 KESKKONNAJÄRELVALVE
Koostamisel on eelnõu KKI uue
elektroonilise andmekogu loomise ning KKI valveaja kohta
Keskkonnaministeerium (KKM) on avalikustanud eelnõu keskkonnajärelevalve
seaduse täiendamiseks KKM volitusnormiga Keskkonnainspektsiooni (KKI)
andmekogude asutamiseks ning KKI valveaja regulatsiooniga.
Eelnõu esimese täienduse kohaselt asutatakse eelnõu alusel kaks andmebaasi
– uus objekti kontrollimise andmekogu süsteem ning olemasolev õiguserikkumiste andmekogu.
Objekti kontrollimise andmekogu süsteemi kantakse KKI töökorralduslikud andmed
(nt KKI-le esitatud kaebused, tööplaanid, juhendid ja vormid, kontrollitud ja
kontrollitavate objektide asukohakoordinaadid). Õiguserikkumiste andmekogu aga
koondab haldus- ja süüteomenetlusega seotud andmeid (nt ettekirjutuste,
kriminaalasjade, saastetasunõuete, tsiviilasjade, väärteoasjade andmed).
Eelnõu teise täienduse eesmärk on tagada pärast tööaja lõppu ning
puhkepäevadel ja riiklikel pühadel KKI valmisolek reageerida kriisiolukordadele
ja täita operatiivselt ettenägematuid ja edasilükkamatuid ülesandeid. KKI
ametnik ei pea kavandatavate muudatuste kohaselt valveajal viibima tööandja
määratud kohas, vaid enda valitud kohas, kust vajaduse korral on kohe võimalik asuda
teenistusülesandeid täitma.
Eelnõu on esitatud Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks kuni
30.10.2012. a.
Eelnõu
tekst ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis (EIS)
 KESKKONNATASUD
Riigikogu võttis menetlusse eelnõu
põlevkivi aheraine ning rikastusjäätmete ladestamise tasumäärade tõstmiseks
27. septembril võttis Riigikogu menetlusse keskkonnatasude seaduse (KeTS)
muudatusi puudutava eelnõu, millega plaanitakse tõsta osade maavarade ning
teatud vee kasutamise tasu ülemmäärasid.
Olulisemaks kavandataks muudatuseks on välispuistangutesse ladestatava
põlevkivi aheraine ning rikastusjäätmete ladestamise saastetasumäärade tõstmine
alates 1. aprillist 2013. a
20% võrra aastas. Hetkel kehtiv põlevkivi aheraine ladestamise tasumäär ei ole
2009. aastast muutunud. Eelnõu eesmärk on läbi saastetasu määra tõstmise
vähendada põlevkivi aheraine ladestamist ja motiveerida ettevõtjaid aherainet
taaskasutama. Eelnõu seletuskirja kohaselt saab põlevkivi aherainet kasutada
näiteks teatud teede ehitamisel ja alternatiivina täitelubjakivi
kasutamisele, võimaldades kasutada
loodusest otseselt kaevandatavat ressurssi efektiivsemalt.
Muid kehtestatud
loodusvarade kasutusõiguse tasu ülemmäärasid
muudetakse eelnõuga üksnes vähesel määral (nt dolokivi puhul tõstetakse
ülemmäära senise 5,11 eurolt kuupmeetri kohta 5,24 euroni). Keskkonnatasude
seaduses sätestatud alam- ja ülemmäärade alusel kehtestab Vabariigi Valitsus
oma määrustega juba konkreetsed tasud igaks aastaks. Seega võimaldavad
muudatused tõsta tasumäärasid ka valitsuse määrustes, mis määravad kindlaks
konkreetsed tasumäärad.
Eelnõu
tekst ja seletuskiri Riigikogu kodulehel
Valitsuse määrustega tõsteti loodusvarade
kasutusõiguse tasumäärasid
4. oktoobril võttis Vabariigi Valitsus vastu määruste muudatused,
millega tõsteti loodusvara kasutusõiguse tasumäärasid (muudatused avaldati
Riigi Teatajas 9. oktoobril). Muudatuste kohaselt tõsteti nii kaevandamisõiguse
tasusid kui põlevkivi ressursitasu ning kaevandustest ja karjääridest
väljapumbatud vee ja jahutusvee tasumäärasid.
Nagu eelmises uudises selgitatud, on loodusvarade kasutusõiguse tasumäärade
alam- ja ülemmäärad kirjas keskkonnatasude seaduses, valitsuse määrustega
pannakse paika konkreetsete tasumäärade iga-aastane tõus kuni aastani 2015.
Valitsuse määrusega muudeti tasude tõusuprotsenti märkimisväärselt. Näiteks
põlevkivi ressursitasu tõstetakse alates 1. aprillist 2013 20% aastas, samas
kui kehtiva määruse alusel oli aastateks 2013-2015 planeeritud tõus 5% aastas.
Muudatuse põhjendusena märgitakse määruse seletuskirjas, et eesmärgiks on
arvestada Eesti veeressursi ja maavaravarude parema kaitse ja säästliku
kasutamise tagamist. Määruse seletuskirjas esitatud selgitusega, et kõrgemad
keskkonnatasud muudavad maavara kaevandamise säästlikumaks ning motiveerivad
võtma kasutusele keskkonda vähem koormavaid tehnoloogiaid, võib iseenesest
nõustuda ning sellest seisukohast on muudatus positiivne. Arvestades aga, et
muudatus on seotud 2013. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga ning see on tehtud
huvigruppidega läbi rääkimata ja neile ootamatult, on selle peamine põhjus
olnud ilmselt siiski riigieelarvesse tulu laekumise suurendamine. Määruse
seletuskirja kohaselt laekub muudatuse tulemusena täiendavat prognoositavat
tulu riigieelarvesse 2013. aastal 5 miljonit eurot, 2014. a 12 miljonit ja
2015. a 17 miljonit eurot.
