RUUMILINE PLANEERIMINE
Tallinna Halduskohus ei
rahuldanud kaebuseid Rail Balticu trassivaliku asjas
Tallinna
Halduskohus tegi 07.09.2018 otsuse, millega jättis rahuldamata MTÜ Avalikult
Rail Balticust ja MTÜ Eesti Looduskaitse Seltsi ning Kohila valla kaebused
seoses Rail Balticu trassivaliku maakonnaplaneeringutega. Asja mahukust ja
keerukust peegeldab kohtuotsuse maht, mis on ligikaudu 60 lk.
Mittetulundusühingute
hinnangul ei toimunud asjas kaasamine ja järelevalve nõuetekohaselt ning
riigihalduse ministril puudus planeeringute kehtestamiseks pädevus ning esines
huvide konflikt. Samuti on kaebajate arvates planeeringute lähteandmed
puudulikud ja kaalutlusotsus oluliste vigadega, eelkõige trassialternatiivide
ebapiisava käsitluse tõttu. Oluliste puudustega on ka keskkonnamõju
strateegilise hindamise (KSH) aruanne, sh Natura hindamise osas, sest ei
kogutud piisavalt lähteandmeid, ei kaalutud piisavalt alternatiive ega
käsitletud kõiki olulisi asjaolusid, sh kumulatiivseid mõjusid. Samuti ei saa pidada leevendusmeetmeid konkreetseteks
ega tõhusaiks. Halduskohus ei pidanud kaebust üheski punktis põhjendatuks.
Mittetulundusühingud kaebasid otsuse edasi.
Keskkonnaõiguse Keskus nõustab kaebajaid KSH ja
Natura hindamise õiguslikes küsimustes. Seetõttu ei pea me õigeks kohtuvaidluse
ajal otsust sisuliselt kommenteerida.
Kohtuotsusega saab tutvuda MTÜ Avalikult Rail Balticust kodulehel.
KLIIMAMUUTUS
EL keskkonnaministrid leppisid kokku autode
heitkoguste kärbetes
EL liikmesriikide keskkonnaministrid leppisid 9. oktoobril kokku uue kavandatava
määruse suhtes, millega uutele sõiduautodele ja kaubikutele kehtestataks
rangemad CO₂ nõuded. Varasemalt on EL juba asunud piirama raskeveokite CO₂
heidet, millest kirjutasime juunikuu uudiskirjas. 2030. aastaks peab sõiduauto keskmine
CO₂ -heide olema 35% väiksem 2021. aasta piirnormist.
EL Nõukogu leppis
kokku ühises seisukohas määruse teksti kohta ning seadis uued eesmärgid CO₂
heite jaoks. Kokkuleppe kohaselt peab uue ELis registreeritava sõiduauto
keskmine CO₂-heide 2025. aastal olema 15% ja 2030. aastal 35% väiksem kui 2021.
aastal kehtiv heite piirnorm. Kaubikute puhul säilitas nõukogu Euroopa Komisjoni
väljapakutud sihttasemed: 15% 2025. aastal ja 30% 2030.aastal.
Kokkulepe põhineb
EL eesistujariigi Austria poolt esitatud kompromissettepanekul, mille CO2
heite kärped on suuremad kui Euroopa Komisjoni väljapakutud 30 protsenti, kuid
jäävad alla Euroopa Parlamendi propageeritud 40 protsendi. Väiksemate kärbete
poolt hääletasid eelkõige Ida-Euroopa riigid ja suurte autotööstustega maad
eesotsas Saksamaaga, kes muretseb, et liiga ranged eesmärgid võivad kahjustada
riigi eksporti ja vähendada töökohti.
Mitmed
liikmesriigid (nt Taani, Iirimaa, Luksemburg) ja keskkonnaühendused on
järjekordses kompromissettepanekus pettunud. Keskkonnaühendus Transport and Environment leiab, et ettepaneku läbimineku taga on eelkõige Saksamaa tugev lobitöö ja
nii Komisjon kui mõned liikmesriigid on autotootjate huve esikohale seades
kaugenenud kliimaalasest juhtrollist. Autotootjad, kelle huve kokkulepe
puudutab, loodavad, et edasiste läbirääkimiste käigus saavutatakse kokkulepe,
mis tagab õige tasakaalu keskkonnakaitse ja Euroopa (auto)tööstusbaasi vahel.
