Keskkonnaõiguse uudiskirja panid Sinu jaoks kokku Merlyn, Pille ja Siim.

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Juuni 2019
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a/3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

Peateemad:

Riigikohus: kohaliku kaitseala võib luua ka kaevandamisohu korral (3-17-563)

Mai lõpus langetas Riigikohus otsuse, milles selgitas kohaliku omavalitsuse õigust luua kohalikke kaitsealasid. Looduskaitseseaduses (LKS) sätestatud võimalust on omavalitsused kasutanud aktiivselt ka kaitsmaks väärtuslikke alasid kaevandamisohu eest. Uues lahendis selgitab Riigikohus, et selline tegevus on põhimõtteliselt lubatav, ent seejuures tuleb lähtuda õigetest kaalutlustest.

Loe lähemalt


KESKKONNASEIRE

EL lihtsustas liikmesriikide jaoks keskkonnaalast aruandlust

EL nõukogu võttis 21. mail vastu määruse, millega lihtsustatakse EL keskkonnaalastest õigusaktidest tulenevaid aruandluskohustusi. Tegemist on nõuetega, mis kohustavad liikmesriike keskkonnaseisundit või inimmõju seirama ja koondandmeid EL-le esitama. Määruse eesmärk on liikmesriikide aruandluskohustuste lihtsustamine, halduskulude vähendamine, olemasolevate andmete kvaliteedi parandamine ning riikide tegevuse läbipaistvuse suurendamine.

Muudatused tehti peale Euroopa Komisjoni aasta tagasi tehtud ettepanekut, mis põhineb 2017. aasta juunis lõpule viidud keskkonnaalaste õigusaktide toimivuskontrollil (nn fitness check). Selle käigus vaadati läbi keskkonnaalased õigusaktid ja pandi paika tegevuskava nende ajakohastamiseks.

Määrusega peaks ühelt poolt vähenema halduskoormus, samas paranema juurdepääs olulisele keskkonnainfole.

Määrusega muudetakse kokku kümmet keskkonnaalast õigusakti, sh reoveesette direktiivi (86/278/EMÜ), keskkonnamüra direktiivi (2002/49/EÜ), linnudirektiivi (2009/147/EÜ), keskkonnavastutuse direktiivi (2004/35/EÜ). Muudatused puudutavad näiteks aruandlusperioodi pikkust (st kui tihti tuleb andmeid edastada), aruandmise korda ja vorme, kogutud teabe kättesaadavaks muutmist andmebaasides jms. Uued eeskirjad peaksid vähendama haldusasutuste koormust, lihtsustama aruandlust ja järelvalvet teostavate ettevõtete tööd. Samas peaks paranema nii poliitikakujundajate kui kodanike juurdepääs neid puudutavale ja nende jaoks olulisele keskkonnaalasele teabele.

Uus määrus jõustub peale selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja see on vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Euroopa Komisjoni pressiteade

Määruse tekst




KLIIMAMUUTUS

EL Üldkohus otsustas jätta läbi vaatamata kaebuse EL asutuste kliima-alase tegevusetuse vastu (T-330/18)

EL Üldkohus jättis oma 8. mai otsusega kohtuasjas T‑330/18 läbi vaatamata kaebuse, milles EL institutsioonidele heideti ette suutmatust täita oma kohustust kaitsta inimesi globaalse soojenemise eest ning nõudsid kliimamuutustega inimestele tekitatud kahju hüvitamist. Kaebajateks olid 36 eraisikut erinevatest riikidest (Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Portugal, Rumeenia, Keenia ja Fidži), kes tegutsevad põllumajanduse ja turismi valdkonnas, Põhja-Rootsi saami noori esindav organisatsioon ning kaebusega liitus ülemaailmne vabaühendusi koondav organisatsioon Climate Action Network (CAN).