Vabariigi Valitsuse
määruse tekst Riigi Teatajas
Määruse
eelnõu ja seletuskiri (koos muude riigieelarve seaduse eelnõu
materjalidega) EIS-s
 RUUMILINE PLANEERIMINE
Riigikohus: Planeerimismenetluse teated tuleb avaldada
vähemalt kord kuus ilmuvas vallalehes
Riigikohus on teinud 20. septembril määruse kohtuasjas nr
3-3-1-36-12, milles võttis seisukoha seoses vaidlusega, millises ajalehes
võib avaldada planeerimismenetluse teateid. Vaidlusaluses asjas esitasid paar
Saue valla elanikku 2011. a septembris kohtusse kaebused Saue vallas
kehtestatud detailplaneeringu tühistamiseks, kuna leidsid, et planeering oli
õigusvastane. Kohtumenetluses osutus esmalt aga kõige olulisemaks küsimus, kas
kaebus esitati õigel ajal.
Planeeringu vaidlustamisel kohtus on üldine kaebetähtaeg 1 kuu, arvates
päevast, mil isik sai planeeringu kehtestamisest teada või pidi sellest teada
saama. Kaebajad said planeeringu kehtestamisest teada 2011. a augustis Saue
valla ajalehe Koduvald kaudu ning hakkasid kaebetähtaega arvutama selles
ajalehes teate avaldamise päevast. Saue vald leidis aga, et see ajaleht ei ole
mõeldud planeeringute kehtestamisest teavitamiseks, vaid on üksnes muid
kanaleid dubleeriv vahend elanike paremaks teavitamiseks. Planeerimisseaduse §
11 lg 2 p 3 kohaselt tuleb planeerimismenetluse teated avaldada valla või linna
ajalehes, mis ilmub vähemalt üks kord kuus (Koduvald aga juulis ei ilmunud).
Kuna Saue vallavalitsus avaldas teated planeeringu kehtestamise kohta juba
2011. a juulis ka oma veebilehel ja Eesti Päevalehes (EPL), leidis ta, et
kaebetähtaeg planeeringu vaidlustamiseks oli septembriks juba möödas.
Riigikohus leidis, et ajaleht Koduvald tõepoolest ei vastanud PlanS
nõuetele ning seega hakkas kaebetähtaeg planeeringu vaidlustamiseks kulgema
juba teate avaldamisest veebis ja EPL-s. Samas otsustas kohus kaebetähtaja
ennistada (st lugeda selle möödalaskmine põhjendatuks ja lubada kaebajatel
kaebus siiski esitada), kuna leidis, et ebamõistlik
oleks eeldada ja nõuda, et planeeringust huvitatud isikud peaksid planeeringu
kehtestamise teadet otsima mitmest PlanS nõuetele vastavast ajalehest ja
veebilehelt. Kuna tegemist oli pika menetlusega ning Saue vald oli ka
eelnevalt avaldanud planeeringut puudutavaid teateid valla lehes, võisid
kaebajad seetõttu ekslikult arvata, et
kaebetähtaeg hakkab kulgema teate vallalehes avaldamise hetkest.
Riigikohtu
halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-36-12
 ENERGEETIKA
Uue EL määruse kohaselt peavad ka tööstuslikud
lambipirnid ja valgustid kandma energiamärgist
26. septembril avaldati EL Teatajas Euroopa Komisjoni määrus
(EL) nr 874/2012, millega laiendatakse EL energiamärgise kasutamise nõuet
kõigile lambipirnidele ning valgustitele. Seni tuli energiamärgisega varustada
vaid kodumajapidamistes kasutatavaid lambipirne. Määrust kohaldatakse alates 1.
septembrist 2013. a, üksikute nõuete suhtes on ette nähtud pikemad
üleminekuperioodid.
Määrus kohustab lambipirnide ja valgustite tarnijaid ning edasimüüjaid
tegema kättesaadavaks teavet toodete energiatarbimise kohta, viimased peavad ka
kauplustes väljapandavad tooted varustama energiamärgisega. Lambipirnide puhul
kantakse märgisele selle energiaklass (A++ kuni E) ning voolutarve 1000 tunni
kohta; valgustite puhul tuleb näidata, milliseid pirne see sisaldab ning
milliseid selles hiljem kasutada saab.
EL
määrus nr 874/2012 Euroopa Liidu Teatajas (pdf)
Riigikontroll: energiamajandust tuleb senisest
pikemalt ette planeerida, arvestades ka avatud elektrituru ja keskkonnamõjudega
Riigikontroll avalikustas 18. septembril ülevaate
elektritootmise võimalikest valikutest, mille kohaselt on kogu
energiamajandust vaja senisest pikemalt ning põhjalikumalt planeerida.
Seejuures tuleb lähiajal otsustada, kuidas tagada varustuskindlus avatud turu
tingimustes, kui palju elektrit tarbija või riigi toel Eestis üldse tulevikus
toota, milliseid energiaallikaid selleks kasutada ja kas toota elektrit suurtes
elektrijaamades või hajutatult.
Riigikontroll leiab, et otsuste tegemisel tuleb arvesse võtta mitmeid
tegureid: järgmisest aastast täielikult avanevat elektriturgu, varustuskindluse
vajadust, EL kliima- ja energiapoliitikat ning otsustega kaasnevaid kulusid
tarbijale. Ülevaates kirjeldatakse nii elektritootmise hetkeolukorda kui
võimalikke arenguid, hinnates neid seejuures läbi eeltoodud tegurite.
