud juhtudel KMH direktiivi kohaldusalast välistada, ent Euroopa Kohus selgitas kõnealuses otsuses, et selleks peab vastav seadusandlik otsus sisaldama konkreetse projekti üksikasju ning et akt, millega pelgalt "kinnitatakse“ varasem haldusakt ega tagata, et seadusandjal on projekti kohta ka piisavalt infot, ei ole käsitatav seadusandliku aktina KMH direktiivi tähenduses ega võimalda projekti KMH direktiivi kohaldamisalast välja jätta. Samuti leidis Euroopa Kohus, et siseriiklik kohus peab kontrollima KMH direktiivi kohaldamisalast väljajätmise nõuetele vastavust ning vajadusel jätma seadusandliku akti kohaldamata.

Euroopa Kohtu lahend piirab liikmesriikide võimalusi hoiduda kõrvale KMH direktiivist tulenevate kohustuste täitmisest, andes mingiks tegevuseks loa mitte haldusakti, vaid seadusandliku aktiga. See võib olla oluline ka Eesti praktika seisukohalt küsimustes, mille puhul teatud objektide tegevuslubade (nt tuumajaama rajamise) üle otsustamine tahetakse ülekaaluka avaliku huvi või olulisuse tõttu anda Riigikogu pädevusse.

Vt Euroopa Kohtu lahendid liidetud kohtuasjades nr C‑128/09–C‑131/09, C‑134/09 ja C‑135/09

Vt ka EL direktiivi 85/337/EMÜ (KMH direktiivi)


Euroopa Kohus selgitas konsulteeriva asutuse määramise põhimõtteid KSH direktiivis

Euroopa Kohus on teinud 20. oktoobril otsuse kohtuasjas nr C-474/10, milles selgitas EL direktiivi 2001/42/EÜ (nn keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) direktiiv) artikli 6 mõttes konsulteeritava asutuse määramise ja loomise korda. KSH direktiivi art 6 lg 3 näeb ette, et hinnatava kava või programmi eelnõu ning KSH aruande osas tuleb konsulteerida asutustega, keda nende ainuomaste keskkonnaalaste tööülesannete tõttu kavade või programmide rakendamisega kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab.

Vaidlus põhikohtuasjas puudutas kaht üldplaneeringut Põhja‑Iirimaa territooriumil. Konsulteeritavaks asutuseks oli planeeringute puhul määratud vaid Põhja-Iiri Keskkonnaministeerium, mis koosnes neljast täidesaatva pädevusega ametist (millest üks eraldiseisev amet valmistas ette regionaalarengukavasid ja vaatas läbi planeerimisalased loataotlused ning teine amet andis ministeeriumile keskkonnateavet ja nõu seoses kavandatavate üldplaneeringute sisuga). Lihtsamalt öeldes oli viidatud asjas KSH aruande koostajaks ministeerium, ning konsulteeritavaks asutuseks selle iseseisev administratiivüksus.

Euroopa Kohus leidis, et sellistel asjaoludel ei nõua KSH direktiivi art 6 lõige 3, et loodaks või määrataks eraldiseisev konsulteeritav asutus KSH aruande ja kava menetluses. Antud juhul oli ministeeriumis ülesannete jaotus korraldatud nii, et asutusesisesel administratiivüksusel olid omad haldusvahendid ja töötajad, ning see oli oma spetsiifiliste tööülesannete ja ekspertteadmiste tõttu võimeline konkreetse kava keskkonnamõju ette nägema.

Vt Euroopa Kohtu lahendit kohtuasjas C-474/10

Vt ka EL direktiivi 2001/42/EÜ (KSH direktiiv) (pdf-formaat)

KESKKONNA-JÄRELEVALVE

Euroopa Liidu Kohus trahvis Prantsusmaad kalanduse kontrolli kohustuste rikkumise eest

Euroopa Üldkohus määras Euroopa Komisjoni taotlusel Prantsusmaale trahvi 57,77 miljonit eurot kalapüügi kontrolli kohustuste rikkumise eest. 1991. a tegi Euroopa Kohus otsuse, milles leidis, et Prantsusmaa rikkus 1984.-1987. a Euroopa Ühenduse kalanduse kaitse meetmeid. Kohtuasja kohaselt hõlmas rikkumine püsivat alamõõduliste kalade müüki ning Prantsusmaa poolt selle takistamiseks efektiivsete, tõhusate ja hoiatavate kontrollimeetmete võtmata jätmist ega võtnud tarvitusele piisaval hulgal karistusi.