Kaebajad taotlesid kohtult, et see tunnistaks õigusvastaseks kasvuhoonegaaside heidet piirava õigusliku regulatsiooni osas, milles see seadis kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgiks 2021. aastaks 20% ja 2030. aastaks 40% võrreldes 1990. aasta heitekogustega. Kaebajad taotlesid, et kohus kohustaks EL Nõukogu ja Parlamenti vastu võtma meetmeid, mis nõuaksid kasvuhoonegaaside heitmete vähendamist aastaks 2030 vähemalt 50-60% võrreldes 1990.a tasemega või veelgi enam, kui kohus seda sobivaks peab. EL Nõukogu ja Parlament vaidlesid kaebuse lubatavuse üle ja palusid kohtu kaebust üldse mitte menetleda.

EL Üldkohus leidiski, et kaebajatel puudub kaebeõigus – nad ei ole kasvuhoonegaase reguleeriva õigusraamistiku adressaatideks. Regulatsioon ei puuduta otseselt ja individuaalselt neid, kuna kliimamuutused mõjutavad kõiki inimesi. Seetõttu jättis kohus kaebuse läbi vaatamata. Kaebajad plaanivad otsuse Euroopa Kohtusse edasi kaevata.

EL Üldkohtu otsus kohtuasjas T‑330/18 (inglise keeles)




ENERGEETIKA

EL võttis vastu viimased nn puhta energia paketi õigusaktid

EL energiapoliitika raamistiku uuendamine jõudis 22. mail paketi „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ nelja viimase õigusakti vastuvõtmisega lõpule. Kokku on paketis 8 õigusakti. Õigusnormide uuendamine peaks looma tingimused üleminekuks keskkonnasõbralikule energiatootmisele, millega liigutakse Pariisi kliimakokkuleppest tulenevate kohustuste täitmise suunas. Viimased vastuvõetud õigusaktid olid elektrituru määrus ja samateemaline direktiiv ning elektrisektoris elektrikriisideks ohuvalmidust käsitlev määrus, samuti vaadati üle energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööameti (ACER) roll ja toimimine.

Uuesti sõnastatud EL elektrituru määruse ja direktiivi eesmärgiks on muuta EL elektriturg konkurentsivõimeliseks, paindlikumaks ja tarbijakeskseks. Tarbijad saavad rohkem õigusi ning hõlbustub nende turul aktiivsete tarbijatena osalemine. Seni ei ole tarbijatele antud reaalajas või selle lähedase ajavahemiku jooksul teavet nende energiatarbimise kohta, mistõttu pole nad saanud energiaturu ja energiasüsteemi ümberkujundamises aktiivselt osaleda. Tarbijad on olnud pigem passiivsed ja ostnud elektrit sageli reguleeritud hinnaga, asjakohane teave oma tarbimise ja hindade kohta võimaldab tarbijatel muuta oma tarbimist vastavalt turusignaalidele ja saada kasu madalamatest elektrihindadest.

Uued kauplemis- ja tasakaalustamiskohustusi käsitlevad normid aitavad elektrisüsteemil toime tulla ajas kõikuva elektritootmisega taastuvatest energiaallikatest. Ohuvalmidust elektrisektoris käsitlev määrus loob õigusliku raamistiku elektrikriiside ennetamiseks, nendeks valmistumiseks ja nende haldamiseks, suurendades seeläbi energiajulgeolekut kogu ELis. Määrus kohustab liikmesriike koostama piirkondlike ja riiklike kriisistsenaariumide alusel ohuvalmiduskavad. Ühtlasi näeb määrus ette suurema koostöö ja lihtsama liikmesriikide vastastikuse abi elektrikriisi korral.

ACER-i rolli ja toimimist ajakohastavas määruses vaadati põhjalikult üle ameti direktori ja reguleerivate asutuste nõukogu ülesanded ja pädevus. Lisaks tugevdati ACERi toetavat rolli energiavaldkonna Euroopa asutuste regulatiivses järelevalves.

