Keskkonnaõiguse uudiskirja panid Sinu jaoks kokku Merlyn, Siim ja Pille.

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus November 2017
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a, A3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

Peateemad:

Euroopa Kohus: ühenduse tähtsusega alade loetellu kantud ala ei saa loetelust eemaldada sotsiaalmajanduslikel põhjustel (C-281/16)

Euroopa Kohus tegi oktoobri keskpaigas otsuse kohtuasjas, milles oli vaidluse all Hollandi valitsuse soov jätta osaliselt Natura-alade nimekirjast välja sinna varem kuulunud Leenheerenpolder. Keskseks vaidlusküsimuseks oli, kas ja millisel alusel on võimalik ühenduse tähtsusega alade loetellu kantud ala hiljem loetelust eemaldada. Kohus rõhutas, et see on võimalik vaid ökoloogiliste, ent mitte sotsiaal-majanduslike argumentide põhjal.

Loe lähemalt


Keskkonnaministeerium algatas EL kiirgusohutuse direktiivi ülevõtva seaduseelnõu

Keskkonnaministeerium algatas 20. oktoobril kiirgusseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega võetakse üle EL Nõukogu 2013. aasta direktiiv 2013/59/Euratom (nn kiirgusohutuse direktiiv). Direktiiviga kehtestati põhilised ohutusnormid isikute tervise kaitseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest. Direktiivi kohaldatakse iga kavandatava, püsi- või avariikiiritusolukorra suhtes, millega kaasneb selline ioniseeriva kiirgusega kiiritamise oht, mis vajab avaliku võimu sekkumist. Direktiivi ülevõtmiseks vajalikud õigusnormid peavad liikmesriikides jõustuma hiljemalt 2018. aasta 6. veebruariks. Alljärgnevalt tutvustame lähemalt direktiivi ja seda ülevõtva seaduse sisu.

Loe lähemalt

KESKKONNAVASTUTUS

Europarlament nõuab keskkonnavastutuse direktiivi rangemaks muutmist

Euroopa Parlamendi täiskogu hääletas oktoobri lõpus ülekaalukalt raporti poolt, millega nõutakse EL keskkonnavastutuse direktiivi muutmist senisest rangemaks ja tõhusamaks. Raport, mis koostati europarlamendi omal algatusel, on selges vastuolus Euroopa Komisjoni poolt läbi viidud direktiivi hindamise tulemustega, mille järelduseks oli, et tänasel päeval pole direktiivi muutmine mõistlik ega vajalik. Selle asemel on Komisjon kokku pannud mitteseadusandlikest meetmetest koosneva tegevusplaani ajavahemikuks 2017-2020.

Raporti üheks peamiseks ettepanekuks on täpsustada „keskkonnakahju“ mõistet. Tegemist on direktiivi kõige olulisema mõistega, kuna selles sätestatud reeglid kohalduvad vaid selle kahju osas, mis on „keskkonnakahjuna“ liikmesriikide seadustes defineeritud. Direktiiviga on liikmesriikidele jäetud suur vabadus otsustamaks, millise kahju puhul keskkonnavastutuse reegleid kohaldada. Nagu mitmed uuringud näitavad, tähendab see praktikas seda, et regulatsioon on riigiti väga erinev ning sellest tulenevalt on väga erinev ka keskkonnavastutuse juhtumite arv (mõnes riigis on esinenud vaid üksikud juhtumid, teistes mitusada). Samuti tehakse raportis ettepanek luua kohustuslik kindlustuse süsteem keskkonnavastutuse juhul tekkivate kahjude katmiseks.

Lisaks eelkirjeldatud seadusandlikele muudatustele sisaldab raport ka mitmeid ettepanekuid praktika parandamiseks muude meetmetega, nt liikmesriikide ametnike parema koolitamisega. Euroopa Parlamendi raportis toodud järeldused ning lahendused ühtivad suurel määral nende väljakutsete ja lahendustega, mida on oma töös välja selgitanud ka keskkonnaõiguse ühenduste võrgustik Justice&Environment, mille Eesti liikmeks KÕK on.

