Riigikogu menetleb uut jäätmedirektiivi ülevõtvaid jäätmeseaduse muudatusi
28. septembril läbis Riigikogus esimese lugemise jäätmeseaduse muutmise
seaduse eelnõu, millega soovitakse Eesti õigusesse üle võtta EL direktiiv 2008/98/EÜ (nn uus jäätmedirektiiv).
Uue direktiiviga, nagu ka jäätmeseaduse eelnõuga, täpsustatakse jäätmekäitluse
mõisteid, muudetakse
jäätmekäitlushierarhiat ja kohaldusala jpm. Direktiivi üheks
põhimõtteks on toodete nn elutsükli kõikide etappide arvesse võtmine (näiteks
toote kavandamine, lähtematerjali valik, toote valmistamine, kasutamine,
tekkivate jäätmete käitlemine).
Muutused jäätmekäitlushierarhias
Üheks suuremaks põhimõtteliseks muudatuseks on jäätmekäitlushierarhia muutumine ning selle seaduses sätestamine. Jäätmehierarhiast tuleb juhinduda
haldusorganil jäätmetekke vältimise ja jäätmehoolduse meetmete väljatöötamisel
ning rakendamisel. Varasemas jäätmedirektiivis leidunud kolmeastmeline
hierarhia (vältimine–taaskasutamine–kõrvaldamine) on uues jäätmedirektiivis
asendatud viieastmelise hierarhiaga (vältimine–korduskasutuseks
ettevalmistamine–ringlusse võtmine–muu taaskasutamine–kõrvaldamine). Hierarhia
kohaselt tuleb esmajärjekorras jäätmeteket vältida ja kui see osutub võimatuks,
tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik ette valmistada korduskasutuseks, siis
ringlusse võtta ja muul viisil taaskasutada, et ladestada prügilasse
võimalikult vähe jäätmeid.
Jäätmeseaduse kohaldamisala
Muutub jäätmeseaduse reguleerimisala, kuna jäätmedirektiivi
kohaldamisalasse ei kuulu maa (in situ), sh välja kaevamata saastunud
pinnas ja hooned, mis on püsivalt maaga ühendatud; maapõues säilitamise
eesmärgil kogutud ja transporditud ning maapõues säilitatav süsinikdioksiid; loomade
väljaheited, põhk ja muud loodusomased mitteohtlikud põllumajandustootmisest
või metsandusest pärinevad materjalid, mida kasutatakse põllumajanduses,
metsanduses või biomassist energia tootmiseks menetluste või meetoditega, mis
ei kahjusta keskkonda ega ohusta inimese tervist.
Direktiivi järgi
määratakse piir jäätmete ja toote vahel,
reguleeritakse, millal asi lakkab kuulumast jäätmete hulka (ning jäätmetest
saab aine või materjal, ingl k end of waste status). Vastavalt direktiivile
ei ole jäätmed enam jäätmed, kui neist on taaskasutamistoimingu tulemusena saadud asi, mis vastab
kindlatele kriteeriumitele, mis on direktiivis määratletud üldiselt. Direktiivi
kohaselt tuleb ehitus- ja lammutusjäätmetele, teatavatele tuha ja räbu,
vanametalli, täitematerjalide, rehvide, tekstiili, komposti ning paberi- ja
klaasijäätmetele välja töötada täpsustavad
kriteeriumid, millal need lakkavad olemast jäätmed. Jäätmed, mis on lakanud
olemast jäätmed, tuleb arvesse võtta kui ringlusse ja taaskasutusse võetud
jäätmed, kui ringlussevõtu ja taaskasutamise nõuded on täidetud. Täpsustavad kriteeriumid
võimaldavad nõuete täitmist hinnata ning aitavad tagada, et ringlusse võetud materjalid
ei kahjusta keskkonda.
Edasimüüja tegevuse
regulatsioon
Direktiiv
sätestab edasimüüja ja vahendaja mõisted. Jäätmeseaduse eelnõu järgi on edasimüüja iga ettevõtja, kes tegutseb oma nimel jäätmeid ostes ja
müües, kaasa arvatud need vahendajad, kes jäätmeid füüsiliselt ei valda. Vahendaja on ettevõtja, kes korraldab teiste
nimel jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist. Vahendajad on ka ettevõtjad,
kes jäätmeid füüsiliselt ei valda. Eelnõu kohaselt reguleeritakse jäätmete edasimüüja
tegevust – ka edasimüüjale laieneb erinevalt varasemast kohustus end Keskkonnaametis
registreerida. Registreeritud jäätmete edasimüüja on kohustatud pidama
tekkivate ja käideldavate jäätmete arvestust, kuid jäätmearuande esitamisest
Keskkonnaametile on edasimüüja vabastatud.
Jäätmetekke vältimise põhimõte
ja programm
Jäätmeseaduse eelnõu kehtestab
direktiivis sätestatud jäätmetekke vältimise põhimõtte - asja jäätmeteks muutumisele eelnevate meetmete rakendamine, mis on
suunatud tekkivate jäätmete koguse ja jäätmete keskkonna- ning
terviseohtlikkuse vähendamisele.
Põhimõtte väljenduseks on jäätmete
vältimise programm, millega kehtestatavad meetmed peaksid olema suunatud
majanduskasvu ja jäätmetekke vahelise otsese seose ning sellega kaasneva
keskkonnamõju kõrvaldamisele. Programm koostatakse ainult riikliku jäätmekava
raames (mitte aga kohalike omavalitsuste üksuste raames). Jäätmetekke
vältimise programmi koostamise kohustus sunnib koostajaid kavandama ja välja
töötama jäätmehierarhias kõige prioriteetsemal positsioonil asetsevaid
jäätmetekke vältimise meetmeid, mis eelnõu seletuskirja kohaselt tugevdab senist
jäätmepoliitikat.
Vt ka muudatuste
eelnõud ja seletuskirja Riigikogu kodulehelt
Vt jäätmedirektiivist lähemalt Euroopa
Komisjoni kodulehelt (ingl k)
|