Määrused jõustusid 20. päeval pärast nende avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

EL Nõukogu pressiteade




VÄLISÕHU KAITSE

Õiguskantsler: inimesed peavad ülemäärase müra eest olema kaitstud aasta ringi

5. juunil avaldas Õiguskantsler seisukoha, mille kohaselt välisõhus leviva müra normtasemeid tuleb järgida aastaringselt ning kohalikul omavalitsusel on ehitiste üle järelevalvet teostades kohustus seda tagada. Probleem puudutab Tallinna kesklinnas asuvat Hiltoni hotelli ning selle tehnoseadmete põhjustatavat müra. Sama juhtumit analüüsis Õiguskantsler juba 2017. aastal, millest kirjutasime ka tolle aasta keskkonnaõiguse uudiskirjas uudises.

2017. aastal leidis Õiguskantsler, et Tallinna linn oli põhjendamatult kaua viivitanud müraga seotud ehitusjärelevalve tegemisega. Pärast Õiguskantsleri sekkumist asus linn probleemiga tegelema. Hoone omanik ehitas probleemsed tehnoseadmed ümber, paigaldas mürasummutid ning 2018. a detsembris mõõdetud müratase vastas normidele. Samas ei ole naaberkinnistu elanikud kindlad, et probleemi allikaks olevate ventilatsiooniseadmete täiel võimsusel töötamisel (eriti suvel) müratase norme ei ületa. Linn keeldus pöördumistest hoolimata edasisest menetlusest ja soovitas selles küsimuses naabritel suhelda otse müra tekitava hoone omanikuga.

Õiguskantsleri hinnangul ei piisanud sellest, et müra talveperioodil normide piiresse jäi - linn peaks veenduma, et see on nii ka suvel.

Õiguskantsler leidis, et välisõhus leviva müra normtasemeid tuleb järgida ning tagada aasta läbi. Üksnes ühel päeval tehtud mõõtmise tulemused ei anna piisavat ja terviklikku ülevaadet müratasemest. Samuti tuleks arvestada, et ka normi piiresse jääv müratase häirib inimesi ning seda peab taluma vaid siis, kui see on põhjustatud kooskõlas kõigi isiku huve kaitsvate asjakohaste õigusnormidega. Seega on Tallinna linn taas rikkunud hea halduse tava, jättes välja selgitamata, kas tehnoseadmete müratase püsib normi piires ka ventilatsiooniseadmete intensiivsema kasutamise ajal. Õiguskantsler leidis, et linn peaks nüüd kaaluma mürataseme uut mõõtmist või üksikasjalikumalt põhjendama edasisest menetlusest keeldumist.

Õiguskantsleri seisukoht




LOODUSKAITSE

Õiguskantsler: keskkonnaamet ei saa kogu vastutust linnupesade kaitse eest panna raietööde tegijale

Õiguskantsler analüüsis kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks palvel, kas looduskaitseseaduses (LKS) lindude ning nende pesade ja munade kaitseks sätestatud keeldude rakendamiseks piisab olemasolevatest õigusnormidest. LKS § 55 lg 61 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, samuti nende tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, v.a Keskkonnaameti erandliku loa alusel. Samas antakse metsateatiste alusel maaomanikele õigust metsa raiuda ka lindude pesitsemise ajal, mil raie teostamine võib linde häirida ja nende mune ja pesasid kahjustada.

Õiguskantsleri 7. juunil avalikuks tehtud hinnangu kohaselt on vajalikud normid lindude kaitsmiseks olemas. Keskkonnainspektsioonil on õigus keelust üleastujaid karistada ning temalt ka loodusele tekitatud kahju sisse nõuda. Metsaseaduse § 40 lg 10 kohaselt on keskkonnaministril võimalik piirata raiet loomastiku (sh linnustiku) kaitseks sigimisperioodil mitme rindega puistus ja segapuistus; siiani ei ole keskkonnaminister seda võimalust kasutanud. Kuni keskkonnaminister üldist raiepiirangut kehtestanud ei ole, tuleb Keskkonnaametil raietaotluste läbivaatamisel lähtuda LKS § 55 lg-st 61. Riigilt raietöödeks loa saamiseks tuleb metsaomanikul esitada Keskkonnaametile metsateatis. Keskkonnaamet peab teatise saamisel kontrollima, kas kavandatud raie vastab õigusaktidest tulenevatele nõuetele ning võib nõuetele mittevastavuse korral raie registreerimisest keelduda. Kui raie vastab nõuetele, siis registreerib Keskkonnaamet selle metsaregistris, misjärel võib raiet teha 12 kuu jooksul. Seejuures peab Keskkonnaamet tagama, et raiet lubades järgitaks LKS § 55 lg 61 nõudeid.