Europarlamendi raporti tekst

Euroopa Komisjoni temaatiline veebileht

Võrgustiku Justice&Environment tööd (filtreeritavad teemade kaupa)





SAASTUSE KOMPLEKSNE VÄLTIMINE JA KONTROLL

Eesti kinnitas põlevkivitööstuse parima võimaliku tehnika nõuded

Keskkonnaminister kinnitas põlevkivi kasutamisele parima võimaliku tehnika nõuded, mis on põlevkivi ja selle uttegaase kütusena kasutatavatele ettevõtetele kohustuslikud 2021. aastast. Ettevõtete jaoks tähendab see, et edaspidi on keskkonnakompleksloa saamise üheks eelduseks, et põlevkivitööstuse käitis ja sealne tegevus vastab parima võimaliku tehnika nõuetele. Nõuete rakendamine peaks olulise muudatusena aitama vähendada tolmuheidet kahekordselt. 

Parima võimaliku tehnika kasutamine on EL tööstusheitedirektiivi (EL direktiiv 2010/75/EL) üks põhialuseid. Direktiivi kohaselt peavad komplekslubade alusel tegutsevad ettevõtted kasutama tehnikat, mis on olemasolevaid tehnilisi lahendusi ja rakendatavaid töömeetodeid arvesse võttes kõike tõhusam ja paremini välja töötatud ning seejuures praktiliselt sobiv heite vältimiseks või heite ja selle keskkonnamõju vähendamiseks. 

Tööstusheite direktiivis sätestatud nõuded ei kata aga täielikult põlevkivi ja selle uttegaaside põletamise valdkonda ning selleks pole õiguslikku regulatsiooni kehtestatud ka muudes EL õigusaktides. Seetõttu tellis Keskkonnaministeerium Eesti põlevkivi energeetilise kasutamise uuringu, mille alusel koostati parima võimaliku tehnika nõuded kehtestav eelnõu. Eelnõus sisalduvad nõuded puudutavad saasteainete heiteid, ressursside tarbimistasemeid ja energiatõhususe seiret ning on kohustuslikud põlevkivi ja selle uttegaase kütusena kasutatavatele kompleksloa kohustusega käitistele 2021. aasta sügisest. 

Allikas

EL tööstusheitedirektiiv




KLIIMAMUUTUS

Bonni kliimakohtumise peateemaks on Pariisi kliimaleppe rakendamise reeglid

4-17. novembrini toimub Bonnis kliimakonverents COP 23 (23. rahvusvahelise kliimamuutuste teemalise raamkonventsiooni osapoolte kohtumine). Kohtumise keskseks teemaks on Pariisi kliimaleppe täitmine, eelkõige heitkoguste täiendav vähendamine, arengumaade rahaline toetamine ning oskusteabe ja tehnoloogia jagamine.

Nädal enne kliimakonverentsi algust Bonnis avaldati ÜRO heitkoguste vähendamise raport, mille kohaselt ei ole riikide valitsused teinud piisavalt samme selleks, et vähendada energeetika, tööstuse ja metsandussektori tegevusest põhjustatud kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Sellega on ohtu seatud Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkide saavutamine. Raportis märgiti, et peale Pariisi kliimakõnelusi riikide antud lubadused heitkoguste vähendamise kohta annavad tulemuseks vaid 1/3 sellest, mida Pariisi lepingu kliimaeesmärkide saavutamiseks on vaja. Raporti kohaselt on vaja, et riigid võtaksid veelgi suuremad eesmärgid, mis aitaksid hoida temperatuuri tõusu alla 1,5 kraadi.

Kliimakõnelustel jätkub Pariisi kliimaleppe rakendamiseks vajalike reeglistiku väljatöötamine. Eesmärgiks on kokku panna reeglistik, mis muuhulgas sisaldaks rahvusvahelisi standardeid heitkoguste mõõtmiseks, mis võimaldaks riikidevahelist läbipaistvat võrdlust. Bonni arutelude keskseks teemaks ongi, kuidas riigid hindavad saavutatud tulemusi ja seavad uusi, ambitsioonikamaid eesmärke heitkoguste piiramiseks peale 2020. aastat. Riikidele heidetakse ette hägusust nii võetud eesmärkide kui tehtud sammude mõõtmises.

