Riigikogu menetluses olevad eelnõud
Riigikogu
on veel suvepuhkusel, ent enne sügisest istungiperioodi algust on mõistlik üle
vaadata, millised eelnõud menetlusjärge ootavad.
Jäätmeseaduse muutmise eelnõu (455 SE)
19.
juunil 2013.a. Riigikogu liikmete Inara Luigase,
Kalle Laaneti, Lembit Kaljuvee ja Rainer Vakra poolt algatatud jäätmeseaduse muutmise eelnõuga (455 SE) tahetakse muuta mitut jäätmeseaduse sätet, mis
algatajate arvates on praktikas probleeme tekitanud.
Esiteks
tehakse eelnõuga ettepanek tunnistada kehtetuks jäätmeseaduse § 66 lg 11,
mis sätestab, et jäätmeveo võib korraldada selliselt, et konkursi alusel
valitud ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku
omavalitsuse (KOV) üksus või viimase poolt volitatud mittetulundusühing. Lisaks
peavad eelnõu koostajad vajalikuks täpsustada jäätmeseaduse § 67 lg 2
selliselt, et kui KOV üksused teevad korraldatud jäätmeveo riigihanke
korraldamisega seoses koostööd, siis moodustavad KOV üksuste
haldusterritooriumid ühe veopiirkonna. Kolmandaks näeb seaduseelnõu ette JäätS
§ 71 lg 2 p 2 muutmist nii, et võimaldataks KOV üksuse jäätme-eeskirjas
vähendada olmejäätmete regulaarse äraveo sagedust tiheasustusalalt vähemalt
ühele korrale 12 nädala jooksul.
JäätS
§ 66 lg 11 kehtetuks tunnistamise eesmärgiks on eelnõu kohaselt
välistada olukord, kus kohaliku omavalitsuse üksus muutub jäätmevaldaja (s.o.
kodaniku või lõpptarbija) kaitsjast tema ärakasutajaks. Muudatuse ajendiks on
juhtum, kus Tallinna Keskkonnaamet väljastas jäätmevaldajale arve, milles oli
näidatud võlaõigusseaduse §-s 113 näidatud viivise määrast kõrgem viivis.
Selgus, et sellise olukorra üle ei saa ükski riigiamet (Tarbijakaitseamet,
Konkurentsiamet) järelevalvet teostada.
JäätS
§ 71 lg 2 p 2 muudatus tähendaks olmejäätmete regulaarse äraveo sageduse
muutmist tiheasustusalalt vähemalt ühele korrale 12 nädala jooksul), kui
elanikel on võimalik teostada biojäätmete käitlemist jäätmetekke kohas. Kehtiv
seadus kehtestab olmejäätmete regulaarse äraveo sageduseks tiheasustusalalt
kord 4 nädala jooksul. Selline kohustus ei soosi eelnõu seletuskirja kohaselt aga
prügi sorteerimist ega taaskasutamist, sest iga tiheasustusalal paiknev
kinnistu justkui peaks tekitama sellises koguses olmejäätmeid, mida oleks
võimalik ära vedada üks kord nelja nädala jooksul. Samas on paljudes tiheasustusalaga
piirkondades (nt Nõmme, Pirita) võimalik inimestel ise biojäätmeid kompostida. Küsimusele,
kuidas tehakse kindlaks iga majapidamise biojäätmete käitlemise võimalus ja
kuidas vastavalt sellele määratakse prügi äraviimise sagedus, seaduseelnõu samas
ei vasta.
Valitsus
eelnõud ei toeta. Valitsuse hinnangul vajavad olemasolevad kitsaskohad
terviklikku lahendust, seega toetab valitsus põhimõtteliselt eelnõus tõstatatud
probleemile lahenduse leidmist, kuid ei pea võimalikuks toetuda vaid ühele
detailile keskenduvat jäätmeseaduse muutmise eelnõu. Valitsuse sõnul alustab
Keskkonnaministeerium käesoleva aasta sügisel jäätmeseaduse muutmise tervikliku
kontseptsiooni väljatöötamist.
Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu materjalid
Riigikogu kodulehel
Looduskaitseseaduse muutmise eelnõu
(453 SE)
Riigikogu
liige Tõnis Palts algatas 19. juunil 2013.a. looduskaitseseaduse (LKS) muutmise seaduse eelnõu (453
SE). Eelnõu näeb ette
meresaartel Saaremaa, Hiiumaa ja Vormsi suuremate kui 30-meetrise kõrgusega ja võimsamate
kui 20KW elektrituulikute rajamise keelamise. Eelnõu kohaselt välistaks
piirangu kehtestamine nimetatud saartel tuuleenergia tööstusliku suurtootmise,
kuid ei mõjutaks elektri väiketootmist, sh saareelenike poolt endi isiklikeks
vajadusteks. Seaduseelnõu kohaselt takistaks piirang saarte kultuuriloolise ja
esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna kahjustamist.
Valitsus eelnõud ei toeta. Keskkonnaministeeriumi
väitel ei ole hetkel piisavalt looduskaitselisi argumente, mis vajaksid riigi
tasandil regulatsiooni. Regionaalminister avaldas küll eelnõule toetust, kuid
märkis, et eelnõu seletuskirjas ei ole põhjendatud, miks peaks suurte
elektrituulikute rajamine olema välistatud vaid eelnõus välja toodud saartel.
Looduskaitseseaduse muutmise
seaduse eelnõu materjalid Riigikogu kodulehel
Keskkonnajärelvalve
seaduse muutmise eelnõu (443 SE)
Valitsuse poolt 3. juunil 2013.a. algatatud keskkonnajärelvalve seaduse
(KeJS) täiendamise seaduse eelnõu (443 SE) näeb ette muudatused kahes KeJS
punktis, mis puudutavad Keskkonnainspektsioonile (KKI) vajalike andmekogude
asutamist ning KKI valmisolekut reageerida kriisiolukordadele ja täita
edasilükkamatuid ülesandeid ka pärast tööaja lõppu ning puhkepäevadel ja
riiklikel pühadel.
Eelnõu arutamist valitsuse poolt oleme kajastanud 2012. a oktoobrikuu uudiskirjas ning Riigikogu poolt menetlusse
võtmist 2013. a juunikuu uudiskirjas.
Keskkonnajärelevalve seaduse
muutmise seaduse eelnõu materjalid Riigikogu kodulehel
Jahiseaduse
muutmise eelnõu (328 SE)
Jahiseaduse (JahS) muutmise
eelnõu (328 SE) algatati 2012. aasta 21. novembril. Seaduseelnõu kohaselt pikendataks JahS
nõuetele vastavate jahipiirkondade moodustamise ja jahimaa korraldamise
tähtaega viie aasta võrra. JahS muutmise eelnõu algatamise hetkel kehtinud JahS
redaktsioon nägi ette, et nõuetele vastavad jahipiirkonnad pidid olema
moodustatud ja jahimaa korraldatud hiljemalt 1. märtsiks 2013.a.
25. aprillil 2013.a. võeti vastu uus jahiseadus, mille
§ 67 lg 3 näeb ette, et jahikorralduse seaduse alusel moodustatud
rendijahipiirkond, mille baasil ei ole moodustatud jahipiirkonda, loetakse
jahipiirkonnaks ja selle moodustamiseks kehtestatud õigusakt kehtib kuni
jahipiirkonna piiride muutmiseni JahS § 12 alusel. Eelnimetatud sättega peaks
eelnõus 328 SE tõstatatud kasutusõiguse lubade kehtivuse lõppemise probleem
olema seega juba lahendatud.
