ÜLDOLULIST
Euroopa Kohus: EL õigusega vastuolus oleva siseriikliku õigusnormi võib
keskkonna kaitseks jätta jõusse vaid väga erandlikel juhtudel (C-379/15)
Juuli
lõpus tegi Euroopa Kohus otsuse, kus selgitas, millistel tingimustel võib
EL-õigusega vastuolus olev siseriiklik õigusakt keskkonna kaitsmise huvides
jõusse jääda. Vaidlus puudutas nn KSH-direktiivi (2001/42/EÜ)
ebaõiget ülevõtmist Prantsusmaal ja selle tagajärgi.
Vaidlus
sai alguse sellest, kui üks Prantsuse keskkonnaorganisatsioon vaidlustas
siseriiklike norme, mis olid mõeldud EL KSH-direktiivi ülevõtmiseks. Prantsuse
kohus leidis, et direktiivi ülevõtmine oli tõepoolest õigusvastane. Samas tekitasid
kohtule muret vastavate seaduste tagasiulatuv tühistamine. Nimelt pidas kohus
võimalikuks, et see võiks omakorda kaasa tuua kõigi nende seaduste alusel kehtestatud
konkreetsete haldusotsuste tühistamise. Prantsuse õiguse kohaselt võib seejuures
haldusaktide õigusvastasusele tugineda ilma konkreetse tähtajata. Seetõttu
leidis Prantsuse kohus, et seaduse ja selle alusel antud haldusaktide tagasiulatuv
tühistamine võiks olla keskkonnakaitse seisukohast negatiivne. Euroopa Kohus rõhutas, et EL õigusega vastusolus olevaid norme võib kohaldada vaid juhtum-juhtumi haaval
Euroopa
Kohus rõhutas esmalt, et üldiselt on siseriiklikel kohtutel kohustus tagada, et
Euroopa Liidu õigust järgitaks liikmesriikides täpselt. Kui KSH direktiivi
nõudeid on mingi programmi või kava keskkonnamõju hindamisel rikutud, tuleb
puudused kõrvaldada. Eelduslikult tähendab see ka vastava haldusakti
tühistamist. Vaid äärmiselt erandlikel juhtudel ja iga juhtumit
tähelepanelikult hinnates võib siseriiklik kohus keskkonnakaitse huvides
kohaldada EL õigusega vastuolus olevaid siseriiklikke KSH-reegleid ja
haldusakti jõusse jätta. Viidates varasemale lahendile asjas C-41/11 (Inter-Environnement
Wallonie), toonitas kohus, et sellise erandi puhul peavad täidetud olema neli
tingimust:
Vaidlustatud otsus peab oma sisult vastama EL keskkonnaõiguse nõuetele; Uue siseriikliku otsuse vastuvõtmine ja jõustumine ei võimalda vältida
tühistamisest tuleneda võivat kahjulikku keskkonnamõju; Siseriikliku õigusnormi tühistamine looks keskkonnale kahjulikuma
õiguslünga; Siseriikliku õigusnormi võib kohaldada vaid niikaua, kui see on
hädavajalik otsuse õigusvastasuse kõrvaldamiseks.
Kohus
sedastas lisaks eeltoodule, et üldjuhul peaks siseriiklik kohus taotlema
Euroopa Kohtult, et viimane hindaks eelpool toodud erandlike tingimuste
olemasolu. Vaid juhul, kui puuduvad igasugused kahtlused erandi kohaldamise
eelduse suhtes, võib liikmesriigi kohus ise erandit rakendada. Kohtuotsuse
tekst
KESKKONNAALASED ÕIGUSED
Aarhusi
konventsiooni kontrollikomitee: EL rikub konventsiooni nõudeid takistades
juurdepääsu õigusemõistmisele
Arhusi
konventsiooni kontrollikomitee leidis juunis avaldatud otsuses, et EL rikub rahvusvahelise
konventsiooni nõudeid. Komitee arvates ei taga EL konventsiooniga sätestatud
keskkonnaõigusele juurdepääsu tagamise nõudeid just nende otsuste
vaidlustamiseks, mille tegijaks on EL ise.
Kontrollikomitee
otsus põhineb 2008. a kaasusel, milles keskkonnaorganisatsioon Client Earth leidis, et EL ei ole
kodanikele ja VVO-dele taganud piisavat juurdepääsu õigusemõistmisele nii, nagu
seda nõuab Liidu poolt juba 1998.a ratifitseeritud Aarhusi konventsioon.