Riigikontrolli hinnangul ei arvesta hetkeolukord ega tehtud plaanid (kuni
aastani 2020) piisavalt oluliste teguritega. Avatud turu tingimustes ei taga
elektritootmise praegune struktuur (Eestis toodetakse rohkem, kui tarbitakse,
seejuures valdav osa põlevkivist) avatud turu tingimustes varustuskindlust,
samas on see vastuolus EL kliima- ja energiapoliitikaga. Olulised on ka
põlevkivist elektri tootmise keskkonnamõjud (CO2 heide, jäätmed, põhjavee
reostus), mis viimasel kümnendil on oluliselt suurenenud.
Riigikontrolli ülevaade on KÕKi hinnangul väärtuslikuks sisendiks mitmele
järgmisesse aastasse plaanitud protsessile. Esmalt peaks Vabariigi Valitsus
2013. aastal otsustama, kas toetada rahaliselt uue Narva põlevkivielektrijaama
teise 300 MW võimsusega ploki rajamist. Samuti on 2013. a IV kvartalisse
plaanitud strateegiliste arengukavade „Eesti elektrimajanduse arengukava
aastani 2018“ ning „Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020“ muutmise
eelnõude koostamine.
Riigikontrolli
ülevaade „Elektritootmise võimalikud valikud“ (pdf)
Kooskõlastamisele saadeti Eesti biomajanduse
strateegia 2014-2030 koostamise ettepaneku eelnõu
Põllumajandusministeerium saatis teistele ministeeriumidele ning
huvigruppidele tutvumiseks ja kooskõlastamiseks “Eesti biomajanduse strateegia
2014-2030”
koostamise ettepaneku eelnõu. Strateegia
koostamise eesmärgiks on suunata biomassi võimalikult efektiivset ja
keskkonnasäästlikku kasutamist ning tagada ressursitõhusam ja
konkurentsivõimelisem majandus, suurendades ühtlasi nii tootlikkust kui
tööhõivet.
Biomajandus hõlmab tootmisharusid, milles energiaallikana kasutatakse
muuhulgas maa ja mere bioloogilisi varusid ning jäätmeid (nt sõnniku ja
biojäätmete kääritamine biogaasi tootmiseks või hakkepuidu põletamine
soojusenergia tootmiseks). Eelnõu seletuskirja kohaselt on biomajanduse
strateegia koostamise vajadus seotud muuhulgas maailmas kiiresti kasvava nõudlusega
energia järele, mis avaldab survet ressursside efektiivsemaks kasutamiseks ning
jätkusuutlike lahenduste leidmiseks. Vaja on vähendada sõltuvust taastumatutest
ressurssidest (sh fossiilkütustest) ja võidelda kliimamuutuse vastu. Samas
avaldab ka biomajandus loodusressursside kasutamise tõttu keskkonnale ja
inimestele olulist mõju. Eelnõu seletuskirja kohaselt soodustab strateegias
ettenähtud põhimõtete rakendamine jätkusuutlikku biomassi esmakasutamist ja
taaskasutamist.
Eelnõu on kooskõlastusringil kuni 19.10.2012. a. Pärast kooskõlastamist
esitatakse eelnõu Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks, mille järel saab
hakata alles strateegiat koostama.
Eelnõu
tekst ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis (EIS)
Valitsus arutas energiatõhususe direktiivi ülevõtmise
hilinemist
11. oktoobril andis majandus- ja kommunikatsiooniminister (MKM) Vabariigi
Valitsuse istungil aru, miks on hilinenud EL direktiivi 2010/31/EL
(hoonete energiatõhususe kohta) ülevõtmine Eesti siseriiklikusse õigusesse.
Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 9. juuli 2012.a.
MKM selgitusel on direktiivist tulenevad põhilised kohustuslikud nõuded
ning käsitlused juba üle võetud 2. mail 2012. a vastuvõetud ehitusseaduse muudatustega.
Viivitatud on aga alamaktide vastuvõtmisega eelkõige põhjusel, et Euroopa
Komisjon avaldas hilinenult (peaaegu aasta võrra hiljem) hoonete või
ehitusdetailide energiatõhususe miinimumnõuete kulutõhusa taseme arvutamise
metoodika. Alles pärast metoodika avaldamist Komisjoni poolt oli MKMil võimalik
hakata lõplikult välja töötama rakendusakte. MKM kavatseb võrreldes kehtiva
energiatõhususe määrusega kehtestada selle sisu kahes eraldiseisvas MKM määruses
– energiatõhususe
miinimumnõuded (määrus vastu võetud 30.08.2012.a) ning hoonete
energiatõhususe arvutamise metoodika (määrus ei ole veel vastu võetud, ent
Eelnõude Infosüsteemis on määruse eelnõu avalikustatud).
Lisaks viimasele määrusele on direktiivist üle võtmata veel hoone
tehnosüsteemide energiatõhususe nõuded, kuid selle kohta on Eelnõude
Infosüsteemis avalikustatud määruse
eelnõu hoonete tehnosüsteemidele esitatavate nõuete kohta.
Vabariigi Valitsuse istungi kommenteeritud päevakord
EL Nõukogu võttis vastu uue energiatõhususe direktiivi
21.
septembril võttis EL Nõukogu vastu uue
energiatõhususe direktiivi, mille sisu kajastasime pikemalt oma juulikuu
uudiskirjas.
Järgmise aasta 9. jaanuarist peavad üle 20 kW võimsusega soojusseadme ja
üle 12 kW võimsusega jahutusseadme paigaldajad registreerima seadmed
ehitisregistris.
 VÄLISÕHU KAITSE
Euroopa Komisjon ootab arvamusi linnatranspordi
paremaks muutmise kohta
17. detsembrini on kõigil EL kodanikel ning organisatsioonidel võimalik
osaleda avalikus konsultatsioonis linnatranspordi paremaks muutmise kohta.
