Keskkonnaõiguse uudiskirja toob teieni Keskkonnaõiguse Keskus

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Detsember 2020
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a/3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

KESKKONNAALASED ÕIGUSED

Keskkonnaministeerium ootab infot seoses Aarhusi konventsiooni rakendamisega

Tuleva aasta aprillis tuleb Keskkonnaministeeriumil esitada keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Aarhusi konventsiooni) rakendamise aruanne. Et tagada laiapõhjaline kaasatus ja informatsiooni objektiivsus, on ministeerium palunud asjassepuutuvatelt institutsioonidelt infot erinevatel konventsiooni käsitlevatel teemadel. Oma seisukohad esitas septembris ka KÕK, mille kohta saab lähemalt lugeda siit. Detsembris valmis laekunud info põhjal aruande esimene versioon, millele oodatakse 11. jaanuarini ettepanekuid, märkusi ja arvamusi. 

Allikas: Keskkonnaministeerium




KLIIMAMUUTUS

Pariisi leppe 5. aastapäev: 127 riiki pürgib kliimaneutraalsusele

12. detsembril täitus viis aastat sellest, mil 195 riiki võtsid vastu Pariisi kliimaleppe. Eesti ratifitseeris Pariisi kliimaleppe 2016. aastal. Kliimaneutraalsuse eesmärgi hiljemalt aastaks 2050 on seadnud või kaaluvad nüüd nende seadmist 126 riiki, sh Eesti. 5 aastat hiljem kasvavad hoolimata seatud kliimaeesmärkidest jätkuvalt süsinikuemissioonid, globaalne temperatuur ja fossiilsete kütuste kasutamine. Haavatavamas olukorras inimesed kannatavad juba praegu kliimakatastroofide käes (nt eluohtlikud tormid, maalihked, tulekahjud, kuumalained, põuad), seevastu jõukam elanikkond, kelle süsinikuemissioonist 30% tuleneb autosõitudest ja lennureisidest, on Euroopas suurimaks süsinikuemiteerijaks. ÜRO raporti kohaselt on keskkonna hävitamine suurendanud ka loomadelt inimestele kanduvate haiguste, st COVID19-laadsete ja veelgi rängemate tagajärgedega pandeemiate riske. Raporti andmetel on üheks probleemiks riikide senine suutmatus vabaneda fossiilkütustest.

Tõenäoliselt ei suuda riigid siiski täita eesmärki hoida sajandi lõpuks kliimasoojenemine alla 1,5 °C. Käesoleva aasta lõpuks on globaalne temperatuur tõusnud juba 1,2°C, võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga.

Euroopa riikidest on ainsana kliimaeesmärkide täitmiseks piisavalt teinud Norra. Probleemiks võib olla, et Pariisi kliimaleppel ei ole keskset jõustamismehhanismi. Samas ei tähenda see, et lepet ei oleks võimalik jõustada – eesmärgid muutuvad õiguslikult siduvaks, kui riigid sätestavad kliimaleppe eesmärgid oma siseriiklikes õigusaktides. Tõenäoliselt ei suuda riigid siiski täita eesmärki hoida sajandi lõpuks kliimasoojenemine alla 1,5 °C. Käesoleva aasta lõpuks on globaalne temperatuur tõusnud juba 1,2°C, võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga. Praegust suunda jätkates on Euroopa Liit sajandi keskpaigaks aga koguni 2 ja 3°C suuruse tõusu vahel. Temperatuuri kasv juba 1,5°C võrra suurendab tuntavalt nn lävendiefektideni (tipping points) jõudmist, mille tagajärjel toimuksid negatiivsed muutused juba eksponentsiaalselt, milleks ei inimkond ega loodus valmis olla ei saa.  

ÜRO ootab enne järgmise aasta novembris Glasgow’s toimuvat kliimakonverentsi COP26, et riigid suurendaksid enda kliimaeesmärke. Mida kauem riigid kliimaeesmärkide saavutamisega viivitavad, seda raskem on neid täita ning seda ettearvamatumad ja rängemad on kliimakriisi mõjud. Keskkonnaministeeriumi arvates on Eesti peamine tegevusliin süsinikuemissiooni vähendamiseks võtta kasutusele rohkem rohetehnoloogiaid.

 

Euractive’i artikkel (ingl k)

Euractive’i artikkel 2 (ingl k)

Climate Change Newsi artikkel (ingl k)

Keskkonnaministeeriumi pressiteade


ÜRO raport: riikide senised Pariisi kliimaleppe ambitsioonid peavad kasvama viiekordselt

Detsembri alguses avaldatud värske ÜRO Keskkonnaprogrammi heitmete puudujäägi raporti (Emissions Gap Report) põhijäreldustes nähtub, et riikide senised ambitsioonid Pariisi kliimaleppe elluviimiseks peavad kolmekordistuma selleks, et globaalne soojenemine jääks alla 2 kraadi ning viiekordistuma selleks, et soojenemine jääks alla 1,5 kraadi. Raportis rõhutatakse, et riikidel tuleb kiiremas korras uuendada oma riiklikke tegevuskavasid ning seada konkreetsed poliitilised meetmed lähitulevikuks.    

Iga-aastases ÜRO heitmete puudujäägi raportis analüüsitakse kasvuhoonegaaside heitmete prognoose aastaks 2030 ning kõrvutatakse need tasemega, mis on vajalik, et ära hoida kliimamuutuste katastroofilised tagajärjed. Tegemist on olulise suunisega riikidele Pariisi kliimaleppe ambitsioonide seadmisel.