Senises praktikas ei ole Kohus keskkonnaasjades trahve kuigi sagedasti määranud; KÕKi hinnangul näitab juhtum jälle kord, et trahvisummad EL õiguse nõuete rikkumise eest võivad olla märkimisväärsed.

Vt ka Euroopa Komisjoni pressiteadet


Euroopa Komisjon taotleb Luksemburgile trahvi määramist EL asulareovee direktiivi nõuete eiramise tõttu

26. oktoobril palus Euroopa Komisjon keskkonnavolinik Janez Potočniku soovitusel määrata Euroopa Kohtul  Luksemburgile trahvi EL direktiivi 91/271/EMÜ (asulareovee direktiivi) nõuete eiramise tõttu. Trahvi põhisumma on 11 340 eurot sunnirahaga 1248 eurot päevas kuni kohase täitmiseni.  2006. aasta novembrikuus tegi Euroopa Kohus otsuse, milles leidis, et Luksemburg on rikkunud asulareovee käitlemise ja kõrvaldamise kohustusi vastavalt asulareovee direktiivile. Luksemburg ei ole endiselt 5 aasta möödudes nõudeid täitnud.

Luksemburg on kogu oma piirkonna määratlenud tundliku alana ning peab järgima kohustust vähendada lämmastiku ja fosfori sisaldust 75% võrra kõikides käitlemisjaamades. Euroopa Kohtu otsuse kohaselt valis Luksemburg direktiivi järgimiseks rangemad käitlemise nõuded linnastutes, kus on üle 10000 elaniku. Kokku on selliseid linnastuid 12, millest mõnedes peaksid asulareovee käitlemisjaamade ehitus lõppema 2011. a lõpuks, kuid kahe jaama tööd on hilinenud. Üle 10000 elanikuga linnastute puhul pidid reoveejaamad direktiivi nõuetele vastama alates 31. detsembrist 1998. a, väiksema elaniku arvuga linnastutes aga alates 31. detsembrist 2005. a.

Allikas: Euroopa Komisjon

Vt Euroopa Komisjoni pressiteadet

Vt ka Euroopa Kohtu otsust (inglise keeles)

Vt ka EL direktiivi 91/271/EMÜ (asulareovee direktiivi)

RUUMILINE PLANEERIMINE

Keskkonnaministri määrusega kehtestati geodeetiline süsteem

31. oktoobril jõustus keskkonnaministri määrus nr 64 „Geodeetiline süsteem“. Määrus määratleb ja kirjeldab riigi geodeetilist süsteemi, mille üksikud komponendid (referents-, gravimeetriline, koordinaat- ja kõrgussüsteem) on rahvusvaheliselt üldtuntud, kuid paljudel juhtudel meie maamõõtjatele võõrad. Määruse eelnõu seletuskirja kohaselt on määrus koostatud selliselt, et paralleelselt määruses toodud rahvusvaheliste määrangutega avatakse lühidalt ka nende sisu. Määruses on viidatud ainult nendele rahvusvaheliselt tunnustatud süsteemidele, millest tulenevad Eesti geodeetilise süsteemi üksikud komponendid.

Seletuskirja kohaselt tagab määrus geodeetiliste-, gravimeetriliste-, topograafiliste-, kartograafiliste- ja maamõõdutööde teostamise ühtses koordinaatsüsteemis ning võimaldab seega korrastada ja ühtlustada riigi ja kohalike omavalitsuste andmekogude toimimist.

Vt määruse teksti Riigi Teatajas

Vt määruse tausta eelnõu seletuskirjast

KLIIMAMUUTUS JA ENERGEETIKA

Riik peab autosid soetades arvestama nende keskkonnamõju

4. novembril jõustus Vabariigi Valitsuse määrus „Kogu kasutusiga hõlmavad energiamõju ja keskkonnamõju nõuded maanteesõidukite ostmisel“.

Määruse väljatöötamise vajadus tulenes EL direktiivi 2009/33/EÜ (keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamine) ühest eesmärgist ergutada keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite turgu ning mõjutada rohkearvuliselt toodetavate standardsõidukite nagu sõiduautode, busside ja veokite turgu. See tagab keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite nõudluse kõrgel tasemel, julgustades tootjaid ja tootmisharu rohkem investeerima madala energiatarbimise ning väikese süsinikdioksiidi ja muude saasteainete heitkogustega sõidukitesse ning neid edasi arendama.