Aarhusi kontrollkomitee leidis oma 2011. a otsuses, et juhul kui Euroopa Kohus
ka edaspidi EL õigust tõlgendades takistab tõhusat juurdepääsu
õigusemõistmisele, on tegemist ELi poolse konventsiooni rikkumisega.
2012.
a tehtud otsuses leidis Euroopa Liidu Üldkohus (I astme kohus), et Euroopa Komisjon
tõlgendab Aarhusi konventsiooni liiga kitsalt, takistades sellega VVOde
võimalusi Komisjoni keskkonnaalaseid otsuseid kohtus vaidlustada. Kajastasime
seda lahendit ka oma 2012.
a juulikuu uudiskirjas. Euroopa Komisjon vaidlustas selle otsuse EL Kohtus
(II astmes) ning võitis 2015. a alguses vaidluse. Euroopa Kohus leidis viimases
lahendis mh, et keskkonnaorganisatsioonid ei saa Aarhusi konventsiooni
õigusmõistmist puudutavatele sätetele tugineda, kuna need ei ole piisavalt
täpsed (vt ka meie selleteemalist
uudiskirja uudist).
Nüüdses
otsuses leidis Aarhusi kontrollkomitee, et nende 2011. a otsuses märgitud
puudusi ei ole tänaseni kõrvaldatud ei muutunud kohtupraktika ega seadusandluse
läbi. Seetõttu leiab komitee, et EL on konventsiooni nõudeid rikkunud ja nõuab
seadusandluse korrastamist. Avalikustatud otsuse osas kujundavad lõpliku
seisukoha konventsiooni liikmesriigid, kelle järgmine tippkohtumine toimub juba
järgmisel aastal.
Allikas: ENDS Europe
Otsuse
tekst
KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE
Euroopa Komisjon avalikustas suunised keskkonnamõju hindamiste
ühtlustamiseks
Euroopa
Komisjon on välja andnud uued suunised keskkonnamõju hindamise (KMH) menetluse kohta.
Selles keskendutakse keskkonnamõju hindamise menetluse teatavatele etappidele
ja tutvustatakse viise, kuidas ühtlustada keskkonnamõjude hindamist juhul, mil
mõjusid tuleb hinnata erinevate EL direktiivide kohaselt.
ELi
õiguse kohaselt tuleb ühe projekti keskkonnamõju mõnikord hinnata mitme erineva
direktiivi kohaselt (nt lisaks KMH direktiivile ka nn loodusdirektiivi,
tööstusheite
direktiivi ja/või veedirektiivi
kohaselt). Selline mitmekordne hindamine võib kaasa tuua viivitusi, lahknevusi erinevates
mõjuhinnangutes ja halduskulude suurenemist. Et sellistel juhtudel erinevaid
mõjuhinnanguid ühtlustada, on nn KMH
direktiivi muudatustega liikmesriikidele ette nähtud kaks menetlusvarianti
– ühine ja koordineeritud menetlus. Kohaldada võib ühte või mõlemat varianti kombineeritult.
Ühise
menetluse puhul korraldavad liikmesriigid konkreetse projekti puhul
keskkonnamõju ühekordse ja tervikliku hindamise, mis vastab kõigi erinevate
direktiivide nõuetele. Sellisel juhul soovitab Euroopa Komisjon liikmesriikidel
koostada ka ühe tervikliku keskkonnamõju hindamise aruande, mis sisaldab kõigi läbiviidud
mõju hindamiste põhjal saadud teavet. Nii tehakse praktikas ka Eestis, kus
Natura-hindamise tulemused on üks osa KMH aruandest. Koordineeritud menetluse
raames tuleb määrata asutus, kes koordineerib projekti erinevaid keskkonnamõju
hindamisi. Sõltumata sellest, kas valitakse ühine või koordineeritud menetlus
või nende kahe kombinatsioon, tuleb vajalike keskkonnaalaste uuringute ulatus
varakult kindlaks määrata.