Raportis rõhutatkse, et nn roheliste pandeemiajärgsete taastepaanidega oleks võimalik vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid 25 protsenti aastaks 2030, mis hoiaks meid Pariisi leppe 2 kraadise soojenemise piirmäära kursil.

2020. a raport näitab, et kuigi COVID-19 pandeemia tõttu vähenevad CO2 heitmed kuni 7 protsenti aastal 2020, tähendab see üksnes 0.01 kraadist globaalset temperatuuri langust 2050. aastaks. Senimaani on iga-aastaselt kasvuhoonegaaside heitmed üha kasvanud. Praeguste 2030. a heitmete prognooside kohaselt on maailm kursil, et sajandi lõpuks jõuab globaalne soojenemine 3,2 kraadini, mis ületab tuntavalt Pariisi leppe eesmärki hoida soojenemine alla 2 kraadi. Ka 2020 oli viimase enam kui poole sajandi üks soojemaid, koos intensiivistunud maastikupõlengute, põudade, tormide ja liustiku sulamisega. Siiski rõhutatakse raportis, et nn roheliste pandeemiajärgsete taastepaanidega oleks võimalik vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid 25 protsenti aastaks 2030, mis hoiaks meid Pariisi leppe 2 kraadise soojenemise piirmäära kursil. Meetmed, mida tuleks prioritiseerida on null-netoheitega tehnoloogiate ja infrastruktuuri projektidele otseste toetuste jagamine, vähendada toetusi fossiilkütustele, hoiduda uute söekaevanduste rajamisest ning propageerida loodusel põhinevaid lahendusi nagu taasmetsastamine.

2020-2030 peab fossiilkütuste tootmine vähenema iga aasta vähemalt 6% selleks, et piirata soojenemine alla 1.5 kraadi ning hoida ära kliimamuutuste katastroofilised tagajärjed.

Lisaks heitmete puudujäägi raportile koostati ka nn tootmise puudujäägi eriraport (Production Gap Report), milles analüüsiti erinevust riikide kavandatud fossiilkütuste tootmise ja globaalse tootmistaseme vahel, mis on vajalik, et hoida ülemaailmne soojenemine alla 1,5 ja 2 kraadi. Raportist selgub, et 2020-2030 peab fossiilkütuste tootmine vähenema iga aasta vähemalt 6% selleks, et piirata soojenemine alla 1.5 kraadi ning hoida ära kliimamuutuste katastroofilised tagajärjed. Riikide praegustest  fossiilkütuste tootmisplaanidest ja prognoosidest nähtub, et fossiilkütuste tootmine kasvab globaalselt 2% igal aastal, mis tähendab, et 2030. aastaks on tootmine kahekordne võrreldes sellega, mis see peaks olema 1,5 kraadi piirmäära jaoks.  

ÜRO Keskkonnaprogrammi heitmete puudujäägi raport

Tootmise puudujäägi eriraport

Eestil tuleb Euroopa Inimõiguste kohtule oma kliimategevuse kohta aru anda

Märgilise sammuna otsustas kohus menetleda kliimakaebust eelisjärjekorras kiireloomulisena, väljendades seeläbi kliimakriisi kriitilisust.

30. novembril võttis Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) menetlusse Portugali noorte kliimakaebuse 33 Euroopa riigi, sh Eesti, vastu (vt lähemalt septembrikuu uudiskirjast) ning kohustas riikidel kaebusele vastata hiljemalt 23. veebruariks 2021. Märgilise sammuna otsustas kohus menetleda kliimakaebust eelisjärjekorras kiireloomulisena, väljendades seeläbi kliimakriisi kriitilisust, ning kohustas riike vastama mitte üksnes kaebuses etteheidetud inimõiguste rikkumistele, vaid ka teiste kliimamuutustega seonduvate võimalike inimõiguste rikkumiste osas. Kaebajate esindaja sõnul võib tegemist olla olulisima kohtuasjaga Euroopa Inimõiguste Kohtu ajaloos.  

2. septembril esitatud kaebuse kohaselt on kaebuses märgitud riigid rikkunud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist (EIÕK) ja ÜRO lapse õiguste konventsioonist tulenevaid kohustusi, kuna pole võtnud piisavaid meetmeid, et hoida maailma keskmise temperatuuri tõus alla 1.5 kraadi nagu on kokku lepitud Pariisi kliimaleppega. EIK võttis kaebuse menetlusse eelisjärjekorras (EIK kohtureeglite art 41 alusel) ning andis riikidele kuni 15. jaanuarini 2021 aega hinnata, kas kaebajatega oleks võimalik sõlmida nn sõbralik kokkulepe või soovivad riigid esitada vastuse, milleks EIK andis aega veebruari lõpuni.  

Riikidel tuleb oma vastustes aru anda, kas nende kliimamuutuste leevendamist puudutav siseriiklik regulatsioon ja meetmed on sobivad hoidmaks globaalset temperatuuri tõusu alla 1,5 kraadi. Samuti seda, kas see regulatsioon lähtub asjakohastest avalikult teadaolevatest parimatest teadmistest ja uuringutest.

