OKTOOBER 2011

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.

Peateemad

Riigikohus: ehituskeeluvööndi vähendamise taotluse lahendamisega viivitamist on võimalik kohtus vaidlustada

Riigikogu menetleb uut jäätmedirektiivi ülevõtvaid jäätmeseaduse muudatusi

lühiuudised

1. Keskkonnamõjude hindamine
1. Euroopa Kohus selgitas detailplaneeringute keskkonnamõju hindamise kohustust
2. Kliimamuutus ja energeetika
1. Euroopa Nõukogu kujundas seisukoha Durbani kliimakohtumiseks
2. Euroopa Komisjon avalikustas seire ja aruandluse nõuded heitkogustega kauplemise süsteemi lisatavatele gaasidele ja tegevusaladele
3. Euroopa Komisjon ootab detsembrini arvamusi fluoritud gaaside vähendamise meetmete kohta
4. Euroopa Komisjon pani paika lennundussektorile eraldatavate kvootide võrdlusaluse
5. Riigikogu menetleb eelnõud CO2 maapõues säilitamise kohta
3. Välisõhu kaitse
1. Värvide, lakkide ja sõidukite taasviimistlusmaterjalide alaliigid saavad tähtmärgistused
4. Vesi
1. Täpsustusid nõuded puurkaevudele ja -aukude projektidele ja rajamisele
5. Ohtlikud ained
1. Euroopa Kohus: ehituslubade andmisel tuleb arvestada kaugust suurõnnetuse ohuga käitistest
2. Riigikogu menetleb taimekaitseseaduse EL õigusega kooskõlla viimist
6. Kiirgus
1. Riigikogu menetleb muudatusi kiirgusohutuse valdkonnas
7. Kalandus
1. Valitsus karmistas karistusi kalavarude kahjustamise eest
2. Jõustusid vaba püügivõimsuse arvelt kalalaeva registrisse kandmise tingimused

Riigikohus: ehituskeeluvööndi vähendamise taotluse lahendamisega viivitamist on võimalik kohtus vaidlustada

Riigikohus tegi 21. septembril 2011. a otsuse, milles leidis, et ehituskeeluvööndi vähendamise taotluse lahendamisega viivitamist on võimalik vaidlustada sõltumata lõplikust haldusaktist. Põhjuseks on, et tegemist on detailplaneeringu kehtestamiseks vajaliku nõusolekuga, ilma milleta ei ole kohalikul omavalitsusüksusel võimalik ehituskeeluvööndit vähendavat planeeringut kehtestada.

Loe lähemalt

Riigikogu menetleb uut jäätmedirektiivi ülevõtvaid jäätmeseaduse muudatusi

28. septembril läbis Riigikogus esimese lugemise jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega soovitakse Eesti õigusesse üle võtta EL direktiiv 2008/98/EÜ (nn uus jäätmedirektiiv). Uue direktiiviga, nagu ka jäätmeseaduse eelnõuga, täpsustatakse jäätmekäitluse mõisteid,  muudetakse jäätmekäitlushierarhiat ja kohaldusala jpm. Direktiivi üheks põhimõtteks on toodete nn elutsükli kõikide etappide arvesse võtmine (näiteks toote kavandamine, lähtematerjali valik, toote valmistamine, kasutamine, tekkivate jäätmete käitlemine).

Loe lähemalt

KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE

Euroopa Kohus selgitas detailplaneeringute keskkonnamõju hindamise kohustust

Euroopa Kohus on teinud 22. septembril otsuse kohtuasjas nr C-295/10, milles selgitas keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimise kohustust väikese maa-ala planeeringutele. Kõnealuses kohtuasjas lahendati Leedu kõrgema halduskohtu eelotsusetaotlust, kuna Leedu kohtus oli arutusel rohelise liikumise algatatud kohtuvaidlus kahe 2006. a heaks kiidetud detailplaneeringu üle, mis puudutasid sigade intensiivkasvatuseks ette nähtud hoonetekompleksi ehitamist, mille hulka kuulus 4000 siga mahutava sigala ja 10 000 m3 mahutavusega sealägahoidla. Detailplaneeringutele ei viidud läbi keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH), kuna Leedu vastavates õigusaktides oli sätestatud, et strateegilise hindamise kohustust ei ole, kui valmistatakse ette ja kinnitatakse „maaplaneerimise dokumente, milles nimetatakse vaid üht majandustegevuse objekti“.