LKS § 55 lg-s 61 sätestatud keeldu tuleb järgida metsatööde tegijal, st tal tuleb hinnata pesade olemasolu või puudumist. Samas peab ka riik loa andmisel keeldu silmas pidama ning hindama raiete mõju linnustikule. Raie mõju hindamiseks peab keskkonnaametnikel olema hea ülevaade lindude tõenäolistest pesitsemiseelistustest puistute kaupa ning erinevate raieliikide mõjudest lindude pesitsusajal, seejuures tuleb juhinduda teadusuuringutest. Vajadusel tuleb Keskkonnaametil seada metsateatisele tingimused, mis tagaksid metsaomaniku ja looduskaitse huvide vahel mõistliku tasakaalu. Õiguskantsler rõhutas, et riik ei või raiete mõju sisuliselt hindamata jätta ja panna kogu vastutust LKS § 55 lg 61 järgimise eest tööde tegijale. Ka ei ole Õiguskantsleri arvates LKS § 55 lg 61 nõuete täitmiseks piisav Metsaregistri avalehel olev teade, mis teavitab LKS § 55 lg-s 61 sätestatud keelust ja soovitab lindude pesitsuse kõrgajal raieid mitte teostada.

Õiguskantsleri arvamus




METSANDUS

Metsanduse arengukava koostamine jõudis vahefinišisse

Metsanduse arengukava (MAK) koostamine on jõudnud järgmise vaheetapini. Märtsikuu keskkonnaõiguse uudiskirjas kirjutasime metsakogu ja juhtkogu loomisest, kelle koostöös peaks valmima 2021-2030 metsanduse arengukava terviktekst. Kevade jooksul on toimunud metsakogu kohtumised, huvigruppide arutelud ning juhtkogu on saanud täiendust viie uue liikme näol.

Maikuus toimus huvigruppide kuuepäevane arutelu, mille käigus üle 40 teadlase, riigiametniku ja huvikaitse organisatsiooni esindaja üritasid probleemsetele küsimustele konsensuslike vastuseid leida. Üheks keerulisemaks teemaks osutus küsimus, millest peaks lähtuma metsade kasutuse viisi ja mahu kokkuleppimiseks. Selles küsimuses ühise arusaamani ei jõutudki.

Konsensust ei saavutatud ka kliima küsimustes, sest osalejad toetusid erinevatele käsitlustele. Näiteks oli vaidluskohaks, kas kõigepealt tuleks täita kliimapoliitika, elurikkuse säilitamise või sotsiaalmajanduslikke eesmärke. Või mida on kliimamuutuste leevendamiseks vaja teha – kas aktiivselt metsa majandada või hoopis vähem raiuda. Kolmas arutelu vajav küsimus puudutab metsade elurikkuse säilitamist, sh millises mahus peaks metsi kaitsma, arvestades ka sotsiaal-majanduslikku mõju riigis tervikuna ning kuidas raie piiramisel tagada vajalikud riigipoolsed kompensatsioonimehhanismid erametsaomanikele.

Mõnedes küsimustes saavutati ka üksmeel, nt puidutööstuse innovatsioonivajaduse osas, metsa tervisliku seisundi ja elujõulisuse säilitamiseks vajalike lahenduste leidmise (loodusmetsade kaitse) osas, metsandusteabe kogumise ja kasutamise osas.

Järgmisena annab juhtkogu suunised, mille põhjal koostavad teadlased metsanduse arengustsenaariumid ja hindavad nende mõju keskkonnale ning sotsiaalmajanduslikke mõjusid.