Euroopa Komisjon soovib küsimustiku läbi saada tagasisidet peamistele EL
tasandil väljapakutud meetmetele. Vajadus EL tasandil tegutsemiseks on tingitud
linnatranspordiga kaasnevatest negatiivsetest mõjudest – liiklus linnades toob
kaasa nii liiklusõnnetusi ja ajakulu kui ka keskkonnaprobleeme – müra,
õhusaastet ning kasvuhoonegaaside emissioone.
Euroopa Komisjon on linnade transpordiprobleemidega tegelenud ka varem.
2009. aastal avalikustas Komisjon „Linnalise
liikumiskeskkonna tegevuskava“, milles kirjeldati 20 (soovituslikku) meedet
linnatranspordi probleemidega tegelemiseks. Tegevuskava põhjal lisati Euroopa
ühtse transpordipiirkonna loomise strateegia ettepanekusse (nn „valgesse
raamatusse“) mitu meedet ka linnatranspordi küsimustega tegelemiseks.
Peamisteks väljapakutud mehhanismideks on kohalikud linnaliikluskeskkonna
arengukavad (mis võiksid olla EL fondidest rahastuse taotlemise eelduseks),
linnatänavate maksustamine ja juurdepääsu piiramine teatud sõidukitele ning
linnasisese kaubaveo logistika arendamine.
Konsultatsiooni tulemusi võetakse Euroopa Komisjoni poolt aluseks teatise
koostamisel, mis käsitleb EL transpordipoliitikat linnade tasandil. Teatises
keskendutakse eelkõige ülalnimetatud mehhanismide täpsustamisele ja
edasiarendamisele. Koos teatisega luuakse ka tugistruktuurid, abistamaks
kohalikke omavalitsusi ja liikmesriike linnaliikluse arengukavade koostamisel.
Euroopa Komisjoni pressiteade
(ingl k)
Euroopa Komisjoni veebileht
konsultatsiooni materjalidega (ingl k)
Avalikustati uued müra
hindamise meetodid
14. septembril
avalikustas Euroopa Komisjon raporti “Ühtlustatud
müra hindamise meetodid Euroopas” (CNOSSOS-EU –
“Common Noise Assessment Methods in Europe”), milles kirjeldatakse uusi müra
hindamise meetodeid. Uued meetodid, mh uued müra hindamise mudelid töötas välja
Euroopa Komisjoni juures tegutsev Ühendatud Teaduskeskus (Joint Research
Center) koostöös EL liikmesriikide ekspertide, Euroopa Keskkonnagentuuri,
Euroopa Lennundusametiga ja Maailma Terviseorganisatsiooniga, tuginedes Euroopa
Komisjoni andmetelkõige uuematele teaduslikele ja tehnilistele teadmistele. Uued
meetodid põhinevad EL direktiivil 2002/49/EÜ (keskkonnamüra direktiiv). Direktiivi eesmärk on müra ja selle kahjuliku
mõju vältimine, ennetamine ja vähendamine. Peamiste eesmärkide saavutamise
meetmetena nähakse direktiivis ette müra kaardistamist, müra vähendavate
tegevuskavade koostamist ning avalikkuse teavitamist.
Uute meetodite
väljatöötamise ajendiks oli 2007. aastal läbi viidud esimese EL-ülese müra
kaardistamisel selgunud erinevused müra hindamise meetodites, andmete kogumises
ja kvaliteedis. Erinevuste tõttu ei olnud erinevate riikide andmed
usaldusväärsed, järjekindlad ega omavahel võrreldavad. Uued meetodid aitavad
Euroopa Komisjoni hinnangul kaasa hea kvaliteediga strateegilise müra
kaardistamisele, võimaldades võrrelda müratasemeid, millega EL liikmesriikide
elanikud kokku puutuvad. Võrreldavad mürakoormuse andmed on ka EL ühtse
mürapoliitika loomise eelduseks; viimase eesmärgiks on vähendada müra, mis
kujutab endast kasvavat tervise- ja majandusprobleemi kogu Euroopas.
Raporti põhjal täiendatakse keskkonnamüra direktiivi II lisa, milles
kirjeldatakse müra hindamise meetodeid. Liikmesriigid peavad uusi müra hindamise meetodeid hakkama kasutama alates
järgmisest EL-ülesest müra strateegilisest
kaardistamisest 2017. aastal.
Euroopa Komisjoni pressiteade
Uut
metoodikat puudutav Euroopa Komisjoni veebileht (ingl k)
Euroopa Parlament ja EL
Nõukogu leppisid kokku mootorrataste keskkonnasõbralikumaks muutmises
28. septembril
jõudsid Euroopa Parlament ja EL Nõukogu mitteametliku kokkuleppeni uue määruse
osas, mille nõuded peaks muutma mootorrattaid keskkonnasõbralikumaks. Uued
nõuded hõlmaksid umbes 30 miljonit L-kategooria sõidukit – mopeede, skuutreid,
mootorrattaid, maastikusõidukeid, ATV-sid.
Uued reeglid on ajendatud eelkõige sellest, et
L-kategooria sõidukid põhjustavad suurt õhusaastet. Probleemi vähendamiseks
laiendatakse uute reeglite kohaselt seni autodele kohaldatavat „Euro 3“
standardit alates 1. jaanuarist 2016 ka mopeedidele. Suurematele
mootorratastele aga kohaldatakse alates samast kuupäevast „Euro 4“ standardit
ning alates 2020. aastast „Euro 5“ standardit. „Euro“ standardid sisaldavad
uute toodetavate mootorsõidukite saasteainete heite piirväärtusi, samuti
tehnilisi nõudeid heidete vähendamiseks. Saasteainete hulka, mida standarditega
soovitakse vähendada, kuuluvad näiteks lämmastikoksiidid, süsivesinikud ja
tahked osakesed.