Uue Eesti määrusega võeti üle direktiivist tulenev kohustus, mille kohaselt peavad hankijad võtma maanteesõidukite hankimisel arvesse sõiduki kogu kasutusiga hõlmavat energiamõju ja keskkonnamõju, sealhulgas energiatarbimist ning süsinikdioksiidi ja teatavate muude saasteainete heitkoguseid. Sõidukite keskkonna- ja energiamõju arvesse võtmiseks pakub määrus välja kolm võimalust: nõuded võib lisada hanke tehnilistesse tingimustesse, hanke hindamiskriteeriumite hulka või mõjudele antakse rahaline väärtus määruses sätestatud metoodikat kasutades (nt kütusekulu arvutatakse ümber energiatarbimise ühikuteks kilomeetri kohta). 

Vt Vabariigi Valitsuse määruse teksti Riigi Teatajas

Vt Keskkonnaministeeriumi pressiteadet

Vt määruse seletuskirja Riigikogu kodulehelt

LOODUSKAITSE

Riigikohus selgitas ranna või kalda piiranguvööndis asuvatel teedel ja radadel sõidukiga liiklemise lubatavust

Riigikohtu kriminaalkolleegium tegi 31. oktoobril otsuse kohtuasjas nr 3-1-1-79-11, milles selgitas looduskaitseseaduse (LKS) § 37 lg 3 punktist 6 tuleneva keeldu ehk mootorsõidukiga sõitmise keeldu ranna või kalda piiranguvööndis. Vaidlus puudutas Harku Vallavalitsuse poolt määratud rahatrahvi I. Leiburile LKS § 74 alusel. Isik juhtis ja parkis sõiduautot Rannamõisa maastikukaitsealal asuval kinnistul Läänemere ranna piiranguvööndis, s.o lähemal kui 200 meetrit veepiirist, mootorsõidukitele liiklemiseks ning parkimiseks mitteettenähtud kohas (teelt väljapoole jääval maatükil). Piiranguvööndisse sisenemise kohta ning liiklemist ja parkimist keelavad märgid puudusid ning tee ja sellega külgneva ala seisundi järgi (randa kulgeva tee laius, teekate ja muud omadused võimaldasid sõidukiga liikuda) oli arusaadav, et seal liigeldakse mootorsõidukitega, mistõttu eeldas isik, et vaidlusalusel teel ja sellega külgneval alal võib mootorsõidukiga liigelda ning parkida. Kohus aga nentis, et sõites ja parkides veepiirist 47 meetri kaugusele teelt väljapoole jäävale maatükile, pidi isik võimalikuks pidama, et rikub ranna kasutamise ja kaitse nõudeid. Menetlus siiski lõpetati otstarbekuse kaalutlustel.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole ranna või kalda piiranguvööndis asuvatel teedel ja radadel mootorsõidukiga liiklemine üldjuhul seadusest tulenevalt keelatud ning keeldu ei rikuta vaid liiklemist lubava märgistusega teedel ja radadel sõitmisega. Keelatud on sõita sõidukiga üksnes väljaspool selleks määratud teid või radu. Kohus pööras tähelepanu, et LKS § 37 lg 3 punktist 6 sisalduv väljend „väljaspool selleks määratud teid või radu“ tähendab, et mootorsõidukiga ei või liigelda maa-alal, millel sõitmine on küll füüsiliselt võimalik, kuid mis pole siiski mootorsõidukitega liiklemiseks ette nähtud või liikluseks avatud. Kohus rõhutas, et ranna või kalda piiranguvööndis asuvatel teedel ja radadel on mootorsõidukiga liiklemine lubatud, kui selliseid teid või radu pole liiklemiseks tõkestatud või nendel liiklust vastavate liikluskorraldusvahenditega piiratud. Kohus põhjendas enda seisukohti asjaoluga, et rannal või kaldal kehtivad kitsendused on vajalikud looduskeskkonna kaitsmiseks ja säilitamiseks, kuid inimtegevust pole sellistel aladel siiski täielikult keelatud.

Vt Riigikohtu lahendit kohtuasjas 3-1-1-79-11

Vt ka looduskaitseseaduse teksti Riigi Teatajas

MEREKAITSE

Euroopa Komisjon esitas eelnõu avamerel nafta ja gaasi tootmise uute ohutusstandardite kehtestamiseks

27. oktoobril esitas Euroopa Komisjon eelnõu uue EL määruse kehtestamiseks, millega tagatakse Komisjoni hinnangul, et Euroopa avamerel nafta ja gaasi tootmine kogu Euroopa Liidus vastab maailma rangeimatele ohutus-, tervise- ning keskkonnastandarditele. Uue määruse eelnõus sätestatakse eeskirjad, milles käsitletakse avamerel nafta- ja gaasivarude uurimise ning nafta ja gaasi tootmise kogu tsüklit alates projekteerimisest kuni nafta- ja gaasikäitise lõpliku kõrvaldamiseni. Komisjoni teatel valmib määruse tulemusena pidevalt ajakohastatav Euroopa riskihindamise süsteem, milles juures võetakse arvesse uut tehnoloogiat, oskusteavet ja ohte, ningkehtestatakse tõhusa ennetustöö ja suurõnnetustele reageerimise nõuded.

