Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Juuli 2016
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Kastani 42, 50410 Tartu | k6k@k6k.ee   

Uus atmosfääriõhu kaitse seadus toob muudatusi eelkõige müra, haisu ja saastelube puudutavates reeglites


Veel enne suvepuhkusele minekut võttis Riigikogu vastu uue atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS). Seadus asendab alates järgmise aasta algusest senise välisõhu kaitse seaduse. Kuigi kajastasime eelnõud lühemalt ka oma varasemates uudiskirjades, on nüüd aeg küps anda kogu seadusest põhjalikum ülevaade. Et seadus on mahukas, keskendume eelkõige olulisematele muudatustele.


Uus seadus on osaks keskkonnaõiguse kodifitseerimisest

Lisaks mõningatele sisulistele muudatustele, mida allpool lähemalt kirjeldame, on uue seaduse üheks põhimõttelisemaks muudatuseks välisõhu reeglite kooskõlla viimine keskkonnaseadustiku üldosa seadusega (KeÜS). Täpsemalt tähendab see, et üle on vaadatud valdkonna terminoloogia ning ühitatud seda võimalikult palju KeÜS kasutatavate põhimõistetega (nt piirväärtuse, keskkonnaohu mõiste). Samuti hakatakse välisõhu saastelubadele kohaldama KeÜS 5. peatükis toodud menetlusreegleid ning loa andmisest keeldumise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise aluseid.

 Nende muudatuste ja kogu kodifitseerimise eesmärgiks on anda ühtsem alus keskkonnakaitsele ja sellest tulenevatele piirangutele sõltumata mõjutatavast keskkonna elemendist või seadusest, mis tegevust reguleerib.

Õhukaitse põhimõtted ja põhikohustused

Uue seaduse algusesse on koondatud rida välisõhu kaitse põhimõtteid ja põhikohustusi, mis seni paiknesid seaduse erinevates osades. Nt sätestab uus seadus selgelt, et õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuste ületamisel tuleb rakendada meetmeid nõutud kvaliteedi tagamiseks. Probleemide ennetamiseks tuleb oluliste heiteallikate kavandamisel vältida asukohti, kus ebasoodsate ilmastikutingimuste korral saasteained hästi ei hajuks.

Õhukvaliteedile esitatavad nõuded

Jätkuvalt on uues seaduses põhjalikult käsitletud õhukvaliteedi hindamist puudutavaid reegleid – see on usaldusväärsete andmete saamiseks ka vajalik. Olulise uuendusena on ette nähtud, et õhukvaliteedi prognoosimisel tuleb kasutada keskkonnaministri määrusega kehtestatud arvutusmudeleid. Seni oli see küsimus täpsemalt reguleerimata.

Õhukvaliteedi tagamiseks kehtestatakse ka uue seaduse alusel konkreetsed piirväärtused erinevate saasteainete esinemisele (kontsentratsioonile) välisõhus. Uudsena pöörab seadus tähelepanu erinevate saasteainete koosmõjule: seadus sisaldab volitusnorme nii koosmõju määramise korra kehtestamiseks kui koosmõjule rangemate piirvääruste kehtestamiseks.

Õhukvaliteedi nõuetele mittevastavuse korral on jätkuvalt ette nähtud vastava tegevuskava koostamine. Muudetud on aga koostamiseks kohustatud asutust – Keskkonnaameti asemel on see ülesanne nüüd antud kohalikele omavalitsustele.

Inimeste kaitse müra eest

Kehtivas õiguses on välisõhus leviv müra küll osalt reguleeritud välisõhu kaitse seaduses, osalt aga hoopis rahvatervise seaduse alusel antud sotsiaalministri määruses. Uue seaduse kohaselt oleks kogu välisõhus leviva müra reeglistik AÕKSis ja selle alusel antud määrustes. Järelevalvet normide üle jääks samas jätkuvalt tegema Terviseamet.

Põhimõttelise muudatusena on varasema kolme müra normtaseme liigi (siht-, piir- ja kriitiline tase) asemel jäetud alles vaid kaks (siht- ja piirväärtus). Piirväärtus on ka müravaldkonnas väärtuseks, mida ületada ei tohi. Sihtväärtus on müratase, mida ei tohi ületada uute planeeringutega aladel – selle tagamise eest vastutab planeeringust huvitatud isik. Jätkuvalt on plaanis erinevatele aladele kohaldada erineva suurusega normtasemeid (müratundlikel aladel, nt elamupiirkondades, oleks seega normid rangemad, vähem tundlikel aladel, nt asulate keskustes, leebemad).