Euroopa Kohus leidis, et Leedu vastav säte on vastuolus direktiivi 2001/42/EÜ (nn KSH direktiiv) eesmärgi kui sätetega ning et ei ole lubatav teatud liiki kavade keskkonnamõju hindamise välistamine, ilma et mingite kriteeriumide alusel uuritaks, kas sellistel kavadel on tegelikult oluline keskkonnamõju või mitte. Samuti võttis Euroopa Kohus seisukoha, et direktiivi 85/337/EMÜ (nn KMH direktiiv) alusel korraldatav keskkonnamõju hindamine, kui selle direktiivi sätted seda nõuavad, toimub KSH direktiivi alusel läbi viidud hindamisele lisaks. Kui liikmesriik on ette näinud ühise menetluse, tuleb sellise menetluse raames kontrollida, et läbiviidud keskkonnamõju hindamine oleks teostatud kõigile erinevates asjaomastes direktiivides sisalduvatele sätetele vastavalt. Kui KMH läbiviimisel on juba kõik KSH direktiivi nõuded hõlmatud, ei ole enam kohustust uue hindamise läbiviimiseks KSH direktiivi alusel.

Euroopa Kohtu otsuse tähendus Eesti kontekstis võib seisneda eelkõige selles, et Kohus on selgelt lugenud detailplaneeringuid dokumentideks, millele võib laieneda KSH direktiivist tulenev KSH läbiviimise kohustus. Ka Eestis laieneb detailplaneeringutele teatud juhtudel KSH kohustus, ent praktikas on olnud vaidluse all, kuivõrd KSH on detailplaneeringutele kohane mõju hindamise viis. Seetõttu on praktikas tihti valitud lähenemine, et detailplaneeringute KSH viiakse läbi projekti KMH täpsusastmega. KÕKi hinnangul ei ole see õigustatud, sest Eestis ei ole KSH ja KMH läbiviimise ühtset menetlust ette nähtud ning seetõttu on oht, et sellises menetluses ei täideta korrektselt kummagi menetluse eesmärke.

Vt Euroopa Kohtu lahendit kohtuasjas C-295/10

KLIIMAMUUTUS JA ENERGEETIKA

Euroopa Nõukogu kujundas seisukoha Durbani kliimakohtumiseks

10. oktoobril toimus Euroopa Liidu liikmesriikide keskkonnaministrite ehk keskkonnanõukogu kohtumine, mille käigus võeti vastu EL ühine seisukoht järgmiseks ÜRO kliimamuutuse konventsiooni kohtumiseks Durbanis, Lõuna-Aafrikas. Kuigi Euroopa Liit eelistab võimalikest tulevikulahendustest ühtse, õiguslikult siduva mehhanismi vastuvõtmist, ollakse teatud tingimustel nõus ka Kyoto protokolli kehtivusaja pikendamisega. Tingimusteks on, et selline pikendamine on ühekordne ning ei tohiks kesta kauem kui aastani 2020.

Ministrid arutasid ka saastekvootide ülekandmist Kyoto protokolli kehtivuse järgmisesse perioodi; kuna paljud liikmesriigid on oma eesmärke edukalt täitnud, võiks piiramatu kvootide ülekandmine tuua kaasa nende väärtuse olulise langemise. Kuna ministrid selles osas kokkuleppele ei jõudnud, otsustati kohtumisel esitada EL-poolne analüüs erinevate võimalustega selle probleemi vältimiseks.

Durbani kohtumine toimub 28. novembrist 9. detsembrini 2011. a ning tegemist on ÜRO kliimamuutuse konventsiooni osapoolte 17. kohtumisega.