Edasi algavad
kolmepoolsed läbirääkimised Nõukogu, Euroopa Parlamendi ja Komisjoni vahel.
Esimene kohtumine toimus juba 10. oktoobril. Läbirääkimised saavad olema rasked,
sest parlament pooldab 40% kärbet, mis oli juba niigi väiksem esialgu
kavandatud 50% kärpest.
Nõukogu pressiteade
ERR pressiteade
Kaheksa Euroopa
kõrgeima kontrollasutuse ühisaudit: liikmesriigid pole teinud piisavalt
jõupingutusi ehitiste energiatõhususe valdkonnas
Oktoobris valmis kaheksa Euroopa kõrgeima
kontrolliasutuse korraldatud ühisaudit, mille eesmärk oli välja selgitada, kas ja kuidas on riigid
edendanud avaliku sektori hoonete energiatõhusamaks muutmist. Auditis selgus, et auditeeritud riigid pole teinud piisavalt jõupingutusi, et täita
energiatõhususe direktiivi (2012/27/EL) ühte keskset nõuet.
Kaheksa EL liikmesriigi (Belgia, Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Portugal, Slovakkia ja Ungari) ühisauditis leiti,
et nimetatud riigid on teinud küll head tööd direktiivide konkreetsete
eesmärkide ülevõtmisel riiklikesse õigusaktidesse, kuid nõuete täideviimine on
valmistanud raskusi. Näiteks on enamik riike seadnud avaliku sektori hoonete
puhul direktiivist tuleneva eesmärgi rekonstrueerida igal aastal vähemalt 3%
keskvalitsuse hoonete pinnast energiatõhusaks, ent selle tegevuse nõuetekohane
planeerimine ja rahastamine on enamasti ebaühtlane. Samuti puudub enamik
riikides järelevalve selle eesmärgi täitmiseks tehtud kulude üle. Avaliku sektori hoonete energiatõhusamaks muutmine ei ole riigi jaoks esmatähtis.
Riigikontrolli koostatud auditis selgub, et kuigi senimaani on Eesti 3% nõuet edukalt täitnud,
on ebatõenäoline, et seda suudetakse ka tulevikus teha. Nii on Rahandusministeeriumi
hinnangul perioodiks 2017–2021 otsustatud investeeringute pinnalt
rekonstrueerida vaid 10 000 m2 hoonepinda aastas, mis ei ole aga 3% nõude
täitmiseks aastas piisav (vaja oleks 25 000 m2). Samuti ei ole nõude täitmiseks
koostatud selget kava ega eelarvet, mis näitab, et valdkond on riigi jaoks väheprioriteetne.
Riigikontroll
juhtis oma auditis tähelepanu ka sellele, et paljud avaliku sektori hooned pole
energiatõhusad (70%) või pole nende seisukord teada, sest osadel hoonetel
puudub energiamärgis (38%). Auditi koostajate soovitus on koondada ehitusregistrisse
info avaliku sektori hoonete energiatõhususe kohta, sest olemasolev register ei
võimalda saada ülevaadet avaliku sektori hoonete seisukorrast ning
energiatõhususest.
Üks peamisi
põhjusi, miks siiani pole hoonete energiatõhusus riigi jaoks olnud
prioriteetne, võib olla asjaolu, et 3% nõude täitmise üle puudub reaalne
järelevalve. Kuigi liikmesriigid esitavad Euroopa Komisjonile igal aastal
ülevaateid energiatõhususe vallas tehtud sammude kohta, ei ole komisjon
rakendanud sanktsioone, kui liikmesriigid ei ole 3% nõuet ei täitnud.
Avaliku sektori
hoonete energiatõhususe nõuete täitmine on oluline, kuna see aitab kokku hoida
riigi kulusid. Eestis on avaliku sektori asutuste kasutuses rohkem kui 9
miljonit ruutmeetrit hoonete pinda, mille kasutamisega seotud kulud moodustavad
märkimisväärse osa riigieelarvest. Hoonete ülalpidamiskulusid on võimalik
oluliselt vähendada neid energiatõhusamaks muutmise läbi.
Ühisaudit Riigikontrolli veebilehel
Riigikontrolli
audit Eesti kohta
VÄLISÕHU KAITSE
WHO
vaatas üle Euroopa regiooni keskkonnamüra juhised
Maailma Tervisekaitseorganisatsioon
avalikustas Euroopa regiooni keskkonnamüra suunised, mis peaksid senisest
paremini aitama inimeste tervist keskkonnamüra kahjulike mõjude eest kaitsta.