Juuni keskel koguneb MAK2030 juhtkogu, mis peaks etteantud kava kohaselt andma huvirühmade töö tulemusena suunised teadlastele, kelle kätes on MAK valmisime järgmine etapp – arengustsenaariumite väljatöötamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Selle käigus koostatakse koostöös teadlastega huvirühmade aruteludest tulnud ettepanekute põhjal metsanduse arengustsenaariumid, mille  keskkonnamõjudele lisaks hinnatakse ka sotsiaal-majanduslikke mõjusid. Huvirühmade arutelus osalenud Eestimaa Looduse Fondi esindaja Siim Kuresoo sõnul on aga protsessi edasine kulg ebaselge, sest ei ole teada, milline kaal on arutelul leitud konsensustel ja milline kaal on erimeelsustel. Samuti ei ole selge, mis saab nendest küsimustest ja ettepanekutest, mis aruteludel vastust ei leidnudki.

Edasi valib juhtkogu välja sobivaima stsenaariumi, mille põhjal koostatakse metsanduse arengukava terviktekst. Pärast kriitikat, et juhtkogus on ülekaalus majandushuvid, kaasas Keskkonnaministeerium juhtkogu ringi 5 uut liiget. Kokku on juhtkogus nüüd 34 liiget, uued liitujad on teiste seas näiteks MTÜ Eesti Metsa Abiks, Luua Metsandusekool ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Metsanduse arengukava esitatakse praeguste plaanide kohaselt Riigikogule vastu võtmiseks 2020. aasta mais.

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

Eestimaa Looduse Fondi pressiteade




JÄÄTMED

EL ühekordsete plasttoodete keeld võeti ametlikult vastu

EL Nõukogu võttis 21. mail vastu ühekordselt kasutatavate plasttoodete direktiivi, millega kehtestati uued piirangud teatavatele ühekordselt kasutatavatele plasttoodetele, et vähendada mereprügi. Piirangud kehtestati kümnele kõige enam Euroopa randu reostavale ühekordselt kasutatavale esemele, samuti võeti kasutusele laiendatud tootjavastutus ja määrati kindlaks plastpudelite kogumise eesmärgid. Direktiiv on osa ringmajanduse tegevuskavast ja ELi plastistrateegiast.

Uute reeglite kohaselt on keelatud sellised ühekordselt kasutatavad plasttooted, millel on olemas alternatiivid – plastist vatitikud, söögiriistad, taldrikud, joogikõrred ja -segamispulgad, õhupallivarred, vahtpolüstüreenist valmistatud topsid, toidu- ja joogipakendid, samuti kõik hapniku toimel lagunevast plastist valmistatud tooted. Lisaks võetakse kasutusele meetmed vähendamaks plastist toidukarpide ja joogitopside tarbimist ning teatavatele toodetele kehtestatakse erimärgistus ja -tähistus. Laiendatakse ka tootjavastutust filtriga tubakatoodete ja kalapüügivahendite suhtes, et katta prügi koristamisega seotud kulud. Samuti seati eesmärgiks, et 2025. aastaks kogutakse 77% ja 2029. aastaks 90% plastpudelitest eraldi ning et PET-pudelites kasutatakse 2025. aastaks ringlussevõetud plasti 25% ulatuses ja alates 2030. aastast kõigis plastpudelites 30% ulatuses. Lisaks peavad tootjad disainima plastpudelid selliselt, et kork on pudeli külge kinnitatud.

Direktiivis loetletud ühekordsete plasttoodete keeld jõustub 2 aasta pärast.

Liikmesriigid peavad direktiivi 2 aasta jooksul oma siseriiklikkusse õigusesse üle võtma. Seejuures on uutel meetmetel erinevad kehtivuse alguse tähtajad – plastoodete keelde ja märgistamiskohustust tuleb hakata kohaldama kaks aastat pärast direktiivi jõustumist, joogipakendite varustamiseks nende külge kinnitatavate korkide ja kaantega on aega 5 aastat ning laiendatud tootjavastutusega seotud täiendavaid kohustusi tuleb hakata rakendama ajavahemikus 2023. aasta jaanuarist 2024. aasta 31. detsembrini.