Lisaks teeb Euroopa Komisjon ELile ettepaneku ühineda Barcelona konventsiooni protokolliga, milles käsitletakse Vahemere kaitset uuringute ning kaevandamisega tekkiva reostuse eest.

Uued reeglid võivad jõustuda 2014. aastal olemasolevate tootmiskäitiste suhtes; planeeritavate tootmiskäitiste ning mittetootmiskäitiste (nt puurimisplatvormide) suhtes aga alates 2013. aastast.

Vt Euroopa Komisjoni pressiteadet

Vt ka KÕKi 2010.a novembrikuu uudiskirja uudist

Vt ka Euroopa Komisjoni nafta ja gaasi ohutusstandardite teemalist veebilehte (ingl k)

Vt ka Barcelona konventsiooni protokolli Vahemere kaitse uuringute ning kaevandamisega tekkiva reostuse kohta (ing k, pdf-formaat)

Vt ka Euroopa Komisjoni pressiteate memo

JÄÄTMED

Riigikogu võttis vastu jäätmedirektiivi ülevõtvad jäätmeseaduse muudatused

27. oktoobril võttis Riigikogu vastu jäätmeseaduse muutmise seaduse, millega võetakse üle uus jäätmedirektiiv. Plaanitud muudatuste sisu algses eelnõus kajastasime lähemalt viimases, oktoobrikuises uudiskirjas. Eelnõu menetlemisel Riigikogus sisulisi muudatusi eelnõusse ei tehtud, küll aga täiendati seda reegliga, mille kohaselt võivad tootjad näidata enne 2005. aasta 13. augustit turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmete müügil jäätmekäitluskulusid seadme hinna eraldi osana kuni 2012. aasta 13. augustini või kuni 2014. aasta 13. augustini. Seaduse muudatused ilmusid Riigi Teatajas 9. novembril ning need jõustuvad 10. novembril.

Vt jäätmeseaduse muudatuste sisu kohta lähemalt KÕKi 2011. a oktoobrikuu uudiskirjast

Vt jäätmeseaduse muudatusi Riigi Teatajas

OHTLIKUD AINED

Keskkonnaminister kehtestas elektri- ja elektroonikaseadmete uued märgistamise nõuded

26. oktoobril võttis keskkonnaminister vastu määruse „Elektri- ja elektroonikaseadmete märgistamise viis ja kord” muudatused. Määruse muudatuste ajendiks oli EL direktiivi 2011/65/EL, mis käsitleb teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramist elektri- ja elektroonikaseadmetes, ülevõtmine Eesti õigusesse. Direktiivi üle võtmata jätmisega oleks Eestis olnud teistsugused nõuded elektri- ja elektroonikaseadmete kohta kui teistes liikmesriikides, mistõttu oleks see võinud kaudselt moonutada konkurentsi Euroopa Liidu ühisturul.

Määruse muudatuste kohaselt on elektri- ja elektroonikaseadme valmistajal kohustus kanda seadmele CE-vastavusmärgis, millega ta tõendab, et seade vastab jäätmeseaduse nõuetele. CE-märgis kinnitab toote vastavust ELi tervishoiu-, ohutus- ja keskkonnanõuetele. Teiseks reguleeritaksemääruse muudatustega märgiste ja andmete seadmele kandmise aega. CE-vastavusmärgis ja ka standardi EVS-EN 50419:2006 kohane märgis (tähis kujutab ratastega prügikonteinerit, millele on rist peale tõmmatud) tuleb kanda seadmele enne, kui see turule lastakse. Tootjat identifitseerivad andmed võib seadmele kanda ka enne seadme turul kättesaadavaks tegemist. Lisaks sätestatakse CE-vastavusmärgise seadmele kandmise korra nõuded. Märgis tuleb valmis seadmele või selle andmeplaadile kanda nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil. Kui seadme olemusest tingituna ei ole võimalik märgist sellele kanda (imepisikesed seadmed) või märgise püsimist seal ei ole võimalik tagada (hõõrdumise tõttu), tuleb märgis kanda pakendile või seadmega kaasas olevatesse dokumentidesse.

Määruse muudatused jõustuvad 2. jaanuaril 2013. a.