Mootorsõidukite heited
on reguleeritud EL direktiivis 70/220/EMÜ
(väikesõidukid) ja EL direktiivis 88/77/EMÜ
(raskesõidukid) mille nõudeid on hilisemate muudatustega ja rakendusaktidega
(määrustega) järk-järgult rangemaks muudetud. Näiteks hetkel kohaldatakse
sõiduautodele ja kaubaautodele EL määruse (EÜ) nr 715/2007
alusel „Euro 5“ standardit. Euroopa Liidus on lubatud müüa, registreerida ja
kasutusele võtta vaid selliseid uusi sõidukeid ning varuosi, mis vastavad
määruse nõuetele ning millele on selle tõestuseks antud tüübikinnitus. Uue määrusega laiendataks nõudeid ka L-kategooria sõidukitele ehk
mootorratastele.
Järgmise
sammuna peavad Euroopa Parlament ja EL Nõukogu andma eelnõule ametliku
heakskiidu. Hääletus Euroopa Parlamendis on planeeritud novembrisse.
Euroopa Komisjoni pressiteade (ingl k)
Euroopa Komisjoni veebileht maanteesõidukite kohta (ingl k)
Euroopa Komisjoni veebileht EL määruse (EÜ) nr 715/2007 kohta (ingl k)
Riigikogu menetleb
heitkoguste vähendamise riikliku programmi koostamist puudutavat eelnõud
26. septembril
otsustas Riigikogu saata teisele lugemisele välisõhu kaitse seaduse (VÕKS) ja
vedelkütuse seaduse (VKS) muudatusi puudutava eelnõu. Muudatustega võetakse üle
EL direktiiv 2001/81/EÜ õhusaasteainete piirmäärade kohta ning EL direktiiv 2009/30/EÜ kütusekvaliteedi kohta.
Peamisi muudatusi
plaanitakse VÕKSis, mitmed neist üksnes täpsustavad seadust. Eelnõuga
määratletaks mitmed mõisted (nt biokütuse ja biomassi mõisted, heide,
äkkheide). Lisaks plaanitakse välisõhu kaitse seadust täiendada teatud
saasteainete (vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, lenduvad orgaanilised
ühendid, ammoniaak) heitkoguste vähendamise riikliku programmi koostamise
kohustusega. Saasteainete heitkoguste
vähendamise riiklik programm koostataks eelnõu kohaselt Keskkonnaministeeriumi
poolt käitistelt saadud heitkoguste vähendamise kavade alusel. Viimaseid
koostavad käitajad juba kehtiva õiguse alusel, mistõttu kavandatavate muudatusega saasteallikate käitajate kohustused sisuliselt ei muutu. Riigipoolse programmi
koostamise kohustuse sätestamine on seotud Euroopa Komisjoni poolt algatatud
rikkumismenetlusega. Komisjon heidab Eestile ette, et siseriiklikus õiguses
puudub selgelt sätestatud
kohustus koostada nimetatud programm.
Lisaks kohustatakse
muudatustega ka rehvide tootjaid ja tarnijaid kasutama toodetel energiamärgist
vastavalt EL määrusele (EÜ) nr 1222/2009 rehvide märgistamise kohta, mida kajastasime lähemalt septembrikuu
uudiskirjas. Vedelkütuse seaduses
plaanitakse täpsustada kütusemüüja kohustust anda tarbijale infot bensiini ja
diislikütuse biokütusesisalduse ja eri bensiinisegude sobiva kasutamise kohta.
Kehtiva seaduse järgi peab kütusemüüja andma teavet kütuse ja selle omaduste
kohta, ent puuduvad täpsemad reeglid, mille kohta müüja peab informatsiooni
andma. Eelnõu täpsustaks, et mh tuleb
müüjal ostja nõudmisel selgitada bensiini ja diiselkütuse biokütusesisaldust
ning bensiinisegude sobivat kasutamist.
Muudatused plaanitakse
üldiselt jõustada 1. jaanuarist 2013.
a, rehvide märgistamist puudutavad muudatused jõustuvad
1. novembrist 2012. a.
Eelnõu tekst ja seletuskiri Riigikogu kodulehel
KÕKi 2012.
a septembrikuu uudiskirja uudis rehvide märgistamise kohta
 LOODUSKAITSE
Riigikogu menetleb looduskaitse alla võtmise menetluse
muudatusi
2. oktoobril võttis Riigikogu menetlusse
looduskaitseseaduse muutmise eelnõu, mis peamiselt puudutab looduskaitse alla võtmise menetluse sätete
täpsustamist ja täiendamist. Lisaks tõhustatakse eelnõus kallasraja
regulatsiooni, täpsustatakse kaitsekohustuse teatisega seonduvat ning uue
teemana lisatakse seadusesse hülgetoodetega kauplemist käsitlev regulatsioon.
Kajastasime muudatuste sisu lähemalt KÕKi 2012.a augustikuu
uudiskirjas.
Eelnõu tekst ja seletuskiri Riigikogu kodulehel
Eelnõu sisu
kajastav uudis KÕKi
2012. a augustikuu uudiskirjas
Riigikogu
menetleb looduskaitsepiirangutega maa võõrandamise muudatusi
8. oktoobril võttis Riigikogu menetlusse looduskaitseseaduse ja riigivara
seaduse muutmise eelnõu, mis käsitleb mitmeid sisulisi muudatusi seoses
looduskaitsepiirangutega maa võõrandamisega riigile. Eelnõu seletuskirja
kohaselt oli selle ajendiks vajadus muuta riigi maaga tehtavad tehingud
võimalikult selgeks ja arusaadavaks, tagada riigieelarveliste vahendite
sihtotstarbeline kasutamine ning viia looduskaitsepiirangute eest hüvitise
saamine ühtsetele alustele.