EL Nõukogu pressiteade

EL Komisjoni pressiteade


Õiguskantsler: jäätmevaldajaks võib lisaks korteriühistule olla ka üksik korteriomanik

Õiguskantsler avaldas 3. mail seisukoha küsimuses, kas jäätmeseaduses (JäätS) on normid, mis võimaldavad KOVil lahendada ajutise elaniku taotlust jäätmeveost vabastamise kohta. Õiguskantsleri poole pöördunud inimene esitas Pärnu Linnavalitsusele jäätmeveost vabastamise taotluse kohas, kus ta viibib vaid paar kuud aastas. Pärnu linn leidis, et korteriomanik ei ole jäätmevaldaja, vaid selleks on hoopis korteriühistu ning jättis ta seetõttu jäätmeveost vabastamata.

Õiguskantsler leidis, et normid jäätmeveost vabastamise otsustamiseks on jäätmeseaduses olemas. JäätS § 69 lg 4 kohaselt võib KOV jäätmevaldaja erandkorras tema taotluse alusel vabastada kindlaks tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest, kui KOV on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Taotluse lahendamiseks tuleb linnal välja selgitada, kas inimene kasutab oma elukohta vaid kindlal perioodil ning ülejäänud ajal seal ei ela, küsides vajadusel teavet ka korteriühistult. Kuivõrd vabastamine on võimalik vaid erandkorras, tuleb linnal hinnata, kas konkreetsel juhul on erandi tegemine võimalik ja vajalik. Otsustamisel saab arvestada ka näiteks seda, kui väike korteriühistu jääks keelduva otsuse korral ebamugavasse olukorda – nt kui korteriühistul tuleks hankida mitu jäätmemahutit, sest aasta jooksul kõigub jäätmete hulk märkimisväärselt.

Õiguskantsler selgitas, et pelgalt korteriomandite haldamiseks moodustatud korteriühistu olemasolu ei tähenda, et elanik ei ole jäätmevaldaja. Olgugi et JäätS § 69 lg 2 kohaselt saab ka korteriühistu olla jäätmevaldaja, ei sea seadus korteriühistut füüsilisest isikust jäätmevaldajast olulisemaks või rohkem vastutavaks. Korteriühistul endal ei ole ka korteriomanikest eraldiseisvat tegevust, millest võiks tekkida jäätmeid, vaid kogu tekkinud prügi on korteriomanike jäätmed. Korteriühistu jäätmevaldajana on seadusega loodud õiguslik fiktsioon, mille eesmärgiks on vältida olukorda, kus korteriomanike passiivsuse korral võiksid nad jätta jäätmeveoga liitumata. Kui ühistu puudub, siis loetakse sellisel juhul jäätmevaldajaks kinnisasja omanik, selle olemasolul aga korterühistu. Jäätmete eest vastutab esmajärjekorras aga ikkagi isik, kelle tegevuse tulemusena jäätmed tekkisid. Seega on tal ka õigus nõuda enda korraldatud jäätmeveost vabastamist.

Õiguskantsleri arvamus



OHTLIKUD AINED

EL võttis vastu uue väetisemääruse, mis piirab ohtlike ainete (nt kaadmiumi) sisaldust väetistes

EL Nõukogu võttis 21. mail vastu määruse, millega ühtlustatakse nõuded ELis toodetud väetistele ning millest oleme varasemalt juttu teinud 2017. a novembri ja möödunud aasta aprilli uudiskirjas. Samuti ühtlustatakse piirmäärad mineraalväetistes sisalduvatele mitmesugustele saasteainetele, näiteks kaadmiumile.