Juhised sisaldavad teaduslikel tõenditel põhinevaid soovitusi liiklus-,
raudtee-, õhusõiduki, tuuleturbiinide ja vabaajategevuste müra kohta. Suunised
kujutavad endast nö „rangeid“ soovitusi, millest peaks juhinduma poliitika
kujundamisel ja seadusandluses rahvusvahelisel, riiklikul ja kohalikul
tasandil.
Võrreldes eelmiste (2009) suunistega sisaldab
käesolev täiendatud tõendeid keskkonnamüra kahjulikkusest südame-veresoonkonnale
ja metabolismile. Erinevalt varasemast on hõlmatud müraallikatena tuulikud ja
vabaajategevused ning muudetud on tõendite hindamise süsteemi, mis võimaldab mh
võrrelda pikaajalisi mõjusid lühiajaliste mõjudega. Sisuliselt omab enim
tähtsust asjaolu, et esmakordselt annab suunis juhise öise mürataseme
hoidmiseks 40-45 dB piires sõltuvalt müraallikast. Päevase keskmise mürataseme
osas varieeruvad soovitused 45-54 dB.
Maailma Tervisekaitseorganisatsiooni
suunised (ingl k)
Pressiteade Maailma
Tervisekaitseorganisatsiooni kodulehel (ingl k)
Keskkonnaminister muutis õhuheidet puudutavat määrust
Eelnõude infosüsteemis avalikustati Keskkonnaministri määruse
„Lahustite kasutamisel välisõhku eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite
heite piirväärtused ja heite piirväärtusele vastavuse hindamise kriteeriumid“
muudatused. Eelnõu koostamise ajendiks oli Euroopa Komisjoni Eestile tehtud märkus.
Paranduste ja täienduste eesmärk on viia määruse tekst vastavusse direktiiviga
EL 2010/75.
Materjalid
eelnõude infosüsteemis
MULLAKAITSE
Euroopa Akadeemiate Teadusnõukoda hoiatab: muld on
võtmetähtsusega ning seda tuleb kaitsta sõltumata mulladirektiivi initsiatiivi
läbikukkumisest
Euroopa Akadeemiate Teadusnõukoda (EASAC), kuhu kuuluvad Euroopa Liidu liikmesriikide, Norra
ning Šveitsi teaduste akadeemiad, avaldas hiljuti raporti, milles kutsus Euroopa
poliitikakujundajaid üles võtma meetmeid mulla bioloogilise mitmekesisuse
kaitsmiseks. Teadlaste sõnul omab muld võtmetähtsust pea kõigis keskkonnavaldkondades
ja see ei tohiks jääda välja Euroopa poliitika päevakorrast
2006.aastal töötas Euroopa Komisjoni välja mullastiku raamdirektiivi
eelnõu. Direktiivi eelnõu oleks näinud ette, et liikmesriigid määratlevad
kahjustatud pinnasega alad ning panevad paika eesmärgid ja meetmed nende
kaitsmiseks. Samuti oleks liikmesriikidel tulnud läbi viia saastunud alade
inventuur. 2014. aastal pidi Komisjon direktiivi eelnõust loobuma
liikmesriikide vastuseisu tõttu. Mullad hävitatakse peamiselt eluasemete ehitamisega ja kaevandamisega.EASACi teadlaste kaheaastase töö käigus valminud raportis leitakse, et
kui puudub mullastiku kaitseks loodud spetsiaalne õigusalane raamistik (nt
mulladirektiiv), tuleks mullastiku kaitsta olemasolevate keskkonnaalaste
meetmete abil. Selleks sobiksid hästi näiteks elupaikade direktiiv ja Natura
2000 võrgustik, mille raames on praegu teenimatult tähelepanuta jäetud
mullastik, mis on kõige maa peal toimuva aluseks.
Teadlased nõuavad ka ühises põllumajanduspoliitikas muldade
parandamiseks uute eesmärkide seadmist, nt läbi külvikordade rotatsiooni ja
rohumaade laiendamise. Aruandes kutsuti üles rakendama põllumaa kaitseks
erinevaid strateegiaid, sh ökosüsteemi teenuste strateegiat, linnade arengu ja
taristu kavandamise ning mineraalide ringlussevõtu vähendamise strateegiaid.