Üks suur probleem puudutab ka raha. Majanduste ümbersuunamine fossiilkütuste kasutamiselt alternatiivsetele energiaallikatele ja (vaesemate) riikide ettevalmistamine kliimamuutuste vältimatute tagajärgedega toimetulekuks nõuavad palju raha. Selle raha kogumine ja riikide vahel ümberjagamine võib osutuda veelgi keerulisemaks nüüd, mil USA on leppest taganemas.

Reeglistiku lõplik eelnõu Bonni konverentsil ilmselt ei valmi ja see loodetakse kinnitada järgmisel aasta detsembris Poolas Katowices toimuval COP24 kliimakonverentsil.

Euroopa Parlamendi pressiteade

ÜRO COP23 veebileht

Europarlament ja EL Nõukogu leppisid kokku lennunduse kliimamõjude vähendamise meetmetes

18. oktoobril jõudsid Euroopa Parlament ja EL Nõukogu Eesti juhtimisel kokkuleppele lennundussektori kliimamõjude vähendamise meetmetes. Esialgse kokkuleppe kohaselt pikendatakse määrusega  kuni aastani 2023 mandritevahelistele lendudele kehtivat erandit, millega need jäetakse EL heitkogustega kauplemise süsteemist (ETS) välja.

2016. a oktoobris võttis Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) vastu otsuse, mille eesmärk on alates 2021. aastast kehtestada ülemaailmne turupõhine meede ehk rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidi tasakaalustamise ja vähendamise kava (CORSIA). EL kavatseb vabatahtlikult meetmega ühineda aastal 2021, mil algab selle katsefaas.

Uue määrusega soovib EL ära hoida lünka seadusandluses, sest mandritevahelistele lendudele kehtestatud erand, mille kohaselt lennuettevõtjad on CO2 heitkoguste maksmisest vabastatud, kehtib vaid käesoleva aasta lõpuni. Määrusega pikeneks erand kuni aastani 2023, mil CORSIA kava esimene etapp täies mahus jõustub.

Lisaks tuleb Euroopa Komisjonil läbi vaadata ka õigusaktid CORSIA skeemi lisamiseks EL heitkogustega kauplemise süsteemi. Euroopa-sisesed ja mandritevahelised lennud oleksid siis hõlmatud ühte heitkoguste kauplemise süsteemi. Lisaks tuleb teha veelgi rohkem jõupingutusi EL siselendudest tulenevate heitkoguste piiramiseks, vähendades igal aastal süsinikuturul saadaolevate heitkogustega hulka..

Kui ELi saadikud on need ettepanekud heaks kiitnud, pannakse tekst hääletusele keskkonnakomisjoni ja täiskogu istungjärgul. Määrus jõustub peale Euroopa Liidu Teatajas avaldamist. 

Euroopa Parlamendi pressiteade

Euroopa Liidu Nõukogu pressiteade


Europarlament ja EL nõukogu leppisid kokku EL heitekaubanduse süsteemi tulevikus

9. novembril jõudsid Euroopa Parlament ja EL Nõukogu esialgsele kokkuleppele selles osas, milline saab olema ELi heitkogustega kauplemise süsteem (ETS) pärast 2020. aastat. Sellega loodetakse kindlustada Pariisi kokkuleppe raames EL poolt võetud eesmärkide saavutamine, ehk vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 40% võrra võrreldes 1990. a tasemega.

2015. a Euroopa Komisjoni tehtud ettepaneku põhjal jõuti peale kaheaastasi läbirääkimisi kokkuleppele järgmistes parandustes:

  • Muudatused ETS süsteemis, mis kiirendaksid heitkoguste vähendamist (enampakkumisel müüdavaid saastekvoote vähendataks igal aastal 1,74 protsendi asemel 2,2 protsendi võrra);

  • Turustabiilsusreservi (MSR) tugevdamine, mis võimaldaks süsinikuturult saastekvootide ülepakkumise korral ära võtta veelgi suuremat hulka saastekvoote;

  • Täiendavad meetmed, et tagada Euroopa tööstusele vajaduse korral täiendav kaitse süsinikdioksiidi „lekke“ (ehk saastavate tööstuste heidet vähendamata mujale kolimise) ohu eest ;

  • Tugimehhanismid, mis aitavad tööstusel ja energiasektoril ületada innovatsiooni- ja investeerimisprobleeme üleminekul vähem süsinikuheidet tekitavale majandusele (nt toetused taastuvenergia projektidele jms).