Vt Keskkonnaministrite kohtumise raportit Nõukogu kodulehelt

Vt ka uudiskirja varasemaid uudiseid kliimamuutuse teemal (seniseid kliimakonventsiooni kohtumisi kajastatakse teema “Üleilmsed uudised” all)

Euroopa Komisjon avalikustas seire ja aruandluse nõuded heitkogustega kauplemise süsteemi lisatavatele gaasidele ja tegevusaladele

Euroopa Komisjon võttis 18. augustil vastu otsuse (2011/540/EL), millega sätestatakse seire ja aruandluse nõuded kasvuhoonegaaside heitkoguste kauplemise süsteemi (EU ETS) 2013. aastast lisatavatele gaasidele ja tegevusaladele. 1. jaanuaril 2013. a algab EU ETS kolmas kauplemisperiood; sellega seoses lisatakse süsteemi uusi tegevusalasid (nt naftasaadustel põhinev keemiatööstus, ammoniaagi ja alumiiniumi tootmine) ja gaase (nt perfluorosüsivesinikud alumiiniumitööstusest). Kauplemise süsteemi rakendamiseks on oluline, et ettevõtted teostaksid nõuetekohast seiret enda poolt tekitatava heite üle ning esitaksid selle kohta pädevale asutusele (Eestis Keskkonnaministeerium) igal aastal aruande.

Vt Komisjoni otsuse teksti Euroopa Liidu Teatajas (pdf-formaadis)

Vt ka Euroopa Komisjoni EU ETS teemalist lehekülge

Euroopa Komisjon ootab detsembrini arvamusi fluoritud gaaside vähendamise meetmete kohta

Euroopa Komisjon algatas 26. septembril avaliku konsultatsiooni Euroopa Liidu (EL) fluoritud gaaside heidet vähendavate meetmete karmistamise osas. Konsultatsioon kestab 19. detsembrini 2011 ja sellest on kõigil asjast huvitatutel võimalik osa võtta Komisjoni poolt selleks avatud veebilehel. Fluoritud gaaside näol on tegemist tööstusgaasirühmaga, mida kasutatakse ka mõnedes külmkappides ja õhukonditsioneerides. Nende osa globaalses soojenemises on äärmiselt suur. Seetõttu võeti 2006. a vastu EL määrus nr 842/2006, mis sisaldab peaasjalikult gaasi sisaldavate seadmete lekete vältimise meetmeid.

Komisjon võttis 26. septembril vastu ka aruande määruse nr 842/2006 rakendamise kohta. Selles järeldatakse, et hetkel ELis kehtival määrusel on märkimisväärne mõju, ent täiendavaid meetmeid võtmata fluoritud gaaside heited pikemas perspektiivis ei vähene. Aruandes esitatakse suur hulk võimalusi, kuidas heitkoguseid edaspidi kulutõhusalt vähendada – peamiselt tänu sellele, et paljudes sektorites on üha otstarbekam asendada fluoritud gaasid muude alternatiivsete lahendustega, mis tekitavad kliimamuutusi vähem või ei tekita neid üldse. Aruandes leitakse, et potentsiaalselt võiks EL-s 2030. aastaks kõrvaldada kuni kaks kolmandikku praegusest fluoritud gaaside heitest.

Allikas: Euroopa Komisjon

Vt ka Euroopa Komisjoni aruannet

Vt Euroopa Komisjoni pressiteadet 

Vt ka Euroopa Komisjoni konsultatsiooni veebilehte

Euroopa Komisjon pani paika lennundussektorile eraldatavate kvootide võrdlusaluse

26. septembril võttis Euroopa Komisjon vastu otsuse nr 2011/638/EL, millega määrati kindlaks lennundussektorile CO2 saastekvootide tasuta eraldamise aluseks olev võrdlusalus. Tegemist on koefitsiendiga, mille korrutamisel konkreetse lennundusettevõtte poolt  pakutud tonnkilomeetritega (1 tonni massi liigutamine õhu teel ühe kilomeetri võrra) arvutatakse välja, mitu lubatud heitkoguse ühikut (saastekvooti) lennundusfirmale tasuta eraldatakse. Koefitsient on 2012. aastal mõnevõrra suurem; seda vähendatakse alates 2013. a 1. jaanuarist.