Komisjoni
suunised sisaldavad ka mõju hindamiste ühtlustamise parimaid tavasid. Komisjon
annab soovitusi KMH aruande koostamiseks, otsuse tegemiseks (nt loa andmine või
sellest keeldumine), samuti üldsusega konsulteerimiseks ja avalikkuse protsessi
varajaseks kaasamiseks. Euroopa
Komisjoni suunised
ÖKOMÄRGIS
EL komisjon avaldas
kolm otsust toodete ökomärgiste kohta
Komisjon
on teinud kolm otsust, millega kehtestatakse teatud toodetele ökomärgise
andmise kriteeriumid. Ökomärgis on tähis, mis kinnitab toote või teenuse
keskkonnasõbralikkust. Ökomärgiste reegleid muudeti selleks, et need vastaks tehnika ja toodete arengule
Määruse
nr 66/2010
kohaselt võib ELi ökomärgise anda toodetele, millel on kogu olelusringi jooksul
keskkonnale väiksem mõju. Augustis tehtud otsustega täpsustatakse mööblile, jalatsitele ning personaalarvutitele, sülearvutitele ja
tahvelarvutitele ökomärgise andmise
kriteeriume. Iga tootegrupi jaoks on välja toodud arvesse võetavad
kriteeriumid, nt materjali päritolu, koostis (ohtlike ainete sisaldus) ja selle
töötlemise vahendid, töötlemisel tekkivad heitmed, kestvus ja vastupidavus,
arvutitehnika puhul ka kogu energiatarbimine, kasutusiga ja remonditavus,
ringlussevõetavus jne. Iga kriteeriumi juures on esitatud konkreetsed
hindamis- ja kontrollinõuded.
Juba
varem kehtestatud kriteeriumeid oli vaja täpsustada, kuna vastavate
tooterühmade kriteeriumid kehtivad kuus aastat ja seejärel tuleb need uuesti
üle vaadata. Samuti on vahepeal turul olevate toodete sortiment ja nende
valmistamiseks kasutatud materjali valik täienenud. Näiteks eelnevalt eraldi käsitletud
süle- ja personaalarvutid koondati nüüd ühte nimistusse ja neile lisandusid
uute toodetena tahvelarvutid ja universaalsed kandearvutid.
Euroopa Komisjoni otsus nr 2016/1332
Euroopa Komisjoni otsus nr 2016/1349 Euroopa Komisjoni otsus nr 2016/1371
KLIIMAMUUTUS
Keskkonnaministeerium avalikustas kliimamuutustega
kohanemise strateegia eelnõu
Keskkonnaministeeriumis
on valminud kliimamuutustega kohanemise arengukava eelnõu, milles kirjeldatakse
valdkonna olulisemaid probleeme ja ennustatakse erinevate stsenaariumite põhjal
kliimat ja kliimamuutuste mõjusid Eestis aastani 2030. Eelnõu väljatöötamist
alustati eelmise aasta märtsis, kajastasime seda oma 2015.a aprillikuu
uudiskirjas. Strateegia peamine eesmärk on koordineerida erinevate ametiasutuste ja teiste osapoolte tegevusi kliimamuutustega kaasnevate kahjude ennetamisel ja piiramisel
Kliimamuutuste
tõttu suureneb maismaa ja merealade temperatuur ning muutub sademete hulk ja
jaotus. See toob omakorda kaasa keskmise meretaseme tõusu kogu maailmas,
rannikuerosiooni ohu ning raskemad ilmastikuga seotud loodusõnnetused. Eestis
pole kliimamuutused küll nii äärmuslikud kui paljudes teistes maailma riikides,
kuid ka siin kaasnevad sellega sademete hulga suurenemine, merepinna tõus ja
tormide sagenemine. Uue arengukavaga soovitakse kliimamuutustest tingitud ohte
paremini ette näha ja nendega arvestada. Ühtne strateegia peaks tulevikus aitama
paremini planeerida tegevusi erinevates valdkondades ja suurendada valmisolekut
kliimamuutustega toimetulekuks.
Arengukavaga
on seatud kaheksa alaeesmärki vastavalt kaheksas prioriteetses valdkonnas (nt
looduskeskkond, planeeringud ja maakasutus, taristu ja ehitused jne). Iga
eesmärgi saavutamise jaoks on lahti kirjutatud selleks vajalikud meetmed. Näiteks
looduskeskkonna valdkonnas tuleb liikide mitmekesisuse tagamiseks ennetada
võõrliikide sattumist loodusesse, kaardistada kliimamuutustest ohustatud
liigid, tagada maastike mitmekesisus ja looduskaitse korraldus jms. Tervise ja
päästevõimekuse valdkonnas kaasajastataks päästevarustust, ilmastiku seire- ja
prognoosisüsteeme ning koolitataks valdkonna spetsialiste jne.