Kliimaküsimuses toetas raport algatusi mulla süsinikusisalduse suurendamiseks
ja põllumajandusliku pinnase parandamiseks, kuid hoiatas, et muldade
potentsiaali arvessevõtmine atmosfääri CO₂ heitkoguste vähendamiseks on liiga
optimistlik. Mullad hävitatakse peamiselt läbi eluasemete ehitamise ja
kaevandamise ning nende süsiniku sisaldus väheneb kiiresti. See omakorda
suurendab nii edasise globaalse soojenemise tõenäosust kui mullaviljakuse
vähenemist.
Sel aastal algatas Eestis Vabariigi Valitsus väärtuslikku
põllumajandusmaad käsitleva õigusliku regulatsiooni, mille eesmärk on tagada
kõrge viljakusega põllumajandusmaa ja selle mullastiku õiguslik kaitse ning
nende maade jätkuv kasutamine põllumajanduses. Eelnõust kirjutasime pikemalt juulikuu keskkonnaõiguse uudiskirjas.
EASAC raport
JÄÄTMED
Riigikontrolli avalikustas ohtlike ja radioaktiivsete
jäätmete käitlemise järelauditi
Oktoobris valmis Riigikontrolli ohtlike ja
radioaktiivsete jäätmete käitlemise järelaudit, milles hinnati, kas Keskkonnaministeeriumi (KeM) ja selle
allasutuste tegevus ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise
korraldamisel on võrreldes 2015. aastaga paranenud.
2015. aasta
Riigikontrolli auditist „Ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete käitlemine“ kirjutasime
lühidalt ka sama aasta keskkonnaõiguse uudiskirjas.
Kolm aastat tagasi tehtud auditis leidis
Riigikontroll, et KeM ei ole
piisavalt teinud selleks, et vähendada ohtlike jäätmete teket ja suurendada
taaskasutust, ministeeriumi allasutuste tegevus ohtlike jäätmete käitlejate
ohjamisel polnud tulemuslik ning riigi ohtlike jäätmete aruandlus sisaldas
palju ebaõigeid andmeid. Samuti oli probleemiks Vaivara ohtlike jäätmete
käitluskeskus, mida ei oldud suudetud tulemuslikult hallata.
Äsja valminud
järelaudit näitab, et võrreldes 2015. aastaga on olukord
ettevõtete jäätmearuannete kontrollimisel ja ettevõtete ohjamisel paranenud. Radioaktiivsete jääkide puhul on
Keskkonnaministeeriumil jätkuvalt ebaselge, kuidas käideldakse neid pärast
aastat 2024. Endiselt on ka probleemiks Vaivara ohtlike
jäätmete käitluskeskuse majandamine. Uue probleemina on esile kerkinud
käitlemist ootavate ohtlike jäätmete koguse suurenemine.
Järelauditi kohaselt ei ole KeM endiselt seadnud ohtlike jäätmete eri
liikidele vähendamise ja taaskasutamise arvulisi eesmärke ega jälgi ka olemasolevate
eesmärkide saavutamist. Käitlemata ohtlikud jäätmed on hakanud kuhjuma
ettevõtete ladudesse ja territooriumile ning tekib risk, et neid ei hoiustata
ega käidelda nõuetekohaselt või nende käitlemise kulud, nt ettevõtte pankroti
korral, jäävad riigi kanda. Riigikontrolli hinnangul on tootmistegevuse käigus
tekkinud radioaktiivseid käitlemata jäätmeid kogunenud 2018. aastaks üle 470
tonni.
Teise suurema
puudujäägina tõi Riigikontroll välja, et riigi omandis olev ohtlike jäätmete
käitluskeskuse Vaivaras ei ole olnud järjepidevalt töös ning endiselt on
probleeme selle jätkusuutliku majandamisega. Näiteks ei võtnud keskus ohtlike
jäätmeid käitlemiseks vastu 2012–2015, mille tõttu sel perioodil jõudis
keskkonda reostus ning saamata jäi renditulu. Keskuse edukat majandamist on
takistanud ka ebaõnnestunud operaatorite ja seadmete hanked, kohustuste ja
ülesannete jaotus erinevate asutuste vahel. Riigikontrolli järelaudit: Keskkonnaministeeriumil tuleb seada eesmärgid
ning tegevused ohtlike jäätmete tekke vähendamiseks ja taaskasutamiseks.