Lennundussektor lisatakse 2012. a 1. jaanuarist EL kasvuhoonegaaside heitega kauplemise süsteemi (EU ETS), mis tähendab, et kõik EL lennujaamadesse suunduvate või sealt lähtuvate lennuliinide operaatorid peavad hankima tekitatud heitele vastava koguse saastekvoote. Seejuures jagatakse suurem osa kvoote ettevõtetele tasuta.

Vt Komisjoni otsuse teksti (pdf-formaadis)

Vt ka Euroopa Komisjoni veebilehte lennundussektori ja heitekauplemise süsteemi kohta (inglise keeles)

Riigikogu menetleb eelnõud CO2 maapõues säilitamise kohta

3. oktoobril võttis Riigikogu menetlusse välisõhu kaitse seaduse jt seaduste muutmise eelnõu, mis võtab Eesti õigusesse üle EL direktiivi 2009/31/EÜ nõuded. EL direktiiv käsitleb süsinikdioksiidi (CO₂) maapõues säilitamist. Eelnõu alusel luuakse Eestis maapõues säilitatava süsinikdioksiidi kogumise ja transpordi võimalus. 2011. aasta juulis algatas Euroopa Komisjon ametliku kirjaga rikkumismenetluse, kuna Eesti ei võtnud nimetatud direktiivi tähtaegselt üle.

Süsinikdioksiidi maapõues säilitamise eesmärk on tööstuses tekkiva kasvuhoonegaasi CO₂ püsiv talletamine nii, et see ei pääseks atmosfääri ja ei mõjutaks seeläbi kliimamuutust. Keskkonnaministeeriumi hinnangul ei ole Eestis CO₂ maapõues säilitamine võimalik, kuid seadusandlusega peab looma võimaluse CO₂ kogumiseks ja transportimiseks mööda transporditorustikke maapõues säilitamise eesmärgil muudes riikides.

Eelnõu kohaselt peavad nii CO₂ koguvad kui transporditorustikku omavad ettevõtted esitama kord aastas aruande oma tegevuse kohta. Suure põletusseadme, mille elektriline nimisoojusvõimsus on 300 megavatti või enam ja mille ehitusluba on antud pärast 2009. a 24. juunit, käitaja peab esitama hinnangu, kas süsinikdioksiidi säilitamiseks sobivad kohad on kättesaadavad, kas transpordivahendite kasutamine on võimalik, ja kas süsinikdioksiidi kogumise süsteemi moderniseerimine on tehniliselt ja majanduslikult võimalik.

CO2 kogumise süsteemi loomise tähendus ettevõtjate jaoks seisneb EL direktiivi 2009/29/EÜ (kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi direktiiv) artikli 1 lõike 15 punktis b, mille kohaselt ei pea ettevõtted esitama kogutud ja talletamisele suunatud CO2 heite jaoks hankima saastekvoote.

Vt ka Keskkonnaministeeriumi pressiteadet

Vt ka muudatuste eelnõud ja seletuskirja Riigikogu kodulehelt

Vt ka EL direktiivi 2009/31/EÜ, mis käsitleb CO₂ maapõues säilitamist

VÄLISÕHU KAITSE

Värvide, lakkide ja sõidukite taasviimistlusmaterjalide alaliigid saavad tähtmärgistused

20. septembril võttis keskkonnaminister vastu määruse „lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide, lakkide ning sõidukite taasviimistlusmaterjalide erandkorras turustamise ning kasutamise loa taotlemise ja loa andmise kord ning loa taotluse ja loa vormid” muudatused. Määruse muutmise tingis mittevastavus EL direktiivile 2004/42/EÜ, kuna määruse varasemas redaktsioonis puudusid värvide, lakkide ja sõidukite taasviimistlusmaterjalide alaliikide tähtmärgistused; nende asemel kasutati vaid kemikaali alaliigi järjekorranumbrit.