Arengukava
elluviimise eest vastutab Keskkonnaministeerium, kava aitavad ellu viia erinevate
valdkondade ministeeriumid. Riigieelarvest tulenevad rakendamiskulud on
prognoosi kohaselt ca 45 miljonit eurot.
Keskkonnaministeeriumi
pressiteade
Eelnõu
materjalid
Väljaspool teid kasutatavate mootorite uued heitenormid
said EL Nõukogult ametliku heakskiidu
Juuli
keskpaigas andis EL Nõukogu viimase vajaliku ametliku heakskiidu uuele
määrusele, mis kehtestab väljaspool teid kasutusel olevatele
sisepõlemismootoritele rangemad õhuheitenormid. Tutvustasime määruse sisu
lähemalt aprillikuises
uudiskirjas.
Uued
normid puudutavad nt käsitööriistu (trimmerid, mootorsaed jms), ehituses
kasutatavaid masinaid (ekskavaatorid, kraanad jms), elektrigeneraatoreid,
vedureid, siseveekogudes kasutatavaid laevu jms. Määrusega ettenähtud
heitenormide järgimine on eelduseks masinate tüübikinnitusele, mis on omakorda
vajalik selleks, et vastavaid masinaid EL-s turule lasta. Uued normid hakkavad
kehtima järk-järgult, sõltuvalt konkreetsest mootori tüübist, vahemikus
2018-2020.
Uus
määrus peaks EL Teatajas avalikustatama juba septembris.
Määruse
tekst (ingl k, pdf) EL
Nõukogu pressiteade
Euroopa Kohus: saastekvootidega hankimise kohustus tekib niipea,
kui hakatakse kasvuhoonegaase õhku paiskama (C-457/15)
Euroopa Kohus
tegi 28. juulil otsuse, milles selgitas EL direktiivist 2003/87/EÜ
(kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise direktiiv) tulenevat
saastekvootide hankimise kohustuse tekkimise ajahetke. Küsimus kohustuse
tekkimise hetke osas tõstatus seoses Saksamaal Hamburgi lähedal Moorburgis
asuva uue elektrijaamaga. Jaama käitaja Vattenfall leidis, et ajal, mil elektrijaam oli veel ehitusetapis, ei olnud
tal EL direktiivist tulenevat saastekvootide hankimmise ja nende tagastamise
kohustust.
Euroopa Kohus
leidis, et saastekvootidega kauplemise kohustus tekib alates ajast, mil
elektrijaam paiskab esimest korda õhku kasvuhoonegaase. Tähtsust ei oma
asjaolu, et elektrijaam, mis on oma esmakordse katselise käitamise perioodil
heitnud atmosfääri kasvuhoonegaasi, elektrienergiat ei tooda. Saastekvootide
tagastamise kohustuse seisukohalt ei ole oluline, millisel eesmärgil kütuse
põletamisest tekkivat soojust kasutatakse. Euroopa
Kohtu otsus C-457/15
VÄLISÕHU KAITSE
Keskkonnaministeerium avalikustas uute müramääruste
eelnõud
Augusti
alguses avalikustas Keskkonnaministeerium kolme uue määruse eelnõud, mis
puudutavad müranorme ning erinevaid meetmeid nende täitmiseks. Tegemist on
valdkondadega, mis on ka täna reguleeritud, ent seoses välisõhu kaitse seaduse
vastuvõtmisega tuli kehtivad määrused üle vaadata ja kaasajastada. Erinevaid müra normatasemeid on uues määruse eelnõus vähem kui seni, kuna kaotataks nn kriitiline tase
Praktika
seisukohalt tähtsaimaks on müra
normtasemeid sisaldav määrus. Seda määrust muudetaks ja lihtsustataks
põhjalikult. Olulisena muudetaks erinevate alade kategoriseerimist. Eelnõu
kohaselt kaotataks seni segadust valmistanud „sega-ala“ kategooria, lisaks
jäetaks nimekirjast välja tööstusalade kategooria. Samuti vähendataks erinevate
müra normtasemete hulka. Senise kolme taseme (taotlus-, piir- ja kriitiline
tase) asemel jäetaks alles piirväärtus ja sihtväärtus (teine tähendab
sisuliselt sama, mis taotlustase kehtivas õiguses). Lisaks sellele on
määrusesse tehtud rida muid muudatusi; normtasemed ise jääksid aga suuresti
kehtiva määrusega võrreldes samaks.