Kui Euroopa Komisjon ja energiatootjad on saavutatud kokkuleppe üle õnnelikud, siis keskkonnaühendused peavad saavutatud kompromissi Pariisi kliimaleppe seisukohalt pigem ebapiisavaks ja on arvamusel, et turul müüdavate saastekvootide hulga kiirem vähendamine avaldaks teiste muudatuste kõrval lähiaastatel väga vähe mõju.

Järgmise sammuna peavad Euroopa Palament ja EL Nõukogu kokkuleppe teksti ametlikult heaks kiitma, seejärel jõustub muudetud ETS direktiiv peale avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Euroopa Komisjoni pressiteade

Euroopa Parlamendi pressiteade



VÄLISÕHU KAITSE

Uue määrusega kehtestataks künnisvõimsused, millest alates peab paikse heiteallika käitaja oma tegevuse registreerima

Keskkonnaministeerium on kooskõlastusringile saatnud määruse eelnõu, mille eesmärk on kehtestada paiksete heiteallikate registreeringu künnisvõimsused ning nende taotlemise ja aruandluse kord.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) kehtestamisega 2017. a jõustusid uued õhusaasteloa künnised. Künniseks on kas tegevuse künnisvõimsus või heiteallikast väljutatav õhu saasteainete heitkogus, mida ületades on vaja taotleda õhusaasteluba. Mõnede tegevuste puhul, kus keskkonnaohu tekkimine on vähetõenäoline, soovitakse loa omamise kohustus asendada lihtsama menetluse ehk registreeringuga. Registreerimine on nende tegevuste puhul siiski vajalik, kuna keskkonnaoht või keskkonnarisk võib erandjuhul tekkida, näiteks mitme käitise koosmõjus. Kavandatav määrus täpsustaks registreeringu nõudeid, mh määrataks seadmete võimsused, millest alates on paikse heiteallika käitaja tegevuse registreerimine Keskkonnaametis nõutav.

Registreeringukohustusega hõlmataks kolm tegevusala: väiksemad põletusseadmed, tanklad ning sea-, veise- ja linnukasvatus. Eelnõu kohaselt oleks registreering nõutav näiteks siis, kui põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on kütuse põletamisel suurem kui 0,3 MWth, kuid on väiksem kui 1 MWth (sellest suuremad seadmete jaoks peab olema juba õhusaasteluba). Registreerida tuleks ka üle 1 MWth seadmed, mis vabastatakse õhusaasteloa omamise kohustusest nende ebaühtlase keskkonnamõju tõttu (töötavad alla 500 töötunni aastas).

Võrreldes õhusaasteloa menetlusega on registreerimismenetlus lihtsam ning väheneb nii käitaja ja Keskkonnaameti halduskoormus (andmete esitamine, andmetöötlus, aruandlus jms). Samuti ei pea käitis registreeringu korral tasuma keskkonnatasusid.

Määrus peaks kava kohaselt jõustuma 1. jaanuarist 2018. a. Paljud varasemalt luba omanud käitised, peamiselt põletusseadmete, tanklate-terminalide omajad ja põllumajanduskäitised võivad siis load registreeringuks ümber teha.  

Eelnõu materjalid Eelnõude infosüsteemis


Uued regulatsioonid seoses nn keskmise võimsusega põletusseadmete direktiivi rakendamisega

EL keskmise võimsusega põletusseadmete direktiivi (EL direktiiv EL 2015/2193) rakendamiseks algatati novembris Keskkonnaministri õhusaasteloa künniseid sätestava määruse (14.12.2016. a määrus nr 67) muutmine ning võeti vastu Keskkonnaministri keskmiste põletusseadmete heidet reguleeriv määrus (05.11.2017. a määrus nr 44). Direktiivi kohta kirjutasime pikemalt oma septembrikuu uudiskirjas