Vastuses kaebusele tuleb riikidel vastata Euroopa Inimõiguste Kohtu esitatud kolmele konkreetsele küsimusel. Esimene neist puudutab kaebuse vastuvõetavust (EIÕK art 1), teine kaebeõigust (EIÕK art 34) ning kolmas inimõiguste rikkumisi (EIÕK artiklid 2, 3, 8 ja 14). Neist viimase muudab eriliseks see, et kuigi kaebus oli esitatud tuginedes inimõigustele nagu õigus elule ja tervise kaitsele, õigus eraelu puutumatusele ja diskrimineerimise keelule, palus kohus lisaks eelmainitule vastata riikidel ka EIÕK art 3 - mis keelab ebainimliku, julma või väärikust alandava kohtlemise - rikkumise osas. Seejuures tuleb riikidel oma vastustes aru anda, kas nende kliimamuutuste leevendamist puudutav siseriiklik regulatsioon ja meetmed on sobivad hoidmaks globaalset temperatuuri tõusu alla 1,5 kraadi. Samuti seda, kas see regulatsioon lähtub asjakohastest parimatest avalikult teadaolevatest teadmistest ja uuringutest, sealhulgas kas regulatsiooni ja meetmete seadmisel on avalikkust tõhusalt kaasatud nagu näeb seda ette Aarhusi konventsioon.

Kohtuasja info kliimamuutuste kohtuasjade andmebaasis


Euroopa Parlament ja EL liikmesriigid saavutasid kokkuleppe õiglase ülemineku fondi kohta

EL liikmesriigid ja parlament leppisid 11. detsembril kokku oma seisukohas Euroopa Komisjoni õiglase ülemineku fondi käsitleva ettepaneku kohta. See oli viimane samm läbirääkimistes kõigi ühetekuuluvuspoliitika vahendite üle. Edasi ootavad õigusaktide tekstid veel Euroopa Parlamendi täiskogu ja nõukogu lõplikku heakskiitu. 

Õiglase ülemineku fond on Euroopa rohelise kokkuleppe saavutamise oluline vahend. Fondi on loodud eesmärgiga leevendada kliimaneutraalsele majandusele üleminekust tulenevaid sotsiaalseid ja majanduslikke kulusid. Seda tehakse läbi erinevate tegevuste, mis aitavad mitmekesistada majandustegevust ja inimestel muutuval tööturul kohaneda. Kõik see peaks viima eduka ja sotsiaalselt õiglase kliimaneutraalse majanduseni. Fondi kogueelarve on 17,5 miljardit eurot. 

Õiglase ülemineku fondist raha saamiseks peavad ELi liikmesriigid koostama territoriaalsed õiglase ülemineku kavad, milles on kindlaks määratud toetuskõlblikud territooriumid, mida rohepööre eeldatavasti kõige negatiivsemalt mõjutab.

Õiglase ülemineku fondist raha saamiseks peavad ELi liikmesriigid koostama territoriaalsed õiglase ülemineku kavad, milles on kindlaks määratud toetuskõlblikud territooriumid, mida rohepööre eeldatavasti kõige negatiivsemalt mõjutab. Kavad valmistab iga liikmesriik ette oma sisepartneritega, olles dialoogis ka komisjoniga ning tagades kavade kooskõla nii aruka spetsialiseerumise strateegiate kui ka riikliku energia- ja kliimakavaga. Kavad võtab komisjon vastu koos õiglase ülemineku fondi toetust sisaldavate programmidega. 

Pressiteade Euroopa Komisjoni kodulehel


Käivitati Euroopa kliimapaketi algatus

Detsembri alguses käivitas Euroopa Komisjon Euroopa kliimapakti algatuse, millega kutsutakse inimesi, kogukondi ja organisatsioone kliimameetmetes kaasa lööma ja looma rohelisemat Euroopat. Kliimapakti eesmärk on aidata levitada kliimameetmete kohta teaduspõhist teavet, samuti anda praktilist nõu igapäevaelu valikute tegemisel. Ühtlasi toetatakse sellega kohalikke algatusi ning innustatakse üksikisikuid ja ühinguid osalema kliimalubaduste täitmisel. 

Piirkondi, kohalikke kogukondi, ettevõtjaid, koole ja kodanikuühiskonda kutsutakse üles jagama teavet kliimamuutuste ja keskkonnaseisu halvenemise kohta, samuti seda, kuidas nende eksistentsiaalsete ohtudega toime tullakse.

Kliimapakt on Euroopa rohelise kokkuleppe osa ning pakub igaühele võimalust võtta osa üha kasvavast Euroopa kliimaliikumisest – jagada kliimaalast teavet, pidada arutelusid ja ise midagi meie planeedi jaoks ära teha. Euroopa roheline kokkulepe seab eesmärgiks kujundada EList õiglane, terve, kestlik ja jõukas ühiskond ning muuta kooselu loodusega harmoonilisemaks. Selleks pannakse paika vajalik poliitika ja kehtestatakse õigusaktid. Roheleppe eesmärkide täitmiseks on aga tarvis, et kõik sellele aktiivselt kaasa aitaksid. Selleks loodigi Euroopa kliimapaketi algatus, mis aitab jagada teavet ja toetada konkreetseid ettevõtmisi ning annab igas eluvaldkonnas tegutsevatele inimestele võimaluse ühiselt kliimaprobleemidele lahendusi otsida ja neid koos ellu viia. Piirkondi, kohalikke kogukondi, ettevõtjaid, koole ja kodanikuühiskonda kutsutakse üles jagama teavet kliimamuutuste ja keskkonnaseisu halvenemise kohta, samuti seda, kuidas nende eksistentsiaalsete ohtudega toime tullakse. 

Komisjon kuulutas välja ka avaliku konkursi kliimapakti saadikute leidmiseks; kandideerima on oodatud nii üksikisikud kui ka organisatsioonid.