Mürakaartide
ja tegevuskavade koostamist reguleeriv eelnõu on nn strateegiliste kaartide
ja tegevuste (mille koostamise kohustus tuleb EL nn keskkonnamüra direktiivist)
osas analoogne kehtiva määrusega. Uue teemana reguleeriks see aga kohalikelt
omavalitsustelt müratasemete ületamise korral nõutavate mürakaartide koostamist
(nt seda, millise täpsusastmega kaardid koostada tuleb). Nii „strateegiliste“
kui „tavaliste“ mürakaartide põhjal koostatavate tegevuskavade kohta kehtiksid
samad nõuded.
Müra
vähendamise eesmärgil planeeringute koostamisele kehtivad nõuded jääksid
põhimõtteliselt samaks, nagu kehtivas õiguses. Kui planeeringu elluviimisega
võib kaasneda müra normtasemete ületamine ja keskkonnamõjude hindamist läbi ei
viida, tuleb koostada mürahinnang. Selle sisuks on prognoosida müra levikut ja
võtta meetmeid normtasemete mitteületamiseks. Uuendusena peaks mürahinnang
sisaldama nii seletuskirja kui kaarti (kehtivas õiguses vaid üht neist) ning
meetmete rakendamise tähtaegu. Muus osas pole nõuded sisuliselt muutunud.
Müra
normtasemete määruse eelnõu materjalid
Mürakaartide
ja tegevuskavade määruse eelnõu materjalid
Müra
vähendamise eesmärgil planeeringu koostamise nõuete määruse eelnõu materjalid
LOODUSKAITSE
Euroopa Kohus: nn Natura hindamisel ei saa arvesse võtta
tulevikus ellu viidavaid asendusmeetmeid (C-387/15 ja C-388/15)
Euroopa Kohus
tegi 21. juulil otsuse, milles selgitas, kuidas tõlgendada EL
direktiivis 92/43/EÜ (nn loodusdirektiivis) sisalduvaid nn Natura hindamise
sätteid. Taotlused esitati kahes kohtuvaidluses, millest esimeses on kaebajateks
Hilde Orleans jt ning teises Denis Malcorps jt, mõlemas kohtuvaidluses on
teiseks pooleks Vlaams Gewest (Flaami piirkond Belgias).
Kohtuasjad
puudutavad detailplaneeringut, millega on ette nähtud Antwerpeni (Belgia)
sadama laiendamine Schelde jõe vasakkaldal. Projekti mõjualasse jääb Natura
2000 erikaitsealaks määratud elupaigatüüp jõe lehtersuue (jõe suudmeosa, mis on mere poolt üle
ujutatud). Tegevus võib kaitseala oluliselt mõjutada, kuna kavandatud töödega
kaasneb sellel asuvate teatavate elupaigatüüpide hulka kuuluvate alade hävitamine.
Vaidluse põhisisuks oli, kas nn Natura hindamise käigus võib arvesse võtta
kompensatsioonimeetmeid (uue analoogse ala rajamine mujale), mida pole täies
mahus hindamise lõpu hetkeks ellu viidud.
Euroopa Kohus
leidis, et loodusliku elupaiga terviklikkuse tagamiseks peab ala kaitsestaatus
jääma soodsaks. See tähendab, et säilivad püsivalt asjaomase ala olemuslikud
tunnused, mis on seotud teatud loodusliku elupaigatüübi esinemisega. Seetõttu ei
saa hindamisel arvesse võtta kompensatsioonimeetmeid, mis pole hindamise lõpuks
ellu viidud.
Euroopa
kohtu otsus liidetud kohtuasjades C-387/15 ja C-388/15
VESI
Veeseaduse
muudatustega piirataks nitraadireostuse vähendamise huvides väetamist
Keskkonnaministeerium
avalikustas juuli lõpus veeseaduse muudatuste eelnõu, millega soovitakse EL nitraadidirektiiv
(91/676/EMÜ)
korralikult üle võtta. 2013. a algatas Euroopa Komisjon Eesti osas rikkumismenetluse,
milles leiab, et direktiiv on Eestis ebapiisavalt üle võetud. Seetõttu
täiendataks veeseadust Komisjoni märkuste kohaselt.