Õhusaasteloa künniseid sätestava määruse muudatuse eelnõu algatati selleks, et viia Eestis kehtivad reeglid õhusaasteloa kohustuse osas kooskõlla direktiivis sätestatud nõuetega. Kui praegu tuleb loakohustuse tuvastamiseks kõik ühel tootmisterritooriumil olevad põletusseadmete nimisoojusvõimsused kokku liita, siis eelnõu kohaselt seda enam tegema ei peaks. Uue lähenemise kohaselt võetakse tootmisterritooriumi asemel loa kohustuse määramise aluseks konkreetse põletusseadme võimsus. Õhusaasteluba on Eesti ja EL õigusnormide ühtlustamise järel vajalik põletusseadmete puhul, mille nimisoojusvõimsus on 1 MWth või suurem. Väiksemate seadmete puhul on tulevikus kohustus need siiski Keskkonnaametis registreerida. Lisaks tuuakse eelnõukohases määruses loetelu seadmetest, mille puhul ei ole õhusaasteloa omamine kohustuslik. 

Vastuvõetud põletusseadmete saasteaineid reguleeriva määrusega kehtestatakse nõuded keskmise võimsusega põletusseadmetele ja nende kombinatsioonidele. Täpsemalt defineeritakse olulisemad mõisted (nt heide, põletusseade, raske kütteõli jne) ning kehtestatakse saasteainete heite piirväärtused, seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid. Määrus jõustub 19. detsembril. 

Direktiivi ülevõtmise tähtpäev on 19. detsembril, mistõttu peaks enne seda vastu võetama ja jõustuma ka õhusaasteloa kohustust reguleeriva määruse muudatus.

 

Nn keskmise võimsusega põletusseadmete direktiiv

Keskkonnaministri määruse muutmise eelnõu materjalid

Määrus “Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid”


Õiguskantsler: ehitusjärelevalve menetlus tuleb läbi viia viivituseta

Õiguskantsler avaldas 23. oktoobril oma seisukoha küsimuses, kas Tallinna linn on ehitusjärelevalvet tehes põhjendamatult viivitanud. Õiguskantsleri poole pöördus Tallinna linna elanik, kelle hinnangul ületab naabermaja ventilatsioonisüsteemist tulenev müra piirnorme, kuid Tallinna linn ei ole ehitusjärelevalvega tegelema asumisest hoolimata suutnud probleemi lahendada mõistliku aja jooksul ja viivituseta. 

Õiguskantsler leidis, et linn viivitas ehitusjärelevalve teostamisel 4 kuud ja eiras seega hea halduse tava. Linn pani 14.02.2017 müra tekitava hoone ehitajale kohustuse korraldada müra mõõtmine ja selle alusel võtta enne suve kasutusele vajalikud abinõud müra vähendamiseks. Müra mõõtmise aruanne koostati 11.04.2017, kuid linn nõudis selle välja alles 30.08.2017 ehk neli kuud hiljem. 

Õiguskantsler selgitas, et ehitusjärelevalve peab olema eesmärgipärane ja efektiivne ning abinõusid tuleb kaalutlusnõudeid järgides rakendada paindlikult. Samuti peab haldusorgan (antud juhul linn) ise olulised asjaolud välja selgitama ja vajadusel koguma omal algatusel tõendeid. Kui haldusorgan paneb oluliste asjaolude väljaselgitamise kohustuse isikule, kelle suhtes menetlust läbi viiakse, siis peab ta arvestama, et järelevalve all oleval isikul võib olla huvide konflikt, mistõttu ta ei pruugi esitada talle endale kahjulikke tõendeid. Ühtlasi tuleb ehitusjärelevalve menetlus läbi viia mõistliku aja jooksul ja viivituseta, vaatamata seaduses konkreetsete tähtaegade puudumisele. 

Õiguskantsleri seisukoht 



LOODUSKAITSE

Eesti liitub Euroopa maastikukonventsiooniga

Valitsus andis 2. novembril toimunud istungil volitused Euroopa maastikukonventsiooniga liitumiseks. Tegemist on esimese otseselt maastikke käsitleva rahvusvahelise kokkulepega. Konventsiooni eesmärgiks on edendada maastike kaitset, haldust ja planeerimist ning korraldada Euroopa-sisest koostööd maastike teemal. Eesti on üks väheseid Euroopa riike, kes ei ole veel konventsiooniga liitunud. Konventsiooniga liitumine tähendaks Eesti jaoks eelkõige võimalust pöörata suuremat tähelepanu Eesti maastikele ja seeläbi ka elukeskkonnale laiemalt. 