Komisjon kuulutas välja ka avaliku konkursi kliimapakti saadikute leidmiseks; kandideerima on oodatud nii üksikisikud kui ka organisatsioonid. Kliimapakti saadikud kaasavad kogukonda kliimavaldkonna ettevõtmistesse ja on teistele eeskujuks. Esialgu keskendutakse neljale valdkonnale: rohelised alad, keskkonnahoidlik liikuvus, energiatõhusad hooned ja rohelised kutseoskused. Saadikud kohtuvad kord aastas, et jagada kogemusi. 

Euroopa Komisjoni pressiteade


Euroopa Nõukogu võttis vastu järeldused vesinikuturu loomiseks

Euroopa Nõukogu võttis 11. detsembril vastu järeldused meetmete kohta, mida tuleb rakendada Euroopa vesinikuturu loomiseks. Vesinikuturgu on vaja, et aidata ELil täita oma kohustust saavutada 2050. aastaks CO₂-neutraalsus. Järeldustes antakse poliitilisi suuniseid Euroopa Komisjoni 8. juulil esitatud ELi vesinikustrateegia rakendamiseks. Nõukogu rõhutab eelkõige taastuvatest allikatest toodetud vesiniku säästlikkust ja tähtsust kliimaeesmärkide saavutamisel.

Mõnel pool Euroopas on vesinikuenergia juba kasutusele võetud: näiteks Saksamaal sõidavad vesinikurongid, mille emissioonid koosnevad üksnes veest ja aurust.

Euroopa Nõukogu juhib tähelepanu vajadusele stimuleerida investeeringuid CO₂ heite vähendamisse ja tagada selleks võrdsed tingimused, samuti palub Euroopa Komisjonil koostada programm tegevuskava eesmärkide saavutamiseks. Loodavast programmist võib oodata otseseid kohustusi ka Eestile. 

Euroopa Nõukogu pressiteade

NBC Newsi artikkel


Riigikogu majanduskomisjonis arutati kollektiivset pöördumist õlitehase rajamise vastu

8. detsembril arutati majanduskomisjonis Riigikogule esitatud petitsiooni „Õlitehase ehitusloa peatamine“ , millega tehti Vabariigi Valitsusele ettepanek peatada Eesti Energia uue Enefit282 õlitehase ehitusluba, võtta tagasi riigipoolne 125 miljoni EUR toetus õlitehase ehitamiseks ning suunata see investeering Ida-Virumaa õiglase  strateegia koostamiseks. Majanduskomisjon otsustas istungil häältega 4/2 lükata kollektiivne pöördumine tagasi ning edastada komisjoni arutelu kajastava istungi protokoll Vabariigi Valitsusele, kes võib soovi korral õlitehase rajamise rahastamist uuesti kaaluda.  

Petitsiooni autorid on välja toonud, et õlitehase näol on tegemist maksumaksja raha investeerimisega pikaks ajaks väga riskantsesse projekti ning nafta hind võib lühiajaliselt olla väga heitlik, mida ilmestas hästi ka järsk toornafta hinna langus koroonakriisi ajal.

30. mail käivitatud rahvaalgatuse põhjendustes on märgitud, et õlitehase rajamine on vastuolus Euroopa Liidu kliimakaitse strateegiaga, Pariisi kliimaleppega võetud kohustustega ning säästva arengu eesmärkide. Samuti on petitsiooni autorid välja toonud, et õlitehase näol on tegemist maksumaksja raha investeerimisega pikaks ajaks väga riskantsesse projekti ning nafta hind võib lühiajaliselt olla väga heitlik, mida ilmestas hästi ka järsk toornafta hinna langus koroonakriisi ajal. Pöördumises on mainitud, et elektri tootmine põlevkivist on juba kaotanud konkurentsivõime süsinikuheitme kaubanduse tingimustes ning sama võib juhtuda ka põlevkiviõliga. Lisaks on välja toodud, et siiani ei ole tõestatud, et uus põlevkiviõlitehas ei kahjusta idavirumaalaste elukeskkonda. Pigem võib arvata, et uue tehase rajamine sarnaselt kogu põlevkivitööstuse sektoriga pidurdab piirkonna sotsiaalset ja majanduslikku arengut, süvendab looduskeskkonna hävimist ja Ida-Virumaa elanike õhu ja vee kvaliteedi halvenemist, mida kinnitavad erinevad uuringud.

Majanduskomisjon otsustas 8. detsembri istungil toimunud arutelu tulemusena lükata kollektiivne pöördumine tagasi.

Majanduskomisjon otsustas 8. detsembri istungil toimunud arutelu tulemusena lükata kollektiivne pöördumine tagasi põhjendades, et ehitusloa menetlusse ei saa Riigikogu ega Vabariigi Valitsus sekkuda ning istungil välja toodud asjaolud ei kinnitanud, et õlitehase rajamine läheks vastuollu Eesti enda ja rahvusvaheliste keskkonnaalaste või muude kohustustega. Rahandusminister kinnitas istungil, et Vabariigi Valitsuse otsus on kooskõlas Eesti kliimaeesmärkidega: Eesti on tänaseks saavutanud 2030. aastaks võetud eesmärgi vähendada heitkoguseid vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. Samuti on ministri sõnul otsus kooskõlas Eesti majanduslike huvidega ning tugineb turupõhistel kaalutlustel. Lisaks tõi rahandusminister istungil välja energiajulgeoleku küsimuse. Piirkonna loodus-, sotsiaal- ja majanduskeskkonna mõjude osas selgitas rahandusminister oma kirjas majanduskomisjonile, et piirkonna kohalikud omavalitsused on õlitehase rajamist toetanud.