Esimese
muudatusena algaks mineraalväetise ja sõnniku laotamise talvine keeluperiood
senisest varem: - Vedelsõnnikut ei tohiks alates 1.01.2018. a laotada vahemikus
15.11-20.03 ning alates 2019. aastast algaks keeluperiood juba 1.11 (hetkel
algab keeluperiood samuti 1.
detsembril).
- Määruse muudatused seavad lämmastikväetiste kasutamisele
kasvatatavast põllukultuurist sõltuvad piirangud
Kehtiv
veeseadus näeb ette analoogsed keeluperioodid, ent neile üleminekuaeg on pikem
(2023. a); Euroopa Komisjoni hinnangul oli see periood aga liiga pikk. Seega on
peamiseks muudatuseks uute keeluperioodide varem kehtima panemine.
Teiseks
täpsustataks, et põlluraamatusse tuleb lisada kultuuri koristusjärgse tegeliku
saagikuse näitajad. Nende andmete alusel on võimalik hinnata väetiste
kasutamise efektiivsust.
Kolmandaks
sätestataks väetamisplaani koostamise nõue, mille kohaselt peaks
põllumajandusega tegelev isik, kes kasutab 100 ja rohkem hektarit haritavat
maad ning kasutab lämmastikku sisaldavaid väetisi, koostama igal aastal enne
külvi või mitmeaastase kultuuri korral enne vegetatsiooni algust
väetamisplaani. 1. jaanuarist 2018. a. laieneks väetamisplaani koostamise nõue
ka neile isikutele, kes kasutavad 50 ja rohkem hektarit haritavat maad. Materjalid
eelnõude infosüsteemis
Määruse muudatused seavad lämmastikväetiste kasutamisele
kasvatatavast põllukultuurist sõltuvad piirangudRiigi
Teatajas avaldati Vabariigi Valitsuse määruse nr 288
muudatused. Muudatuste eelnõust kirjutasime lähemalt 2016. a maikuu uudiskirjas.
Määruse
muudatustega soovitakse senisest rangemalt reguleerida lämmastikväetiste
kasutamist vastavalt EL-i nõuetele. Selleks täiendati määrust lisadega, milles
määratakse kindlaks kasutada lubatud lämmastiku kogused haritava maa hektari
kohta erinevate põllukultuuride puhul. Lisaks tuleb arvestada ka eelkultuuri
järelmõjusid ja eelnevalt laotatud sõnniku koguseid.
Määruse muudatused Riigi
Teatajas
Heit- ja sademevee ohtlike ainete sisalduse piirväärtusi muudetaks
eelnõuga leebemaks
Keskkonnaministeerium
avalikustas juuli lõpus määruse eelnõu, millega muudetaks heit- ja sademevee
ärajuhtimisele kehtestatud nõudeid. Määruse eesmärgiks oleks viia heit- ja sademevee nõuete
määrus vastavusse veekeskkonnale
ohtlike ainete määruses tehtud muudatustega. Muudetaks ohtlike ainete
(ained või ühendid, mis põhjustavad elusorganismides ja ökosüsteemides
pöördumatuid muudatusi, sh surma, geneetilisi kahjustusi ja organite
kahjustusi) lubatavaid sisaldusi heit- ja sademevees ning tehaks mõned muud
täpsustused.
Täpsemalt
planeeritakse mh muuta järgmist:
Muudetaks heit- ja sademevee ohtlike ainete sisalduse konkreetseid numbrilisi
piirväärtuseid, mille tulemusel muutuksid normid leebemaks. Varasemalt olid piirväärtused
samad, mis pinnavee keskkonna kvaliteedi piirväärtused. Edaspidi lähtutaks piirväärtuste
seadmisel ainete looduslikust leidumisest, nende kasutamisest ning toksilisusest
veeökosüsteemidele ja inimesele. Piirväärtuse seadmise lähtekohaks oleks ainete
toksilisus, lähtudes kas inimeste või ökosüsteemi vajadustest (kumb iganes on
tundlikum). Näiteks suureneks seetõttu kaadmiumi ja kroomi lubatud sisaldused heitvees; Kehtestataks nõuded segunemispiirkonna (veekogu osa, kus normidele
mittevastav heide põhjustab kvaliteedinormide ületamist) määramiseks. Edaspidi
määrataks segunemispiirkonda vastavalt kas soovituslikele arvutusmeetoditele (sellisel
juhul tuleks proovid võtta ainult vahetult väljaspool arvestuslikku segunemispiirkonda)
või määrataks tegelik segunemispiirkond veeproovide alusel, võttes veeproove
heitvee väljalasust nii kaugelt, kus veeproov ohtliku aine ületamist või
keelatud aine esinemist enam ei näita; Eelnõuga täpsustataks käitumist olukorras, kus nõuete täitmiseks
mõeldud tegevuskavas seatud üleminekuaja jooksul ei suudeta nõudeid ohtlike
ainete sisalduse kohta heitvees täita. Kui heitvesi ei vasta nõuetele ja loa
omaja tõendab, et ta on ellu viinud kõik tegevuskavas kavandatud tööd ning
kasutab parimat võimalikku tehnikat, koostataks uus tegevuskava.