Eelnõu näeb ette looduskaitseliste piirangutega maa võõrandamise ja
omandamise vaid ostu ja müügi kaudu. Selle tulemusena kavatsetakse lõpetada
riigi kinnisvara oksjonil müüdud kinnistute väärtuse tasaarvestamise võimalus
looduskaitselise maa väärtusega.
Teiseks on kavandatavate muudatuste kohaselt riigil looduskaitselise maa
ostmise kohustus edaspidi ainult juhul, kui sellele on looduskaitselised
piirangud kehtestatud pärast isiku poolt maa ostmist. Muudatus ei mõjutaks
isikuid, kelle omandis oleva kinnisasja suhtes on looduskaitsepiirangud
kehtestatud pärast maa omandamist või on piirangud muutunud võrreldes maa
omandamise ajal kehtinutega oluliselt rangemaks. Muudatuse eesmärgiks on
välistada kinnisasjade omandamist riigile sellistelt isikutelt, kes on
looduskaitsepiirangutega kinnisasja omandanud ärilisel eesmärgil.
Eelnõu
tekst ja seletuskiri Riigikogu kodulehel
Kavasolevad maaparandusseaduse muudatused puudutavad
ka keskkonnanõudeid
Põllumajandusministeerium (PõM) on Eelnõude Infosüsteemis avalikustanud
maaparandusseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse.
Väljatöötamiskavatsuses määratleb PõM sõnul rea olulisemaid probleeme senise,
2003. aastast kehtiva maaparandusseaduse (MaaParS) rakendamisega – need
puudutavad nii maaparandussüsteemide õiguslikku seisundit, füüsilist toimimist
(nt on probleemina välja toodud voolutakistused, sh koprapaisud, ent ka liigne
koormus) kui ka maaparandusühistuid.
Keskkonnakaitselisest seisukohast on üheks oluliseks probleemiks kavatsuses
esitatud probleem 1.3, mille kohaselt on süsteemi keskkonnanõuded ebatäpsed.
Ühelt poolt tuuakse PõM poolt välja, et veekogude piiranguvööndid ei arvesta
eesvooluks (veekogu, kuhu juhitakse kuivendusvesi) olevas vooluveekogus
maaparandushoiutööde tegemise vajadusega, teisalt vajavad eesvooluks olevad
vooluveekogud kavatsuse kohaselt kaitsevööndit ja maakasutuse piiranguid, et
oleks tagatud eesvoolu toimimine. Eelnõus on kavas määrata kaitsevööndi ulatus
nii eesvoolule, mida käsitletakse vooluveekoguna, kui ka kollektoreesvoolule,
ning vajalikud maakasutuse piirangud.
Väljatöötamiskavatsuse järgi on plaanis MaaParS muutmise eelnõu saata
kooskõlastusringile juba selle aasta novembris, mil on kavas läbi viia ka
avalik konsultatsioon. Muudatused peaksid kava kohaselt jõustuma 2013. a
oktoobris.
Maaparandusseaduse
muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus Eelnõude Infosüsteemis
 MEREKAITSE
Valitsus algatas Hiiu ja Pärnu maakonna merealade
planeeringud
Vabariigi Valitsus otsustas 11. oktoobri korraldusega
algatada maakonnaplaneeringud Hiiu- ja Pärnu maakonnaga piirnevatel merealadel.
Vajadus merealade planeerimise järele tuleneb sellest, et Eestit ümbritsevat
mereala kasutatakse erinevatel otstarvetel, mistõttu tekivad huvide konfliktid.
Nende huvide tasakaalustamiseks on
sobivaks lahenduseks merealade planeerimine.
Valitsuse poolt merealade planeeringute algatamine on igati tervitatav ja
pikalt oodatud sündmus. Vajadusele merealade ruumilise planeerimise järele on
korduvalt viidanud keskkonnaorganisatsioonid; vastav plaan on kirjas ka
valitsuse poolt selle aasta augustis kinnitatud Eesti
merenduspoliitikas 2012-2020 (merealad peavad hiljemalt aastaks 2020 olema
planeeritud). KÕKi poolt oleme merealade ruumilise planeerimise vajadust ja
probleeme analüüsinud 2011. a alguses avalikustatud analüüsis.
Valitsuse korraldusega määrati planeeringuala piirid ning anti Pärnu ja
Hiiu maavanematele korraldus asuda planeeringu koostamisele ning algatada ja
korraldada planeeringute keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH).
Maavanematel tuleb koostatud planeering esitada Siseministeeriumile järelevalve
teostamiseks hiljemalt 31. detsembriks 2016. Planeeringuala piire saab näha
korralduse eelnõule lisatud kaardilt.
Valitsuse 11.10.12
korraldus Riigi Teatajas
Siseministeeriumi
11.10.12 pressiteade
Valitsuse
korralduse eelnõu ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis
Keskkonnaõiguse
Keskuse analüüs merealade ruumilise planeerimise kohta (2011)
KÕKi
juristi Kärt Vaarmari artikkel „Merealade kasutamine: konkurents ja võidujooks“
(juuni 2011)
 JÄÄTMED
Eelnõus täpsustakse ohtlike
ainete kasutamist elektri- ja
elektroonikaseadmetes
Keskkonnaministeerium (KKM) edastas Vabariigi Valitsusele arutamiseks
jäätmeseaduse muudatused, millega kavatsetakse seadusesse lisada teatud ohtlike
ainete (plii, kaadmium, elavhõbe, kuuevalentne kroom jt) elektri- ja
elektroonikaseadmetes kasutamist käsitlev regulatsioon. Muudatuste peamiseks
ajendiks on EL uue RoHS
direktiivi (2011/65/EL teatavate ohtlike ainete kasutamise
piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes) ülevõtmine Eesti
õigusesse. RoHS direktiivide eesmärgiks on ohtlike ainete kasutamise piiramisega
kaitsta inimeste tervist ja keskkonda, samuti tagada elektroonikaromude
keskkonnaohutu taaskasutamine ja kõrvaldamine.