Rahvaalgatuse materjalid




LOODUSKAITSE

Euroopa Komisjon leidis olulisi puudujääke mitme riigi tegevuses seoses Natura hindamisega metsaraiete puhul

Viimase aasta jooksul on Euroopa Komisjon võtnud luubi alla liikmesriikide Natura hindamise praktika metsaraiete puhul ning tuvastanud mitmeid olulisi rikkumisi ja vajakajäämisi. Komisjon leidis puudusi Poola, Rumeenia ja Slovakkia tegevuses ning kaebas Poola ja Rumeenia Euroopa Kohtusse. Riikide rikkumised on seotud eelkõige Natura hindamisega metsaraiete puhul.

Metsaraiel võib olla oluline mõju Natura 2000 võrgustiku aladele.

Novembris kaebas Euroopa Komisjon Poola Euroopa Kohtusse. Komisjon on seisukohal, et Poola ei ole võtnud piisavaid meetmeid metsaelupaikade kaitseks ja rikub seeläbi loodusdirektiivi (92/43/EMÜ)ja linnudirektiivi (2009/147/EÜ). Loodusdirektiivi kohaselt tuleb kavade ja projektide suhtes ellu viia asjakohane hindamine (nn Natura hindamine), kui ei ole välistatud olulise negatiivse mõju avaldumine kaitse-eesmärkidele. Euroopa Komisjon on lugenud kavaks ka metsamajandamiskavad, kuna need reguleerivad metsaraiet. Metsaraie mõjusid küll hinnatakse, ent hindamismenetluses puudub avalikkusel osalemise võimalus, misläbi rikutakse nende õigust tõhusale õiguskaitsele. Kuna kavandataval metsaraiel võib olla oluline mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, on tähtis ka tagada avalikkusele osalemiseks tõhusad võimalused. Lisaks tõi komisjon välja, et Poola rikub metsaraiete puhul linnu- ja loodusdirektiivist tulenevat liikide ja elupaikade range kaitse kohustust.

Komisjon leidis, et Rumeenia on rikkunud loodus- ja linnudirektiivi, kuna Natura aladele avalduvaid mõjusid metsaraiete puhul ei ole hinnatud

Komisjon on käesoleval aastal leidnud rikkumisi mitme teisegi liikmesriigi metsamajandamises just Natura aladel või nende läheduses. Näiteks esitas Euroopa Komisjon 2. juulil põhjendatud arvamuse Rumeenia raietegevuse kohta. Komisjon leidis, et Rumeenia on rikkunud loodus- ja linnudirektiivi, kuna Natura aladele avalduvaid mõjusid metsaraiete puhul ei ole hinnatud. Samuti esines puudusi üldsuse teavitamisel metsamajandamisplaanidest. Oktoobris saatis Euroopa Komisjon Rumeeniale rikkumismenetluse raames märgukirja, kuna riik ei ole loodusdirektiivi õigesti üle võtnud. Rumeenia õiguses puuduvad sätted, mis kaitseksid loodusdirektiivis nimetatud elupaigatüüpe ja liike vajaliku rangusega. Kaitse puudulikkus kajastub ka kaitstavate alade kaitse-eeskirjades. Näiteks välistab Rumeenia õigus loodusdirektiivi kohaldamisalast väljaspool kaitsealasid pärinevad kahjustumise või häirimise võimalused, st väljastpoolt Natura alasid tulenevaid kahjusid hindamisel ega tegevuse kavandamisel Rumeenias ei arvestata.

Juulis kaebas komisjon Euroopa Kohtusse Slovakkia, kes rikkus loodus- ja linnudirektiivi seeläbi, et ei hinnanud sanitaarraiete mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Märkimisväärselt oli rikutud metsise (Tetrao urogallus) kaitsmise kohustust. Sama ohustatud linnuliik asustab ka Eesti metsi ning Riigikohus andis hiljuti esialgse õiguskaitse kohtuasjas, kus vaieldakse metsise elupaigas kavandatud mitmesuguste raiete üle. Määrust on käsitletud ka käesolevas uudiskirjas (vt metsanduse ptk).

Euroopa Komisjoni seisukohtadel võib olla mõju sellele, kuidas meil mitmesuguste metsaraiete kavandamisel mõjusid Natura aladele edaspidi hinnata tuleb.

Euroopa Komisjoni seisukohtadel võib olla mõju sellele, kuidas meil mitmesuguste metsaraiete kavandamisel mõjusid Natura aladele edaspidi hinnata tuleb. Eestis metsamajandamiskavade ega metsateatiste puhul kavandatavate raiete mõjusid ei hinnata. Lisaks väärib märkimist, et Euroopa Komisjon viitab nii Rumeenia kui ka Poolaga seotud rikkumismenetlustes direktiivide kõrval mh ka Euroopa roheleppele ja elurikkuse strateegiale, mida üldiselt ei ole peetud samasuguse õigusjõuga dokumentideks nagu direktiive. Asjaolu, et komisjon nendele viitab, tähendab, et roheleppest ja elurikkuse strateegiast kinnipidamist võidakse hakata rohkem jälgima. Seegi võib puudutada Eestit, kes ei ole 2020. a elurikkuse eesmärke täitnud, nagu kirjutas KÕK novembrikuu uudiskirjas.