Muudatused
peaksid eelnõu koostajate hinnangul kaotama liigselt ranged ja ettevõtjale
koormavad piirväärtused ning peaks muutma nõuete täitmise selgemaks, lihtsamaks
ja paindlikumaks.
Materjalid
eelnõude infosüsteemis
JÄÄTMED
Euroopa Kohus: jäätmete kasutamisel karjääri täitmiseks
ei kohaldu EL prügiladirektiivi nõuded (C-147/15)
Euroopa Kohus
tegi 28. juunil otsuse, milles selgitas EL
direktiivi 1999/31/EÜ (nn prügilate direktiiv) nõuete kohaldamist kaevandusalade
täitmisele (mille aluseks on EL
direktiiv 2006/21/EÜ, nn kaevandusjäätmete
direktiiv). Euroopa Kohtu poole pöördunud Itaalia kõrgeim halduskohus
soovis tõlgendust küsimuses, kas juhul, kui karjäär täidetakse muude jäätmetega
kui kaevandamisjäätmed, tuleks kohaldada prügilate direktiivi nõudeid. Küsimus tõstatus
Edilizia Mastrodonato karjääri laiendamise taotlusega. Taotlus sisaldas endas
keskkonnaseisundi taastamise (karjääriala korrastamise) projekti, mille
kohaselt tuli kaevandamisest mõjutatud ala täita 1,2 miljoni m3
ulatuses muude jäätmetega kui kaevandamisjäätmed. Lahkarvamused tekkisid seoses
nõuetega, mida karjääri laiendaja peab järgima ning seetõttu Itaalia kõrgeim
halduskohus Euroopa Kohtu poole pöörduski.
Jäätmete kasutamist karjääri täitmiseks saab lugeda taaskasutamiseks juhul, kui sellega asendataks muid materjale ning need on selleks sobilikud
Euroopa Kohus
leidis, et prügilate direktiivi kohaldatakse jäätmetele üksnes siis, kui jäätmeid
nende kõrvaldamiseks ladestatakse. Seetõttu ei saa direktiivist tulenevaid
nõudeid kohaldada tegevusele, mis kujutab endast jäätmete taaskasutamist. Selleks,
et tegemist oleks jäätmete taaskasutamise toiminguga, peab tegevuse eesmärk
olema jäätmetele kasuliku funktsiooni andmine, asendades jäätmetega teisi materjale,
mida oleks selle funktsiooni täitmiseks tulnud kasutada. Seega on
taaskasutamise põhieesmärgiks loodusvarade säästmine.
Kui ettevõtja peaks
karjääri kaeveõõned igal juhul mingi materjaliga täitma ning selleks
kasutatavad jäätmed, mis ei ole kaevandusjäätmed, on täitmiseks sobilikud, saab
seda toimingut nimetada taaskasutamiseks. Seda, kas antud juhtumis on see nii,
peab kontrollima juba Itaalia kohus.
Euroopa
Kohtu otsus C-147/15
KESKKONNAÕIGUSE KESKUS
Justice&Environment avaldas Natura 2000 teemalise
uudiskirja
Keskkonnaorganisatsioonide võrgustik Justice and Environment (J&E) on avaldanud oma suvise uudiskirja Natura 2000 teemal. Fookuses on Euroopa Komisjoni tellitud ja kaua oodatud uuring EL direktiivide92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv) ülevaatamise („Fitness Check“) kohta. Pea 700-lk koosnevas raportis leitakse, et mõlemad direktiivid on elurikkuse kaitse eesmärkide saavutamiseks igati sobivad ja nende muutmine oleks ebasoovitav. Samas juhitakse tähelepanu mitmetele puudujääkidele, sh seoses nn Natura-hindamisega. Loe edasi »
|