 Tähtmärgistused kuuluvad nimetatud toodete rahvusvaheliste identifitseerimis- ja märgistamisnõuete hulka, andes kasutajatele ka infot nende käitlemise viisi kohta. Seni tekitas alaliigi tähtmärgistuse puudumine segadust Eestis toodetud toodete identifitseerimisel nende väljaveol ning käitlemise nõuete täitmisel ning Eestisse sisse veetud toodetel esitatud tähtmärgistuse tõlgendamisel ja asjakohaste käitlemisnõuete rakendamisel. Toodete alaliikide tähtmärgistuste sätestamine võimaldab üheselt tagada toodete käitlemisnõuete täitmise edasimüüjate ning kasutajate poolt.

Määruse muudatused jõustuvad 1. juulil 2012. a.

Vt muudatusi Riigi Teatajas

Vt ka Keskkonnaministri määruse eelnõud ning seletuskirja

VESI

Täpsustusid nõuded puurkaevudele ja -aukude projektidele ja rajamisele

18. septembril jõustusid keskkonnaministri puurkaevude ja -aukude rajamise korda reguleeriva määruse muudatused. Määruse eelnõu koostamise tingis rakendamise praktikas ilmnenud vajadus täpsustada puurkaevu või -augu projekti kohta esitatavaid nõudeid, sätestada veeproovide võtmise erisused pärast puurkaevu või -augu rajamist puurkaevu või -augu kasutusotstarbest lähtudes ning muuta määruse lisades kehtestatud vorme.

Määrus avaldab enim mõju puurkaevude ja -aukude projekteerijaile. Eelnõu seletuskirja kohaselt lihtsustub kohalike omavalitsuste ja Keskkonnaameti puurkaevu ja -aukude rajamise või likvideerimise taotluste menetlemisega seotud ametnike töö tänu muudetud taotlusvormidele.

Vt määruse muudatusi Riigi Teatajas

Vt määruse eelnõu seletuskirja Eelnõude infosüsteemis

OHTLIKUD AINED

Euroopa Kohus: ehituslubade andmisel tuleb arvestada kaugust suurõnnetuse ohuga käitistest

Euroopa Kohus tegi 15. septembril kohtuasjas nr C‑53/10 eelotsuse, milles märkis, et kohustus tagada vajaliku kauguse säilitamine suurõnnetuse ohuga käitiste ning üldkasutatavate hoonete vahel on suunatud ka ehitusluba väljatavale ametiasutusele.

Kohtuasja esemeks oli vaidlus EL direktiivi 96/82/EÜ (nn Seveso II direktiiv)  tõlgendamise üle. Euroopa Kohtu poole eelotsusetaotluse saamiseks pöördunud Saksamaa kohus lahendas vaidlust, mis puudutas aianduskeskuse rajamist 250 m kaugusele keemiatehasest, mida nn Seveso II direktiivi kohaselt peetakse suurõnnetuse ohuga käitiseks. Direktiivi kohaselt on liikmesriigid kohustatud maakasutuse ja muude asjakohaste põhimõtete rakendamise menetluste (nt planeeringute, ehituslubade jms) puhul võtma arvesse vajaliku kauguse säilitamist suurõnnetuse ohuga käitiste ning üldkasutatavate hoonete vahel.

Kohus märkis, et direktiiv ei sätesta üheselt vajaliku kauguse ulatust ega selle kindlaksmääramise meetodit, mistõttu on tegemist toiminguga, mis tuleb liikmesriikide pädevate riigiasutuste poolt läbi viia kõigil otsustamise tasanditel. Kohus rõhutas, et kui planeerimisasutused ei võtnud vajalikku kaugust oma tegevuses arvesse, siis on eriti oluline, et ehitusluba väljastav ametiasutus tagab ise vajaliku kauguse säilimise. Vajaliku kauguse säilitamise kohustus ei tähenda, et antud asjaoludel oleks pidanud tingimata keelama aianduskeskuse rajamist. Samas on kohustusega vastuolus siseriiklikud normid, mille kohaselt tuleb luba väljastada ilma planeerimise või üksikotsuse tegemise etapis asjakohaseid riske hindamata. Seega tuleks Euroopa Kohtu hinnangul suurõnnetuse ohuga käitiste läheduses ehituslubade väljastamise menetluses hinnata käitisest tulenevaid riske ning langetada sellel põhinev kaalutlusotsus ehitusloa andmise üle.