Konventsiooniga liitumiseks ettevalmistuste tegemiseks moodustati 2015. aastal Keskkonnaministeeriumis töörühm ning 2016. aastal valmis ka analüüs, milles hinnati seda, kuidas Eesti praegu konventsiooni põhimõtteid ja eesmärke täidab ning mida tuleks parandada. Analüüsi tulemusena leiti, et kehtiv seadusandlus täidab konventsioonis sätestatud kohustusi ning konventsiooni jõustumiseks seadusandluses ega administratiivkorralduses muudatusi teha ei ole vaja. Lisaks on olemas mitmed strateegiad ja tegevuskavad, mis samuti täidavad maastikupoliitika eesmärke. Probleemkohaks on analüüsi kohaselt aga eesmärkide ja põhimõtete rakendamine – kaasamine on praktikas sageli vaid vormiline, info ei jõua puudutatud isikuteni, rakendusmehhanismid on ebapiisavad, raha kasutamine on ebaefektiivne, valdkondandevaheline koostöö ei ole piisav, valla- ja linnaarhitekte ja planeerimisspetsialiste on kvaliteetse ruumiliste otsuste tegemiseks liiga vähe. 

Konventsiooniga liitunud riigid rakendavad konventsiooni vastavalt oma võimujaotusele, põhimõtetele ja seadusandlusele. Selle rakendamine peab toimuma nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt, s.t üksikisikust riigi tasandini ning eri tasandite vahelise koostööna. Tegevuse koordineerimiseks tuleb moodustada töörühm, kuhu kuuluvad maastike kaitse ja kujundamisega kõige otsesemalt tegelevad ministeeriumid (keskkonna-, kultuuri-, rahandus ja maaeluministeerium) ja nende haldusala valdkonnaga seotud rakendusasutused, kohalike omavalitsuste üleriigiliste liitude, olulisemate haridusasutuste, erialaliitude ja kodanikuühenduste esindajad. Konventsioon jõustub Eesti suhtes konventsioonile allakirjutamise ja selle järgselt heakskiitmiskirja Euroopa Nõukogule hoiuleandmisest ligikaudu 3 kuu möödudes.

 

Euroopa maastikukonventsiooniga liitumine

Euroopa maastikukonventsioon

Euroopa maastikukonventsiooni veebileht Keskkonnaministeeriumi kodulehel

Töörühma analüüs





VESI

Euroopa Komisjon asub hindama vee raamdirektiivi ajakohasust ja tõhusust

Euroopa Komisjon algatas oktoobri teises pooles EL vee raamdirektiivi (2000/60/EÜ) hindamise (nn REFIT). Selle protsessi eesmärgiks on uurida ja anda hinnang sellele, kas vee raamdirektiiv on asjakohane, mõjus, kulutõhus, teiste EL õigusaktidega kooskõlas ning kas regulatsioon EL tasandil annab lisaväärtust.

Vee raamdirektiiv sisaldab nii kõige põhilisemaid nõudeid veekeskkonna kaitseks kui ka nn vesikonnapõhise veekogude majandamise ja kaitse reegleid. Vee raamdirektiivist on ajendatud ka Eestis vesikondade veemajandamiskavade koostamine, kus hinnatakse veekogude seisundit, survetegureid ning plaanitakse meetmeid tagamaks veekogude hea seisundi säilitamine või saavutamine.

Direktiivi hindamise lahutamatuks osaks on huvirühmade ja avalikkuse kaasamine. Eeldatavasti juba 2018. a esimesel poolaastal ootab ees avalik online-konsultatsioon, 2018. a kolmandas kvartalis toimub aga suur vee-teemaline konverents, kus direktiivide sisu ja rakendamine luubi alla võetakse. Lisaks on plaanis hulk väiksemaid kohtumisi-töökoosolekuid, kuhu kaasatakse juba valitud sihtrühmi.

REFIT-protsessi kavand (roadmap) ning kommentaarid sellele 




OHTLIKUD AINED

Europarlament kiitis heaks vastuolulised muudatused väetisi puudutavates reeglites

Euroopa Parlamendi 24. oktoobril toimunud täiskogu istungil hääletati Euroopa Komisjoni ettepaneku üle muuta EL väetiste määrust. Muudatuste sisuks on väetistes lubatud kaadmiumi normi vähendamine 20 mg-ni ühe kg väetise kohta ning orgaanilistest või taaskasutatud materjalidest väetiste tootmise, müümise ja kasutamise lihtsustamine. 