Tähtsaimad
kavandatavad muudatused puudutavad elektri- ja elektroonikaseadmete valmistaja,
volitatud esindaja, importija ja turustaja kohustusi seoses probleemtoodete
turule laskmise või kättesaadavaks tegemisega (nt vastavusdeklaratsiooni
koostamine, nõuded märgistamisele, dokumentatsiooni säilitamine jms). Võrreldes
kehtiva õigusega täpsustatakse eri osapoolte kohustusi, kuna varasemalt ei
olnud need selgelt eristatavad ega määratletud. Lisaks ei kohaldataks eelnõu
kohaselt tulevikus turustajale tootja kohustusi, kui turustaja müüb
probleemtooteregistris registreerimata tootja poolt turule lastud tooteid.
Euroopa Komisjon leidis rikkumismenetluses, et selle sättega laiendatakse
lubamatult tootja mõistet ja seega ka isikute hulka, kes peavad täitma
tootjavastutuse põhimõttest tulenevaid kohustusi ja nõudeid.
Eelnõuga tühistataks jäätmeseaduses sisalduv
pliid sisaldavate patareide ja akude turule laskmise keeld Euroopa
Majanduspiirkonnas. Euroopa Komisjon on rikkumismenetluses juhtinud tähelepanu
sellele, et Eesti on EL direktiivi 2006/66/EÜ
(patareidirektiiv) rangemalt üle võtnud. Kuna
direktiivi esmane eesmärk on ühisturu reguleerimine, mitte keskkonnakaitse, ei
ole liikmesriikidel õigust rangemaid meetmeid võtta.
Lisaks uue RoHS direktiivi ülevõtmisele
kavatsetakse muuta nõudeid probleemtoodete (nt akud, patareid, elektroonika) tarbijate teavitamisele jäätmete
üleandmise võimaluste kohta. Näiteks peaksid tootjad hakkama probleemtoodete
registrile esitama aastaaruandeid iga-aastaste teavitamiskampaaniate
korraldamise kohta. Ühtlasi sätestatakse ka vastutus teavitustöö tegemata
jätmise eest.
Suurem osa muudatustest on
plaanis jõustada 2. jaanuaril 2013.
a.
Eelnõu
tekst ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis
(EIS)
Parandati määruse sõnastust, sisulisi muudatusi see kaasa ei too.
 OHTLIKUD AINED
Avatud on EL arutelu püsivate orgaaniliste
saasteainete konventsiooni nõuete rakendamiseks
Euroopa Komisjon on koostanud ELi teise rakenduskava Stockholmi püsivate
saasteainete konventsiooni nõuete rakendamiseks ning kutsub kõiki
osapooli kuni 25. oktoobrini 2012
avaldama arvamust rakenduskava eelnõu kohta.
Püsivad orgaanilised saasteained (Persistent
Organic Pollutants, POP) on kemikaalid, mis säilivad muutumatuna
märkimisväärselt pika aja (paljude aastate) jooksul, ent looduslike protsesside
tulemusena võivad levida nii pinnases, vees kui õhus. POP-id akumuleeruvad
elusorganismide, sh inimeste rasvkoes, ning nende kontsentratsioon on kõige
kõrgem toiduahela kõrgematel tasanditel – samas on tegemist nii inimeste kui
muu eluslooduse jaoks toksiliste ainetega.
Stockholmi konventsioon on vastu võetud 2001. aastal; Eesti ühines sellega
2008. aastal. Konventsiooniga keelatakse teatud POPide tootmine ja kasutamine,
import ja eksport, ning teatud POPide kasutamist piiratakse. Samuti nähakse
ette meetmekavade ja strateegiate koostamine nende ainete heite vähendamiseks
juhusliku tootmise tulemusena, olemasolevatest varudest või jäätmetest.
EL käimasoleva konsultatsiooni käigus oodatakse seisukohti Euroopa
Komisjoni koostatud rakenduskavale, mille eesmärgiks on täita Stockholmi
konventsioonist tulenevaid kohustusi EL riikides. Tegemist on mahuka
dokumendiga, milles kirjeldatakse peaasjalikult olemasolevat EL tasandi
õiguslikku regulatsiooni ning
konventsiooni senist rakendamist, ent tuuakse välja ka olulised edasised
tegevused nii Euroopa Komisjoni kui liikmesriikide jaoks.
EL
avaliku konsultatsiooni veebileht (ingl k)
Stockholmi
konventsiooni koduleht (ingl k)
 KIIRGUS
Euroopa tuumajaamade vastupidavustestid viitavad
tuumaohutuse suurendamise vajalikkusele
4. oktoobril avalikustas Euroopa Komisjon tuumajaamade vastupidavustestide
tulemused. Vastupidavustestide näol on tegemist tuumajaamade riskihindamisega,
mille peamiseks eesmärgiks oli hinnata nende ohutust ja töökindlust äärmuslike
loodusnähtuste korral. Hindamist juhtis tuumaohutuse reguleerijate rühm (ENSREG
- European Nuclear Safety Regulatory Group), kaasates tuumajaamade käitajaid,
riike ja rahvusvahelisi ekspertrühmi. Näiteks hinnati üleujutuste ja
maavärinatega kaasnevat riski ning ka õhusõidukite rünnakute riski, kuna
viimased võivad kaasa tuua tsunami ja maavärinaga võrreldavaid tagajärgi.