Vt Euroopa Kohtu otsust asjas C‑53/10

Riigikogu menetleb taimekaitseseaduse EL õigusega kooskõlla viimist

11. oktoobril võttis Riigikogu menetlusse taimekaitseseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu seadusena jõustumisel võetakse Eesti õigusesse üle EL määrus nr 1107/2009/EÜ taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning EL direktiiv 2009/128/EÜ pestitsiidide säästvast kasutamisest. Eelnõu eesmärk on lahendada taimekaitseseaduse rakendamisel ilmnenud probleemid ning ühtlustada seaduse teksti eelmainitud ELi õigusaktidega.

Eelnõu olulisim muudatus on taimekaitsevahendite tsonaalse hindamise kasutuselevõtt. Selle järgi hakkab Eesti kuuluma nn põhja tsooni, kuhu kuuluvad veel Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja Taani ning vabatahtlikuna liitununa Norra. Tsonaalse hindamise rakendamise tulemusena piisab taimekaitsevahendi turule laskmiseks selle hindamisest vaid ühe samasse loatsooni kuuluva riigi poolt. Teised sama tsooni liikmesriigid annavad taimekaitsevahendile loa või keelduvad sellest riskianalüüsi teinud liikmesriigi hindamisaruande põhjal. Tänu geograafiliste tsoonide kehtestamisele ei pea enam taimekaitsevahendite turule toomisel katsetama neid igas riigis eraldi.

Põllumajandusministeeriumi hinnangul suureneb eelnõu muudatuste jõustumisel avalikkuse teadlikkus taimekaitsevahendite kasutamisega kaasneda võivatest ohtudest inimese tervisele ja keskkonnale. Ettevõtjate jaoks tähendaks regulatsiooni jõustumine halduskoormuse vähenemist.

Vt ka eelnõud ja seletuskirja Riigikogu kodulehel

Vt kaEL määrust (EÜ) nr 1107/2009/EÜ taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta

Vt ka EL direktiivi 2009/128/EÜ taimekahjustajate ja umbrohutõrjevahendite säästvast kasutamises

Vt taustaks ka Vabariigi Valitsuse 6.10.2011. a istungi kommenteeritud päevakorda

KIIRGUS

Riigikogu menetleb muudatusi kiirgusohutuse valdkonnas

28. septembril läbis Riigikogus esimese lugemise kiirgusseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu ajendiks on tagada paremini kiirgusohutus ja kõrvaldada puudused, mis on seaduse rakendamisel ilmnenud (näiteks seoses kiirgushädaolukordade ning radioaktiivsete ainete ja jäätmetega). Eelnõu koostamise peamine eesmärk on täpsustada eri asutuste rolli kiirgusohutuse tagamisel, ühtlasi täpsustada radioaktiivsete ainete ja jäätmete ohutustamise reegleid ning kiirgushädaolukorrale reageerimist. Eelnõu kohaselt täpsustatakse järelevalve korraldamist ning viiakse seadus kooskõlla EL tuumaohutuse direktiivis 2009/71/EURATOM sätestatud nõuetega. Eestis on ainult üks direktiivi kohaldamisalasse kuuluv objekt – Nõukogude Liidu ajal kasutusel olnud Paldiski tuumarajatis, mida hetkel kasutatakse ka radioaktiivsete jäätmete vaheladustamiseks.

Eelnõuga võetakse kasutusele mitmed uusi mõisted nagu näiteks avariikiirituse olukord, kiirgushädaolukord, kiirgusohutuse riiklik audit, kiirgusohutushinnang, NORM-jäätmed, püsikiirituse olukord, sekkumises osalev radioaktiivsete jäätmete käitleja, tegutsemistase, tuumaohutus ja tuumakäitis. Eelnõu seletuskirja kohaselt ei too muudatuste kehtestamine kaasa muudatusi kiirgusohutuse põhiprintsiipides ega kiirgusohutuse tagamiseks rakendatavates meetmetes, vaid üksnes täpsustab neid.