Uudne on ka kohalikele omavalitsustele pandud kohustus kaardistada oma territooriumil asuvad normtaset ületavad allikad ja koostada olukorra parandamiseks tegevuskava. Kaardistamine ja tegevuskava koostamine tuleb läbi viia avatud menetluses, mis tähendab, et kohalikud elanikud ja muud asjast huvitatud inimesed saavad sel teemal kaasa rääkida. Mürakaartide koostamiseks on kohalikel omavalitsustel seaduse kohaselt aega 2019. a keskpaigani, tegevuskavade koostamiseks aga kuni 2020. a keskpaigani. Seletuskirja kohaselt puudutab mürakaartide ja tegevuskavade koostamise kohustus umbes pooli Eesti omavalitsustest.

Lõhnahäiringut puudutavad reeglid

Uus seadus näeb ette muudatusi lõhnahäiringutega tegelemise reeglites. Samaks on jäänud põhimõtteline lähenemine lõhnahäiringu tuvastamisele – keskne roll on jätkuvalt ekspertrühmal, kes erinevaid meetodeid (sh välisõhu koostise analüüs) kasutades tuvastab, kas esineb häiring, millele tuleks meetmete kohaldamisega reageerida. Täpsustatud on, et häiringu tuvastamise korral määrab Keskkonnainspektsioon tegevuskava koostamiseks tähtaja. Samuti võib inspektsioon nõuda kumulatiivse lõhnahäiringu korral ühise tegevuskava koostamist.

Oluliselt on täpsustatud lõhnaaine esinemise vähendamise kavale esitatavaid nõudeid, selle koostamist ja ellurakendamist puudutavaid sätteid. Samuti on ette nähtud võimalus nõuda kava muutmist, kui see osutub praktikas ebapiisavaks.

Paiksete saasteallikate regulatsioon

Paiksete heiteallikate puhul on nende peamiseks reguleerimise mehhanismiks jätkuvalt õhusaasteload. Uues seaduses on loobutud senikehtivast erisaasteloa kontseptsioonist, kuna selle järgi puudub seaduse seletuskirja kohaselt praktiline vajadus. Nagu eelnevalt viidatud, kohaldatakse loa menetlusele, selle andmisest keeldumisele, muutmisele ja kehtetuks tunnistamisele valdavalt KeÜS 5. peatüki sätteid, AÕKSis on toodud vaid mõningad valdkonnale eriomased reeglid.

Mõned väiksemate mõjudega tegevused (väiksema mahuga loomakasvastus, osad tanklad ja väiksemad põletusseadmed) on vabastatud loakohustusest, asendades selle registreerimiskohustusega või loobudes isegi sellest. Registreerimiskohustus erineb loakohustustest eelkõige selle läbi, et kaasnev menetlus on käitajale lihtne ja kiire, mh ei viida läbi avatud menetlust. Teisalt näeb seadus ette võimaluse nõuda õhusaasteluba käitajalt sõltumata tema tegevuse mahust, kui see toob kaasa õhukvaliteedile seatud piirväärtuse ületamise.

Liikuvaid heiteallikaid puudutavad reeglid

Liikuvate heiteallikate osas mingeid uusi reegleid ei kehtestatud. Jätkuvalt on peamiseks meetodiks mootorsõidukite heite kontrollimine ning kütuse kvaliteedile nõuete kehtestamine.

Kliimamuutuste leevendamise reeglid

Kliimamuutuste leevendamist puudutavad reeglid on sisuliselt samad, mis varem. Jätkuvalt on ühelt poolt reguleeritud suurte käitajate, kes kuuluvad EL heitkogustega kauplemise süsteemi (EU ETS), tegevust ja teise olulise teemana fluoritud kasvuhoonegaaside (nn F-gaaside) kasutust ja neid sisaldavate seadmete käitlemist. F-gaaside reegleid on mõnevõrra täpsustatud tulenevalt teemat reguleerivate EL-määruste uuendamisest.

Rakendussätted

Uus seadus jõustub suuremas osas alates järgmise aasta 1. jaanuarist. Lisaks eelkirjeldatud erisustele mürakaardi ja tegevuskava koostamise osas rakendatakse ka registreeringut puudutavaid sätteid hiljem, alates 1. jaanuarist 2018. Kõik enne uue seaduse jõustumist antud load kehtivad kehtivusaja lõpuni, muutmiseni või kehtetuks tunnistamiseni.