Kaadmiumit leidub eelkõige fosforväetistes ning see on kahjulik inimestele, loomadele ja ka keskkonnale, kehtivas määruses on selle piirmääraks 60 mg ühe kg kohta. Uus määrus näeb seega ette jõulist mürkainete sisalduse vähendamist. 

Praegune EL väetiste määrus reguleerib peamiselt vaid kaevandamisel saadud või keemiliselt toodetud väetisi, mis on energiakulukad ja CO2-rikkad. Liikmesriikides kehtivad erinevad reeglid orgaaniliste väetiste osas teevad aga nende müümise ja kasutamise EL ühtsel turul keeruliseks. Muudatuste eesmärgiks on vähendada sünteetiliste väetiste osakaalu ning luua vajalikud meetmed hõlbustamaks orgaaniliste väetiste tootmist, kasutamist ja müümist. Tegemist on osaga Euroopa Komisjoni ringmajanduse mudelile ülemineku kavast, mille eesmärgiks on suurendada olemasolevate materjalide ja toodete taaskasutamist, parandamist, uuendamist ja ümbertöötlemist. 

Euroopa Parlamendi heakskiidu saanud muudatused sisaldavad ka ettepanekut luua CE-märgistusega väetistele ühtsed kvaliteedi, ohutuse ja keskkonnasõbralikkuse kriteeriumid ning kehtestada selgemad nõuded väetiste sildistamisele, et põlluharijatele oleks lihtsasti kättesaadav informatsioon mh väetise toitainesisalduse kohta.  

Võrreldes Komisjoni ettepanekuga pakkus Euroopa Parlament välja pikema üleminekuaja kaadmiumi sisalduse vähendamiseks. Komisjoni ettepanek oli vähendada kaadmiumi piirmäärasid 3 aasta jooksul kuni 40mg/kg ning 12 aasta jooksul kuni 20mg/kg, Europarlament soovib aga, et üleminekuks rangematele nõuetele oleks vastavalt 6 ja 16 aastat. Euroopa Parlament kiitis heaks EL väetiste määruse muudatuste osas  läbirääkimiste alustamise Euroopa Nõukoguga, kes veel oma läbirääkimispositsioonis kokkuleppele pole jõudnud. 

EL määrus väetiste kohta

EL Parlamendi pressiteade


Glüfosaadi kasutamine järgmisel aastal endiselt küsimärgi all

9. novembril  esitas Euroopa Komisjon EL Nõukogule ettepaneku pikendada laialt kasutatava herbitsiidi glüfosaadi kasutamise luba kuni aastani 2022, kuid ettepanek ei leidnud Nõukogu poolset heakskiitu. Tegemist on olulise vaheetapiga selle vastuolulise taimekaitsevahendi üle toimuvas debatis.

Glüfosaat on põllumajanduses enim kasutatav herbitsiid ehk umbrohutõrje vahend. Kemikaali pritsitakse põllumaale peamiselt enne külvi, et hoida ära umbrohu levikut, kuid sageli ka enne saagi koristamist eesmärgiga muuta saagikoristusprotsess lihtsamaks. Kemikaal on umbrohu hävitamiseks küll väga tõhus, kuid teiselt poolt on mõnede andmete kohaselt seotud terviseprobleemidega ja võib olla vähki tekitava toimega. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 2015. a uuring näitas, et glüfosaat on "tõenäoliselt kantserogeenne". Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) ja Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) seevastu on leidnud, et glüfosaat ei põhjusta inimestel vähki.

Kuna glüfosaadi ELis kasutamise luba lõpeb 2017. a detsembri keskel, on Komisjonil kiiresti vaja otsustada, mis saab edasi. Keskkonna- ja toiduohutuse aktivistide (nt Greenpeace) hämminguks oli aasta alguses Komisjoni algne plaan pikendada glüfosaadi kasutamise luba tervelt 15 aasta võrra. Selle aasta oktoobris Parlamendile esitatud eelnõu kohaselt taotles Komisjon heakskiitu loa pikendamiseks kümne aasta võrra. Euroopa Parlament ei kiitnud heaks sedagi ettepanekut.