Testide ajendiks oli 2011. a
õnnetus Fukushima tuumaelektrijaamas, mille järel esitas Euroopa Ülemkogu
üleskutse viia kõigis ELi tuumaelektrijaamades läbi põhjalik ja läbipaistev
riski- ja ohutuse hindamine.
Vastupidavustestide tulemuste kohaselt on Euroopas tuumaelektrijaamade
ohutusnõuded üldiselt ranged, kuid peaaegu kõigis Euroopa tuumaelektrijaamades
soovitatakse teatavaid ohutusega seotud aspekte parandada. Vastupidavustestid
näitasid, et kõigis liikmesriikides ei kohaldata veel kõiki Rahvusvahelise
Aatomienergiaagentuuri ohutusnõudeid ega parimaid rahvusvahelisi tavasid.
Riiklikud ohutusasutused jõudsid lõpptulemusena aga järeldusele, et ühtegi
tuumaelektrijaama ei ole vaja sulgeda.
Testide tulemusena esitasid ENSREG, Euroopa Komisjon ja rahvusvahelised
ekspertrühmad mitmeid soovitusi konkreetsete tuumaelektrijaamade tehniliseks
täiustamiseks. Euroopa Komisjon kavatseb jälgida testide tulemustena tehtud
soovituste rakendamist. Selleks peavad riigid esitama 2012. a lõpuks riiklikud
tegevuskavad koos soovituste rakendamise ajakavaga. Teiseks on komisjon
vaadanud läbi ka tuumaohutuse alase direktiivi (EL
2009/71/EURATOM) ning plaanib 2013. a alguseks avalikustada selle muutmise
eelnõu tuumaohutuse suurendamiseks
Euroopas. Kavandatavad muudatused puudutavad ohutusnõudeid, tuumaenergia
valdkonda reguleerivate asutuste rolli ja volitusi, läbipaistvust ning seiret.
Teatis
Euroopa Komisjoni veebilehel (pdf, ingl k)
Euroopa Komisjoni pressiteade
Vastupidavustestidega
seotud materjalid Euroopa Komisjoni veebilehel (ingl k)
 KALANDUS
EL
Nõukogu võttis vastu määruse mittesäästliku kalapüügi vastaste meetmete kohta
25. septembril võttis EL Nõukogu vastu määruse
mittesäästliku kalapüügi vastaste meetmete kohta, mis on suunatud sellist
püüki lubavate riikide vastu. Määruse eesmärk on edendada koostööd
liikmesriikide vahel, et juurutada säästvat kalapüüki, mis tagab kalavarude
kaitse ning jätkusuutliku kasutamise. Uus määrus sisaldab erinevaid meetmeid
kolmandate riikide karistamiseks, kes võimaldavad mittesäästvat kalapüüki,
näiteks arvuliste piirangute kehtestamise mittesäästvalt püütud kala ja
kalatoodete impordile Euroopa Liitu, sadamate kasutamisele piirangute
kehtestamine sellist püüki lubava riigi lipu all sõitvatele laevadele jmt.
Euroopa Parlament on määruse varem juba heaks kiitnud. Määrus jõustub
pärast määruse ametlikku allkirjastamist Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu poolt
ning Euroopa Liidu Teatajas avaldamist.
EL Nõukogu pressiteade
EL
määruse eelnõu Euroopa Nõukogu kodulehel
Riigikogu menetleb kalapüügirikkumiste
karistuste karmistamist puudutavaid muudatusi
19. septembril läbisid Riigikogus esimese lugemise kalapüügiseaduse
muudatused, mille peamine eesmärk on kehtestada EL karistuspunktisüsteem ning
karmistada tõsiste kalapüügirikkumiste karistusi. Muudatused on vajalikud on EL
õigusaktide rakendamiseks: EL määrus (EÜ) nr
1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise
kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, ning selle rakendamiseks
kehtestatud rakendusmäärus (EL) nr
404/2011.
Eelnõuga kavatsetakse muuta kutselistele kaluritele kehtivad karistused
karmimaks. See tuleneb EL karistuspunkti süsteemi kohaldamisest tõsiste
kalapüügirikkumiste suhtes vastavalt EL
määrusele (EÜ) nr
1224/2009. Kalalaevatunnistuse omanik saab selle süsteemi kohaselt
karistuspunkte tõsiste rikkumise eest, nagu näiteks keelatud või nõuetele
mittevastavate püügivahendite kasutamine, kalapüügiloata püük. Kajastasime EL
karistuspunktisüsteemi lähemalt KÕKi 2012. a
veebruarikuu uudiskirjas.
Eelnõuga plaanitakse tõsiste rikkumiste hulka lisada dokumentide
võltsimisega seotud rikkumised, kuid nende hulgast kaotada harrastuskalapüük
ilma kalapüügiõigust tõendava dokumendita või harrastuspüügi eest mobiilimakse
tasumata jätmine (küll on viimase eest endiselt ette nähtud trahvi määramine).
Sõltuvalt kogutud punktide arvust tooks tõsine rikkumine kaasa
kalalaevatunnistuse peatamise vähemalt kaheks kuuks või lausa lõpliku kalalaeva
tunnistuse kehtetuks tunnistamise. Kalalaevatunnistuse peatamise perioodi
vältel ei saa ettevõtja kalapüügiga tegeleda. Seetõttu peaks punktisüsteemi
rakendamine eeldatavalt vähendama tõsiste rikkumiste arvu.
Lisaks sisaldab eelnõu muudatusi seoses Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel
püügikvootide määramisega pooleks aastaks, kalapüügi peatamise õigusega ja
satelliitjälgimise süsteemi kohustusega.
Eelnõu
tekst ja seletuskiri Riigikogu kodulehel
KÕKi 2012. a
veebruarikuu uudiskirja uudis EL punktisüsteemi jõustumise kohta
|