Auditis
märgitakse ka, et kuigi valitsus tegi 2016. aastal põhimõttelise otsuse rajada
tehislike radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik Paldiski endisel
tuumaobjektil (vt uudiskirja uudis), ei ole KeM vajalike keskkonnauuringutega veel
alustanud. Riigikontrolli hinnangul tuleks sellega alustada viivitamatult, et
lõppladustuspaik valmiks 2040. aastaks ja reaktorisektsioonid saaksid ohutult
käideldud 2050. aastaks.
Järelauditi
soovituste kohaselt tuleb Keskkonnaministeeriumil seada mõõdetavad eesmärgid
ning tegevused, kuidas vähendada erinevat liiki ohtlike jäätmete teket või neid
taaskasutada.
KeM peab ka
kiiresti otsustama, milline asutus hakkab edaspidi haldama ja vastutama Vaivara
käitluskeskuse majandamise eest, et tagada selle süsteemne ja jätkusuutlik
toimimine. Lisaks peab KeM leidma raha lõppladustuspaiga rajamiseks ning
edaspidi kavandama varasemast põhjalikumalt looduslike radioaktiivsete jäätmete
ja jääkide käitlemist.
Riigikontrolli audit
Pooled
liikmesriikidest, sh Eesti, ei suuda arvatavasti täita EL olmejäätmete
korduskasutuse ja ringlussevõtu määra
Euroopa Komisjon avalikustas septembri lõpus raporti
ELi jäätmealaste õigusaktide rakendamise kohta. Raport hoiatab 14. liikmesriigi
hulgas ka Eestit, et lisameetmeid võtmata pole tõenäoline jäätmete
raamdirektiivist tuleneva kohustuse täitmine. Direktiivi artikli 11(2) (a)
kohaselt peavad liikmesriigid aastaks 2020 tagama, et olmejäätmetes sisalduv
materjal (nagu paber, metall, plast ja klaas) valmistatakse korduskasutuseks
ette või võetakse ringlusse vähemalt 50% ulatuses massist.
Komisjoni
töödokumendi kohaselt on Eestis ringlussevõtu määr, sh kompostimine, 28%.
Eesti tõenäoliselt ei suuda täita direktiiviga seatud eesmärki teatud
struktuursete probleemide tõttu. Nendeks on puudujäägid riigisiseses õiguses,
mis tekitavad ebakindlust jäätmekäitluse korralduses, tõhusate vahendite
puudumine sundimaks valdu ja linnu saavutama nõutud ringlussevõtu määra,
liigiti kogumise ebatõhusus, pakendi laiendatud tootjavastutuse skeemide
puudlik lõimimine korraldatud olmejäätmeveoga, kodumajapidamiste ebapiisav
motiveerimine liigiti kogumiseks ja jäätmepõletusmaksu puudumine, mis ei
soodusta ringlussevõttu. Töödokumendis on määratletud ka kümme abinõu, mille
rakendamine peaks oluliselt vähendama riski, et jäätmete raamdirektiivi eesmärk
jääb saavutamata. Muu hulgas soovitatakse Eestil kehtestada rahaline koormis,
mis soodustaks ringlussevõttu ning määratleda kohaliku omavalitsuse tasandil
konkreetsed määrad ringlussevõtuks, mille täitmata jätmine tooks kaasa rahalise
karistuse.
Euroopa Komisjoni raport (ingl k)
KESKKONNAÕIGUSE KESKUS
11 keskkonnaühendust avalikustasid visiooni
Eesti metsanduse tulevikust
Keskkonnaühendused avalikustasid 24. oktoobril metsanduse visiooni aastani 2030, milles toovad välja 8 tähtsamat eesmärki, mille täitmine võimaldab Eestil olla tulevikus tark metsariik ja säästva metsanduse teenäitaja. Visioon pealkirjaga “Metsariigina tulevikku” on leitav siit: www.eko.org.ee/metsavisioon
Loe edasi »
Keskkonnaühendused ootavad riigilt selget tegevusplaani
kliimavaenulikust põlevkivienergeetikast loobumiseks
23. oktoobril arutatakse Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena põlevkivienergeetikast väljumise võimaluste üle. Keskkonnaühendused tunnustavad rahvasaadikuid otsuse eest teemat käsitleda ning panevad neile südamele, et hiljuti avaldatud hoiatava IPCC kliimaraporti valguses on iseäranis oluline võtta juba täna selge suund põlevkivienergialt taastuvenergiale üleminekuks. Loe edasi »
|