 Poola rikkumishagi pressiteade (ingl k)

Rikkumisvastased otsused oktoobris: peamised otsused

Slovakkia rikkumishagi pressiteade (ingl k)




VESI

Euroopa Parlament kiitis heaks joogivee direktiivi

Euroopa Parlament kiitis heaks kokkuleppe kraanivee kvaliteedi parandamiseks ja plastprügi vähendamiseks. Direktiivi ajendiks olev Right2Water on esimene Euroopa kodanikualgatus, mille mõjul võtab EL vastu õigusakti.

Direktiivi eesmärk on muuta kraanivesi tervislikumaks, et inimesed hakkaksid seda pudelivee asemel rohkem tarbima. Kraanivee eelistamine ning pudelivee tarbimise vähendamine säästaks ELi majapidamistele üle 600 miljoni euro aastas ja vähendaks plastpudelitest tekkivaid prügikoguseid.

Uue direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid võimaldama tasuta joogivee üldkasutatavates hoonetes. Lisaks soovib parlament, et restoranid, sööklad ja toitlustusasutused pakuksid klientidele vett kas tasuta või minimaalse teenustasu eest.

Liikmesriikidel tuleb tagada, et uute nõuete rakendamisel lähtutakse ettevaatuspõhimõttest ning et see ei too kaasa joogivee kvaliteedi langemist. Ohtlike ainete, sh plii, ravimite ja mikroplasti piirmäärad muudetakse karmimaks.

Liikmesriikidel on uute nõuete rakendamiseks aega kaks aastat. Kraanivee tarbimine pudelivee asemel on asjakohane ka Eesti tarbijate jaoks. 

Euroopa Parlamendi pressiteade 




METSANDUS

Riigikohus metsise asurkonda kahjustada võivatest raietest: looduskaitselised avalikud huvid kaaluvad üles riigi huvi metsast tulu teenida (3-20-605/61)

Riigikohus lahendas 11. detsembril keskkonnaorganisatsiooni Eesti Metsa Abiks (EMA) määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale, milles keelduti esialgse õiguskaitse andmisest metsise elupaiga raieid puudutava kohtuvaidluse lõpuni. Riigikohtu halduskolleegium leidis, et ringkonnakohus oleks pidanud Natura 2000 võrgustiku alal ja selle läheduses metsise elupaika antud metsateatiste kehtivuse kohtuvaidluse ajaks peatama, arvestades kaebuse eduväljavaateid ja kaaludes asjassepuutuvaid huve.

Et raiete tegemisega ei ole RMK-l kiiret ning metsis on teise kategooria ohustatud liik, kelle kaitsega võivad raied vastu minna, siis  kaalub antud juhul Riigikohtu hinnangul looduskaitseline huvi üles riigimetsa raiumise huvi.

Konkreetses asjas esineb Riigikohtu selgituste kohaselt kaks vastassuunalist avalikku huvi – ühelt poolt looduskaitseline avalik huvi metsise kaitse tagamiseks ning teiselt poolt riigi huvi metsa hooldada ja tulu teenida (metsateatised olid väljastatud, ühe erandiga, RMK-le). Et raiete tegemisega ei ole RMK-l kiiret ning metsis on teise kategooria ohustatud liik, kelle kaitsega võivad raied vastu minna, siis  kaalub antud juhul Riigikohtu hinnangul looduskaitseline huvi üles riigimetsa raiumise huvi. Samuti tuvastas Riigikohus, et ringkonnakohus rikkus menetlusreegleid, jättes täielikult arvestamata eksperdihinnangud, mille EMA esitas tõendamaks raiete kahjulikku mõju metsisele metsisele. Kohtulahend tähendab, et kuni asjas tehtava ringkonnakohtu otsuse jõustumiseni ei tohi Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) vaidlusalustel eraldistel metsa raiuda.

Metsise elupaiga raielubade üle jätkub vaidlus Tallinna Ringkonnakohtus, kus otsuse tegemise ajaks on määratud 09.02.2021. Keskkonnaorganisatsiooni EMA esindab kohtumenetluses KÕKi jurist Merlyn Mannov. 

Riigikohtu määrus


Raport: kasvav nõudlus biomassi järele annab Eestis ja Lätis metsaraiele hoogu

2. detsembril avaldati Eestimaa Looduse Fondi ja Läti Ornitoloogiaühingu koostatud raport “Hidden inside a wood pellet: intensive logging impacts in Estonian and Latvian forests” (“Peidus puidugraanulis: intensiivsete raiete mõjud Eesti ja Läti metsades”), millest selgub, et mitme Euroopa riigi üha kasvav nõudlus puidust biomassi järele soodustab intensiivseid raieid ning ohustab loodusväärtusi, sh kaitsealade metsi. Raportis leitakse, et biomassi laialdane eksport vähendab Eesti kliimaeesmärkide saavutamise võimalusi, kuna kasvatab raietega seotud emissioone ning vähendab metsas seotud süsiniku hulka.

Raport näitab, et nii Läti kui ka Eesti riigi metsatööstusele on omane intensiivne lageraietel põhinev majandamine. Paraku ei taga seadused ja regulatsioonid kummaski riigis piisavat loodusväärtuste kaitset ning võimaldavad energiaks põletada mistahes metsadest pärit puitu.

