Seekord oli juriidiliste arutelude tulipunktis keskkonnamõju hindamise (KMH) direktiiv, mille olulised muudatused hiljaaegu jõustusid (kajastasime uusi nõudeid pikemalt viimases uudiskirjas). Euroopa Komisjoni esindaja Stephanos Ampatzis tutvustas muudatuste tausta ning Komisjoni poolset nägemust, kuidas uusi sätteid tõlgendada. Kärt esitles üritusel ka Eesti KMH nõudeid, mis avalikkuse teavitamise sätete osas on edumeelsemad paljudest EL riikidest. Samas on Eestis üheks probleemiks lühikesed osalemistähtajad, mida tulevikus peaks lahendama direktiivi uus nõue, et KMH dokumentide avalikustamine peab kestma vähemalt 30 päeva.
Arutuse all olid ka käimasolevad õigusloomeprotsessid. EL õigusloomes kehtib uus nõue, et oluliste muudatuste tegemisele peab eelnema nende mõjude hindamine, mistõttu on uute eelnõude koostamine läinud keerulisemaks. Möödunud nädalal teatas Euroopa Komisjon ametlikult, et loobub kahe keskkonnaalase eelnõu edasisest menetlemisest. Nendeks olid mulladirektiivi eelnõu ja keskkonnaasjades õigusemõistmisele juurdepääsu direktiivi eelnõu, mis oleks pannud EL tasandil paika keskkonnaalase kaebeõiguse miinimumnõuded. Mulladirektiivi kava näib olevat lõplikult maha maetud, õigusemõistmisele juurdepääsu teemal on Komisjoni poolt ettevalmistamisel uus eelnõu.
Arutati ka muude aktuaalsete teemade üle nagu Aarhusi konventsiooni rakendamise edusammud, keskkonnavastutuse direktiivi rakendamise probleemid ja käimasolevad rikkumismenetlused.