Määrus sätestab nõuded, millele CE-märgist kandvad ELi väetisetooted ELi siseturul vaba ringluse õiguse saamiseks peavad vastama. Sellisteks nõueteks on saasteainete kohustuslikud piirväärtused, koostisainete kategooriate määratlus ja märgistusnõuded. Ilma CE-märgiseta tooteid võib tootja siiski lasta siseriiklikule turule.

Uute nõuetega tagatakse ELis vabalt müüdavate väetiste vastavus kvaliteedi- ja ohutusnõuetele. Ohtlik nii inimestele, loomadele kui ka keskkonnale võib olla näiteks fosforväetistes sisalduv kaadmium, millele seatakse määruses piirmäärad. Uus regulatsioon peaks hoogustama väikese kaadmiumisisaldusega fosforväetiste ja ka orgaaniliste väetiste tootmist ja kasutamist, pakkudes seeläbi laiemat valikut keskkonnasõbralikumale põllumajandustootjale.

Määrus jõustub 20. päeval pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist.

EL Nõukogu pressiteade




KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Hea KÕKi kodulehe kasutaja, ootame Sinu tagasisidet !

Keskkonnaõiguse Keskus on üle vaatamas nii oma kodulehe sisulist külge kui ka struktuuri, kasutajasõbralikkust ja -mugavust. Et sellest aimu saada, soovime ühe sisendina meie kodulehe kasutajatelt vastuseid 5 küsimusele:

Loe edasi »


Kolm küsimust, millele mõelda enne, kui keskkonnaasjus kohtusse pöörduda

Kohtusse pöördudes ei saa üldiselt kunagi olla kindel lõpptulemuses, seda enam tuleb kaebuse koostamisel olla põhjalik. Kohtusse pöördumisel peab endale olema väga selge, miks seda teen ning kaebus peab tuginema selgetele õiguslikele argumentidele. Kolm küsimust, millele mõelda enne kaebuse esitamist:

Loe edasi »


Keskkonnaühendused: Kriisile põlevkivitöötuses tuleb leida jätkusuutlikud lahendused

Keskkonnaühendused nõustuvad ametiühingute eilse seisukohaga, et valitsus peab otsima jõulisemalt lahendusi nii Ida-Virumaa tööhõive kui ka sotsiaalse heaolu küsimustes ning leidma võimalusi Eesti energiajulgeoleku tagamiseks ka tulevikus. Need peavad olema pikaajalised ning tagama Eesti õiglase panuse CO2 heitme vähendamisel. Üks võimalus selleks on kasutada mujal maailmas ennast juba õigustanud õiglase ülemineku (just transition) mudelit.

Loe edasi »


Andreas Piwek: üleminek taastuvenergiale vajab realistlikku plaani

Andreas Piwek on mees, kes on Saksamaal Ruhri piirkonnas edukalt juhtinud söekaevanduste sulgemist ning nende asendamist uute puhaste tööstusharudega. Ta on eest vedanud muutust, kus endine tahmav ning kehva mainega kaevanduslinn Gelsenkirchen on tõusnud ihaldusväärseks elukohaks ning seitsmendaks kõige rohelisemaks linnaks Saksamaal. Selle saavutamiseks on tulnud endine saastav tööstuspiirkond muuta investoreid ligimeelitavaks ning pidada raskeid läbirääkimisi tööstustega. Iga tööstuste sulgemisega kadus ligikaudu 3000 töökohta ning nende asemele tuli leida uued. Seda protsessi nimetatakse õiglaseks üleminekuks taastuvenergiale (Just Transition). Piwek nimetab seda üheks võimaluseks olukorda, tingimusi muuta. See on vanade töötamis- ja tootmisviiside uuendamine. Ta rõhutab, et eesmärk on juhtida seda protsessi nii, et kõikide huvirühmade vahel valitseks üksmeel. Piwek on majandus- ja juhtimisharidusega ning töötanud ligi 10 aastat ka ise rasketööstuses. Praegu on ta Gelsenkircheni linna Euroopa suhete juht, ent on varem juhtinud ka sama linna majandusarengu agentuuri. Ta on üks väheseid õiglase ülemineku eksperte Euroopas.


Loe edasi »