Jahiseaduse muutmise seaduse
eelnõu materjalid Riigikogu kodulehel
Keskkonnatasude
seaduse muutmise eelnõu (234 SE)
Keskkonnatasude seaduse muutmise
seaduse eelnõu (234 SE) algatati Riigikogu opositsiooniliste liikmete poolt 15. mail 2012. aastal
ja on läbinud nüüdseks teise lugemise. Muudatuse eelnõu näeb ette praegusele
põlevkivi hinnale (umbes 10 eurot/tonn) lisanduva 2 euro suuruse ressursimaksu
tonni kohta põlevkivi kaevandamise, kasutamise ja kasutuskõlbmatuks muutmise
eest. Vabariigi Valitsuse määrus „Riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse
tasumäärad“ kehtestab põlevkivi kaevandamisõiguse tasuks 2013. aastal alates 1.
aprillist 1,67 eurot tonni kohta. Seaduseelnõu algatajad põhjendavad põlevkivi
hinnatõusu vajadusega kasutada Eesti loodusvarasid ja loodusressursse
säästlikumalt. Seaduseelnõus on võrreldud kahe alternatiivse energiaallika –
põlevkivi ja kivisöe – hindu ning järeldatud, et praegune hinnavahe on 11,5-kordne
kivisöe kasuks, olgugi et kivisöest saab energiat vaid kolm korda rohkem kui
põlevkivist. Põlevkivi arengukavas ettenähtud kaevandamismahtude järgimisel
suurendaks eelnõu riigieelarve tulusid järgmisel aastal arvestuslikult 38
miljoni euro võrra ja seda raha tahetakse kasutada sihtotstarbeliselt õpetajate
palgatõusuks.
Valitsus seaduse muutmise seaduse eelnõu ei toeta,
sest peab strateegilise maavara ressursitasu muutmise korral oluliseks
eelnevalt analüüsida maksumuudatuse mõju ja optimaalse tasumäära taset. Samuti
ei toeta seadusmuudatust Viru Keemia Grupp AS, tuues põhjuseks eelnõus puuduvad
sisulised analüüsid ressursitasu hüppelisele kasvamisele. Viru Keemia Grupp AS
väitel annaks järsk ressursitasu tõus turuosalistele signaali, et maksukeskkonna
stabiilsus Eestis on küsitav ja pärsiks seeläbi pikaajalisi investeeringuid.
Hinnatõusu ei poolda ka Kiviõli Keemiatööstuse OÜ, juhtides tähelepanu
asjaolule, et plaanitav seadusmuudatus läheb vastuollu hetkel kehtiva
keskkonnatasude seaduse § 4 lõikega 3, mis sätestab, et keskkonnatasudest
riigieelarvesse laekuvat raha kasutatakse sihtotstarbeliselt keskkonnaseisundi
hoidmiskes, loodusvarade taastootmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks.
Seega ei oleks võimalik täiendavat ressursimaksu kasutada õpetajate palkadeks.
Keskkonnatasude seaduse muutmise
seaduse eelnõu materjalid Riigikogu kodulehel
Teeseaduse § 16
muudatus (22 SE)
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt 20.
aprillil 2011.a. algatatud eelnõu väljatöötamise tingis vajadus parandada
kohalike teede hoiu rahastamist teede sõidetavuse parandamiseks. Ajavahemikus
01.01.2005-01.03.2009 oli teeseaduses kindlaks määratud omavalitsustele
kütuseaktsiisi laekumistest eraldatava minimaalse osa suurus, täna kehtivas
seaduses aga vastav säte puudub. Eelnõu kohaselt muudetakse TeeS § 16 lõike 3
tekst ja sõnastatakse nii, et kohalike teede investeeringuteks eraldatakse
vähemalt 15 protsenti riigieelarves kütuseaktsiisist teehoiuks ettenähtud
summast.
Teeseaduse § 16 muudatuse eelnõu läbis esimese
lugemise juba 2011. aasta septembris ent teisele lugemisele pole seaduseelnõu
siiani jõudnud.
Teeseaduse muutmise seaduse
eelnõu materjalid Riigikogu kodulehel
|