Vt määruse muudatusi Riigi Teatajas

Vt määruse uut teksti Riigi Teatajas

Vt EL direktiivi 2011/65/EL teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes

KIIRGUS

Kiirgusohutuse valdkonda asjakohastavad kiirgusseaduse muudatused on vastu võetud

27. oktoobril võttis Riigikogu vastu kiirgusseaduse muutmise seaduse, millega ajakohastatakse kiirgusohutuse nõudeid. Kajastasime eelnõu sisu lähemalt oktoobrikuises uudiskirjas. Edasise menetluse käigus Riigikogu poolt eelnõusse sisulisi muudatusi ei ole tehtud, kuid seda täiendati kiirgusohutust tagavate Keskkonnaameti tasuliste teenuste liikide loetelu ja alam- ja ülemääradega. Seaduse muudatused on avaldatud Riigi Teatajas 9. novembril ning need jõustuvad 10. novembril 2011. a.

Vt kiirgusseaduse muudatuste sisu kohta lähemalt KÕKi 2011.a oktoobrikuu uudiskirjast

Vt kiirgusseaduse muudatusi Riigi Teatajas

KALANDUS

Eesti jäi Läänemere kalapüügivõimaluste kehtestamisel eriarvamusele

20. ja 21. oktoobril Luksemburgis toimunud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil arutleti muuhulgas Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimaluste üle 2012. aastaks. Läänemere kalapüügivõimaluste läbirääkimised lõppesid olukorraga, kus kaheksast Läänemere äärsest riigist viis (Eesti, Soome, Rootsi, Läti ja Leedu) ei aktsepteerinud eesistuja ja kalandusvoliniku poolt pakutud kvoodikärpeid. Kalapüügi kvoodikärbe võeti aga kalanduskõukogus häälteenamusega vastu, kuna hääleõigus on kõigil liikmesriikidel, mitte ainult Läänemere äärsetel riikidel.

Eestit puudutas kõige enam vaidlus 2012. aasta kilu ja räime püügiõiguste üle. Kalandusvoliniku esialgse ettepaneku kohaselt oleks kilu püügiõigust 2012. aastal vähendatud 26%, Läänemere avaosa räime püügiõigust 32%, Liivi lahe räime puhul 21%. Läbirääkimiste järel oli eesistuja kompromissettepanek vähendada kilu püügiõigust 22%, avaosa räime püügiõigust 27% ja Liivi lahe räime püügiõigust 16%. See ettepanek võeti kalandusnõukogus ka vastu. Eesti seisukoht oli et, 2015. aasta eesmärgiks seatud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamiseks peaksime 2012. aastal vähendama püügivõimalusi 15%. Keskkonnaministri hinnangul ei ole Läänemere räime ja kiluvarud ohustatud, vaid on stabiilsed ja on seda olnud viimased 20 aastat ning mõned varud on pikaajalisest keskmisest isegi märgatavalt kõrgemal tasemel.

Allikas: Keskkonnaministeerium

Vt Keskkonnaministeeriumi pressiteadet

Vt ka Euroopa Nõukogu pressiteadet

MUUD ARENGUD

Euroopa Komisjon määratles nanomaterjalide mõiste

18. oktoobril võttis Euroopa Komisjon vastu soovituse, milles määratles nanomaterjalide mõiste. Soovituse kohaselt on tegemist materjalidega, mille peamiste koostisosade mõõtmed on vahemikus 1 kuni 100 miljardik osa meetrist. Määratluses võetakse arvesse materjali koostisosakeste mõõtmeid, mitte materjaliga kaasnevaid ohte või riske.

Nanomaterjale kasutatakse paljudes seadmetes ja tarbekaupades, alates hambapastast kuni patareide, värvide ja rõivasteni. Need pakuvad Komisjoni hinnangul märkimisväärseid võimalusi meditsiini-, keskkonnakaitse ja energiatõhususe valdkonnas, kuid ei ole päris selge, milliseid riske need ained endast kujutavad. Seepärast on vaja selget määratlust, et tagada asjakohaste kemikaaliohutuse eeskirjade kohaldamine.

Komisjoni leiab, et soovitusega astuti oluline samm inimeste kaitse parandamiseks, kuna selle abil on võimalik selgelt määratleda, milliseid materjali tuleb konkreetsetes õigusaktides eraldi käsitleda. Ühtlasi täidetakse soovitusega Komisjoni poolt 2009. aastal Euroopa Parlamendile antud lubadus esitada ühtne määratlus, mis on kohaldatav kõigi nanomaterjale käsitlevate ELi õigusaktide suhtes.

Allikas: Euroopa Komisjon

Vt ka Euroopa Komisjoni pressiteadet