Vt ka muudatuste eelnõud ja seletuskirja Riigikogu kodulehelt

KALANDUS

Valitsus karmistas karistusi kalavarude kahjustamise eest

7. oktoobril jõustus Vabariigi Valitsuse määrus, millega kehtestatakse uued kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määrad, nende arvutamise alused ja metoodika. Kahju hüvitamise määra kehtestamisel lähtutakse kalaliigi ohustatusest, kaitsestaatusest või kuni kümnekordsest turuhinnast, välja arvatud kalaliikide puhul, mida püütakse väljaspool Läänemerd. Sarnase kaitsestaatusega kaladele kehtestati sarnased kahjuhüvitamise määrad, mistõttu muudeti mitme kalaliigi suhtes praegu kehtivat kahjuhüvitamise määra. Enim on suurenenud meriforelli ja jõeforelli kahjumäär (20 eurolt 30 eurole kala kohta) ning angerja kahjumäär (10 eurolt 30 eurole kala kohta). Vähenenud on haugi kahjumäär (10 eurolt 7 eurole isendi kohta) ja vimma kahjumäär (4,8 eurolt 2 eurole isendi kohta).

Uudsena on määruse kohaselt sätestatud ka kahjumäärad kilogrammi kohta. See on vajalik juhuks, kui ebaseadusliku püügiga kalavarudele tekitatud kahju tuvastatakse hiljem, mistõttu kahjustatud isendeid ei ole võimalik enam üle lugeda. Võrreldes varem kehtinud määrusega loetakse eelnõu kohaselt kalavaru kahjustamiseks peale kala surmamise ja vigastamise ka kala veest välja võtmine, kuna vette tagasi laskmisel ei pruugi isend enam olla eluvõimeline.

Allikas: Keskkonnaministeerium

Vt Keskkonnaministeeriumi pressiteadet

Vt ka määruse teksti Riigi Teatajas

Vt ka määruse eelnõud ja seletuskirja Eelnõude infosüsteemis

Jõustusid vaba püügivõimsuse arvelt kalalaeva registrisse kandmise tingimused

8. oktoobril jõustus põllumajandusministri määrus “Vaba püügivõimsuse arvelt kalalaeva registrisse kandmise tingimused ja kord”. Määruse koostamise ajendiks oli esile kerkinud vajadus tõhustada kalanduse järelevalvet, kuna suurenenud on kalapüügist huvitatud isikute arvu ning probleem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi osas.

Kalapüügiseaduse kohaselt võib kalalaevastiku segmenti, kuhu laevu juurde lisada ei või, kanda uusi laevu vaid juhul, kui sinna on tekkinud vaba püügivõimsus varem registreeritud laevade registrist kustutamise või väljaviimise tõttu. Sellisteks segmentideks on kõik merepüügiks kasutatavad kalalaevade segmendid (4S1, 4S2 ja 4S3). Määrus sätestab tingimused, millele peavad vastama nendesse segmentidesse uut laeva sisse kanda sooviv taotleja ning laev ise. Kuna kõige suurem on nõudlus uute aluste sissekandmiseks segmendis 4S2 – Läänemerel kasutatavad laevad pikkusega alla 12 meetri, on see üheks tingimuseks. Seni võisid sellise määruse puudumise tõttu vaba püügivõimsuse arvelt kalalaeva registrisse kandmist taotleda kõik isikud ning rahuldamisele kuulus kalalaevade riikliku registri volitatud töötlejani  ajaliselt varem jõudnud nõuetekohane taotlus. Uue korra järgi eelistatakse nõuetele vastavate taotluste konkurentsi korral esmalt väiksema mootorivõimsusega laevu ning seejärel varem esitatud taotlusi.

Vt ka eelnõu seletuskirja Eelnõude infosüsteemis

Vt määruse teksti Riigi Teatajas

Vt  kalapüügiseaduse teksti Riigi Teatajas

Fotode autorid:

Serek_1, MJaqueline, omar franc, timsmith, miracle, Aldaron, pprobins, MLON, talajbeg, tomdef, desdivine, almuallem, jnk2

Uudiskirja väljaandmist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.