 Nii Eesti kui Läti metsades seotakse üha vähem süsinikku - näiteks nähtub praegustest prognoosidest, et Eesti mets on aastaks 2035 süsiniku emiteerija mitte siduja. Nõnda ei kasuta kumbki riik ära metsade potentsiaali kliimamuutuse leevendajana. Et puidu massiline ahju ajamine soodustab kliimamuutust, on rõhutanud ka 800 teadlast ühispöördumises Euroopa Parlamendile ning Euroopa Teaduste Akadeemia (vt lähemalt septembrikuu uudiskirjast).  

Ühtlasi selgub raportist, et looduse olulist kahjustamist ei suuda ära hoida ka mitmed vabatahtlikud sertifikaadid, mis peaksid väidetavalt kaitsma metsa eri väärtusi. Nõnda impordivad riigid nagu Taani, Holland ja Suurbritannia puidust biomassi, mis võib olla küll sertifitseeritud, ent ei ole tegelikult säästlikult varutud.

Biomassi raport  


Andmekaitse Inspektsioon: Keskkonnaagentuur peab avalikustama metsa alusandmed

Detsembris tegi Andmekaitse Inspektsioon (AKI) märgilise otsuse statistilise metsainventuuri (SMI) alusandmete avalikustamise kohta. Statistilist metsainventeerimist tehakse igal aastal, kasutades selleks üle Eestiliselt ca 5500 proovitükist koosnevast võrgustikust kogutud andmeid. Proovitükid valitakse juhuvalimi alusel ning pooled neist on alalised, pooled ajutised. Ajutisi mõõdetakse vaid ühel korral, alalistel toimub kordusmõõdistamine iga viie aasta järel. Proovitükkidel hinnatakse erinevaid metsanäitajaid, sh tehakse rohkelt täppismõõtmisi. Tulemused üldistatakse statistiliste meetoditega kogu Eestile.

Riigiasutused, sh Keskkonnaministeerium, tuginevad suuresti just SMI tulemustele jätkusuutliku raiemahu põhjendamisel, kuid avalikkusele pole andmetele ligipääsu seni võimaldatud.

Riigiasutused, sh Keskkonnaministeerium, tuginevad suuresti just SMI tulemustele jätkusuutliku raiemahu põhjendamisel, kuid avalikkusele pole andmetele ligipääsu seni võimaldatud. Nimelt olid SMI alusandmed tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks; põhjuseks kartus, et alusandmete avaldamine võib mõjutada edaspidi SMI täpsust, kuna uuringualuste proovitükkide omanikud võivad hakata metsaraiet ajastama SMI tulemuste muutmiseks. Keskkonnaametilt SMI alusandmetele juurdepääsu taotlenud Eesti Püsimetsaühistu pöördus Keskkonnaameti andmete väljastamisest keeldumise peale Andmekaitse Inspektsiooni, kelle pädevuses on muu hulgas keskkonnateabega seotud õigusaktide järgimise järele valvamine.

AKI leidis, et andmed on hoopis Keskkonnaagentuuri valduses, ja tegi 7. detsembril vaideotsuse ja ettekirjutuse-hoiatuse, kus kohustas Keskkonnaagentuuri alates 21. detsembrist metsa alusandmeid kõigile soovijatele kättesaadavaks tegema, kuna küsitud teabe puhul ei esine ühtki alust asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamiseks. See tähendab, et edaspidi on igaühel õigus neid andmeid taotleda. Andmete saamiseks on vajalik Keskkonnaagentuurile teha teabenõue, millele vastuseks peab agentuur viivituseta, ent hiljemalt viie tööpäeva jooksul andmetele juurdepääsu võimaldama. 

Postimehe artikkel

Püsimetsaühistu artikkel

Vaideotsus ja ettekirjutus-hoiatus avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/20/3902


Keskkonnaminister kinnitas riigimetsa uuendusraiete pindala järgmiseks viieks aastaks

Metsaseaduse kohaselt määrab keskkonnaminister iga aasta 1. detsembriks riigimetsa majandajatele optimaalse uuendusraie pindala järgmiseks viieks aastaks, seekord on see 56 381 hektarit. Kogu riigimetsamaal väheneb männi raiete pindala võrreldes eelmise perioodiga 113,5 hektari võrra, haaval 125,5 hektari võrra, kuusel 27,5 hektari võrra. Kasel suureneb 200 hektari võrra ning teistel puuliikidel ligi 50 hektari võrra jagatuna viie aastasele perioodile.

Määrus

Keskkonnaministeeriumi pressiteade




OHTLIKUD AINED

Hakatakse muutma kemikaaliseadust ja teisi seadusi

Riigikogu  võttis detsembris menetlusse eelnõu kemikaaliseaduse, majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse muutmisteks. Eelnõu ajendiks mitmete ELi kemikaalivaldkonna määruste muudatuste ülevõtmine Eesti õigusesse. 

Eelnõukohased muudatused mõjutaksid peamiselt põllumajandusettevõtjaid, kes kasutavad näiteks väävelhapet või ammooniumnitraati

ELi õigusaktide muudatustega reguleeritakse lõhkeainete turgu nii, et väheneks lõhkeainete ebaseadusliku valmistamise oht. Eelnõukohased muudatused mõjutaksid peamiselt põllumajandusettevõtjaid, kes kasutavad näiteks väävelhapet või ammooniumnitraati. Neil tekiks pädeva riigiasutuse teavitamise kohustus lõhkeainete lähteainete kahtlustäratavatest tehingutest, vargustest või kaotsiminekust. Niisugune teavitamine aitaks maandada terrorismiriske. Sarnaselt tekiks teavitamiskohustus lõhkeainetega kauplevatel internetipoodidel. Lisaks tõhustab riik muudatustega järelevalvet kahtlustäratavate lõhkeainetehingute üle. Ühtlasi läheks eelnõukohaste muudatustega majandustegevuse registri pidamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametile. 