Novembris arutasid Komisjoni ettepanekut alalises komitees ka liikmesriikide esindajad.. Kuigi algselt pakutud 10 aastasest perioodist oli Parlamendi ettepanekul saanud 5 aastat, ei saanud eelnõu ka liikmesriikide esindajate vajalikku toetust (kvalifitseeritud häälteenamus). Ettepaneku poolt hääletasid 28 liikmesriigist vaid 14, sh Eesti ja teised Balti riigid.  

Komisjonil on nüüd kaks võimalust. Esimeseks võimaluseks on edastada küsimus apellatsioonikomiteele, mis koosneb EL liikmesriikide kõrgema tasandi esindajatest ja mis võib Komisjoni pakutud meetme heaks kiita. Seejärel võib Komisjon iseseisvalt ilma liikmesriikide toetuseta glüfosaadi küsimuse otsustada. Teine võimalus on koostada uus ettepanek ja see liikmesriikidele uuesti hääletusele panna . Mõlema variandiga läheb kiireks, sest kui 15. detsembriks luba ei pikendata, on glüfosaadi kasutamine alates sellest ajast keelatud.

EurActive veebileht




KALANDUS

Kalapüügiseaduse muutmise seadus

Riigi Teatajas avaldati kalapüügiseaduse muudatused, mille eesmärgiks on korrastada kalapüügiga seotud andmete kogumist ja haldamist, mh loodi kutselise kalapüügi register. Tutvustasime eelnõud lähemalt meie veebruarikuu uudiskirjas.


Keskkonnaministri kalapüügi õiguse taotlemist ja andmist reguleerivate määruste muudatused

Keskkonnaministeerium on avalikustanud eelnõu, mille eesmärgiks on korrastada kalapüügiga seotud määruseid, seoses andmesüsteemide korrastamisega. Muudatused on ajendatud äsja Riigi Teatajas avaldatud kalapüügiseaduse muudatustest (vt eelmist uudist).




KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Siim Vahtrus: Alati pole vaja kohtusse minna

Viimasel aastal on esile kerkinud arvukalt kodanike ja riigi või arendajate vahelisi mõõduvõtmisi keskkonnaküsimustes. Üha rohkem on selliseid vaidlusi, mille lahendamiseks on kodanikud ja ühendused valmis kohtusse pöörduma. Kas see on aga tingimata parim viis erimeelsuste lahendamiseks?

Loe edasi »


Kodanikuühiskonna sihtkapital KÜSK valis KÕKi inspireerivate edulugude hulka

Kui Keskkonnaõiguse Keskus 10 aastat tagasi tegevust alustas, olid keskkonnateemad ühiskonnas praegusest märksa tagasihoidlikuma tähelepanu all, ent mitte olematud. Vaikselt hakkas esile kerkima üha enam olukordi, mille lahendamiseks olid hädavajalikud õigusalased teadmised. Kõige enam läks neid tarvis üksikutel kodanikel ja kogukondadel, ent teadmisi keskkonnaõigusest ja selle rakendamisest nappis ka amentikel. Tühimik laiutas ka seal, kus oli võimalus seista keskkonnaga seotud avalike huvide eest seadusloomes ja poliitika kujundamises.

Loe edasi »

Kuidas tulla toime häiriva müraga?

On see liiklus või ehitus, meelelahutusasutused või muu müraallikas, väga raske on leida täiesti müravaba kohta. Mingil määral me ka harjume müraga ja ei pane seda seega mõnikord tähele. Tuleks siiski panna, sest liiga intensiivsel müral võivad olla meie tervise ning sedakaudu üldisele heaolule tõsised tagajärjed. 


Loe edasi »


Keskkonnaühendused: raietegevus Nursipalus loob lubamatu pretsedendi

Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) hinnangul loob viimasel nädalal Nursipalu harjutusväljal 94 hektaril kiirkorras tehtud raie ohtliku ja lubamatu pretsedendi, mis eirab nii keskkonnamõju hindamise põhimõtteid, kodanike arvamust kui ka võimalikku kahju loodusväärtustele.

Loe edasi »