Seaduseelnõu menetlemise dokumendid 




KALANDUS

Uue määrusega kinnitatakse kalastajate 2021. aasta püügivõimalused

Suurima muudatusena antakse tulevaks aastaks kõik Läänemere nakkevõrkude kalastuskaardid senise kalendrinädala asemel vabalt valitud seitsme päeva kaupa.

Keskkonnaminister allkirjastas 27. novembril määruse, millega kinnitatakse kalastajate 2021. aasta püügivõimalused. Suurima muudatusena antakse tulevaks aastaks kõik Läänemere nakkevõrkude kalastuskaardid senise kalendrinädala asemel vabalt valitud seitsme päeva kaupa. Muudatus annab kalastajatele lisapaindlikkust ning aitab kulusid kokku hoida. Seitsmepäevastele kaartidele üleminek ei puuduta väikesaarte kalastajaid ega Peipsi järvel nakkevõrguga püüdjaid: neile jäävad endiselt kehtima pikema perioodi kalastuskaardid.

Lisaks vähendatakse määrusega kalavarude kaitseks sisevetel nakkevõrguga püüki 10% võrra. Sellega annab kalavarudele võimaluse kasvada ning ühtlasi saavad rohkem püügiruumi need kalastajad, kes püüavad kala peamiselt õnge ja spinninguga.

Uuest aastast saab Kesk-Eesti forelli jõgedele osta vaid ühepäevaseid püügilube.

Väiksemad muudatused ootavad uuel aastal ees ka forellijõgedel püüdmisel ja kadiskate kasutamisel. Kesk-Eesti forellijõgedel kaotatakse järgmisest aastast nn perioodikaardid ehk need kalastuskaardid, mida oli võimalik soetada hooajaks ehk ajavahemikule 1. veebruarist 14. septembrini. Uuest aastast saab sealsetele  jõgedele osta vaid ühepäevaseid püügilube. Muudatus on tingitud forellijõgede suurest püügikoormusest ning vajadusest saada ülevaadet kalastuspäevase tegelikust arvust.

Kadiskate puhul on alates 2021. aastast on võimalik kalastajatel ühe kalastuskaardi alusel püügile asetada kuni kaks kadiskat ning seda kuni 48 tunniks. Kadiska populaarsus on aasta-aastalt tasapisi kasvanud ning muudatus aitab seda püügivahendit veelgi menukamaks muuta. Kadiska on pisike harrastuspüüdjale sobilik mõrd – hea alternatiiv nakkevõrgule, sest sealt on võimalik näiteks alamõõdulisi kalu hõlpsasti elusana vette tagasi lasta.

Määrus

Keskkonnaministeeriumi pressiteade




KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Toetades Keskkonnaõiguse Keskust paned õla alla keskkonnaõiguse uudiskirja ilmumise jätkumisele

Keskkonnaõiguse Keskusele saab teha annetusi, et Eesti ainsa keskkonnaõiguse uudiskirja ilmumine saaks jätkuda. Uudiskirja ajalugu on pea sama pikk kui KÕKi ajalugu ja nii on praegu jooksmas juba uudiskirja 12. aastakäik. Kui tunned, et uudiskiri on väärtuslik ja tahaksid toetada selle edasist ilmumist, siis oleme Sulle tänulikud, kui otsustad annetada. Loe edasi » 

Tahaksime ka väga teada, miks Sa meie uudiskirja loed ning kas ja mida Sa muudaksid selles. Sellest KIRJUTA MEILE SIIN.


Ekspertide ja Ida-Virumaa kohaliku kogukonna koostöös on valminud roheplaani taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonna ettepanekud

 Ida-Virumaa roheplaani taastuvenergia ja energiatõhususe ettepanekud on ekspertide poolt valmis saanud ning neile oodatakse tagasisidet eelkõige Ida-Virumaa kohalikult kogukonnalt. Tagasisidet kasutatakse roheplaani järgmiste etappide koostamisel 2021. aastal. 

Loe edasi »


Keskkonnaorganisatsioonid: õiglase ülemineku fondi toetused peavad jääma täies mahus Ida-Virumaale

Detsembri alguses pani Eesti Valitsus paika jaotuse ja üldprintsiibid, mille alusel kasutada välistoetuseid, sealhulgas õiglase ülemineku fondi (ÕÜF) rahastust. Selle käigus otsustas valitsus taotleda Euroopa Komisjonilt ka õiglase ülemineku piirkonna laiendamist Ida-Virumaaga piirnevatele maakondadele. Otsus tuli paljudele osapooltele ebameeldiva üllatusena. 

Loe edasi »


Vaata järgi arutelu: "Kas loodusele õiguste andmine on lahendus keskkonnakriisile?”

Koostöös Vabaühenduste Liiduga korraldas Keskkonnaõiguse Keskus 8. detsembril selle aasta viimase Hea Kodaniku klubi pealkirjaga “Kas loodusele õiguste andmine on lahendus keskkonnakriisile?”, kus räägiti looduse õigustest. Arutelus osalesid keskkonnajurist Kaarel Relve (Keskkonnaõiguse Keskus), keskkonnaeetik Mattias Turovski (MTÜ Zoosemu) ja zooloog Tiit Maran (Tallinna Loomaaed). 

Üritust saab järele vaadata SIIN 

Lisainfo